3-4-1-1-16 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-1-16

Määruse kuupäev

1. märts 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek

Koolmeister, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1

(1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsioonis)

põhiseaduslikkuse

kontroll

osas,

milles

tsiviilasjas

hinnaga

üle

krooni

kuni

4 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu

175 000 krooni

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 2-09-66986

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pjotr Sedin (hageja) esitas 10. detsembril 2009 Harju Maakohtule hagi AS SEB Pank (kostja) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 9 784 557 krooni

20 senti (625 347 eurot 18 senti). 6. jaanuaril 2010 tasus hageja riigilõivu 300 000 krooni

(19 173 eurot 49 senti). Maakohus jättis 5. mai 2011. a otsusega hagi rahuldamata.

2. Hageja esitas 9. juunil 2011 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes määras 21. juunil

2011 tsiviilasja hinnaks 3000 eurot ja kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu

479 eurot 33 senti. Ringkonnakohus jättis 3. jaanuari 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

3. Riigikohus tühistas 29. mai 2012. a otsusega asjas nr 3-2-1-64-12 ringkonnakohtu otsuse ja saatis

asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus määras hagi hinnaks nii maakohtus kui

ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses 271 624 eurot 51 senti (4 250 000 krooni).

4. Hageja esitas 10. juulil 2012 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tagastada hagiavalduselt enam

tasutud riigilõiv, kuna Riigikohus oli määranud maakohtust väiksema hagihinna. Ringkonnakohus

rahuldas hageja taotluse 12. juuli 2012. a määrusega ja tagastas enam tasutud riigilõivu 7988 eurot

96 senti. Seega oli hageja tasunud seejärel hagilt lõivu 11 184 eurot 53 senti (175 000 krooni).

5. Hageja taotles täiendavalt 28. septembril 2015 enam tasutud riigilõivu 8484 eurot 53 senti

tagastamist. Hageja tugines Riigikohtu 26. mail 2015 asjas nr 3-4-1-59-14 tehtud otsusele, mille järgi

on olenemata tsiviilasja hinnast suurim põhiseaduspärane riigilõiv 3400 eurot. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 21 lõike 1 ning kehtiva

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 1 ja lisa 1 järgi on hagejal õigus tagasi saada riigilõiv, mis ületab

2700 eurot.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 4. detsembril 2015 hageja apellatsioonkaebuse.

TALLINNA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 5. jaanuari 2016. a määrusega hageja taotluse osaliselt ja

tagastas enam tasutud riigilõivu 6263 eurot 86 senti.

8. Riigikohus tunnistas asjas nr 3-4-1-24-12 praeguse asjaga võrreldes sama suure hagihinna puhul

teisel perioodil tasuda tulnud riigilõivu 11 184 eurot 53 senti ehk praeguse asjaga sama suure

riigilõivu põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Riigikohus on asjas nr 3-4-1-59-14 tunnistanud

põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks 3400 eurost suuremad tsiviilasjas kohtusse pöördumisel tasuda

tulnud riigilõivud. Ka praegusel juhul ei olnud tasuda tulnud riigilõiv 175 000 krooni põhiseadusega

kooskõlas. Praeguse hagi hinna juures tuleb lugeda TsMSRS § 21 lõike 1 alusel põhiseaduspäraseks

riigilõivuks 2700 eurot.

9. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 2220 euro 67 sendi võrra ettenähtust vähem.

Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lõigete 3 ja 41 ning § 179 lõike 1 alusel tuleb

see hagejalt riigi kasuks välja nõuda, tuleb see summa taotluse lahendamisel lahutada tagastamisele

kuuluvast summast (11 184,53 – 2700 – 2220,67 = 6263,86).

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

10. Riigikogu on seisukohal, et kuna Riigikohus on asjas nr 3-4-1-24-12 põhiseaduse vastaseks ja

kehtetuks tunnistanud sätte, mis nägi ette eurodes sama hinnaga tsiviilasjas sama suure riigilõivu

eurodes tasumise kohustuse, siis ei pruugi vaidlusalune norm olla põhiseaduspärane.

11. Hageja leiab, et vaidlusalune norm on põhiseaduse vastane. Norm on asjassepuutuv. Hageja

maksis riigilõivu Tallinna Ringkonnakohtus põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätte alusel. Sama

suurelt hagi hinnalt eurodes tasuda tulnud riigilõivu ette nägeva normi on Riigikohus juba

põhiseaduse vastaseks tunnistanud.

12. Õiguskantsleri hinnangul ei ole ringkonnakohtu taotlus lubatav. TsMSRS § 21 lõige 1 näeb ette

eriregulatsiooni 1. jaanuarist 2009 kuni 30. juunini 2012 kehtinud ja tasutud riigilõivu osaliseks

tagastamiseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei ole hageja õiguste kaitseks ja enam tasutud

riigilõivu tagastamiseks vajalik.

13. Justiitsministri arvates ei ole kohaldamata jäetud norm asjassepuutuv ja kohtu taotlus tuleb jätta

läbi vaatamata. Asjas tuli kohaldada TsMSRS § 21 lõiget 1, mitte RLS § 56 lõiget 1 koostoimes

lisaga 1. Kui kohus peaks normi siiski asjassepuutuvaks pidama, on normiga ette nähtud riigilõivu

suurus ülemäärasuse tõttu põhiseadusega vastuolus.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

14. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1:

„Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana."

15. Lisa

riigilõivuseaduse

juurde

„Riigilõivu

täismäärad

avalduse

esitamise

eest

tsiviilkohtumenetluses (kroonides)" (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsioonis) väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

4 000 000

[---]

4 500 000

175 000

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Tallinna Ringkonnakohtu taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

17. TsMSRS § 21 lõige 1 sätestab: „Tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või

määruskaebuse esitamisel 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud määras

tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole

kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise

ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot."

18. Hageja oli tasunud 10. detsembril 2009 esitatud hagilt pärast hagihinna korrigeerimist ja seetõttu

enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamist 11 184 eurot 53 senti, seega TsMSRS § 21

lõikes 1 sätestatud ajavahemikus hagi esitamisel toona kehtinud määras riigilõivu. Riigilõivu

tagastamise taotluse esitamise ajal, 28. septembril 2015 tuli sama menetlustoimingu tegemise eest

tasuda riigilõivu 2700 eurot (RLS § 59 lõige 1 koostoimes lisaga 1). Järelikult ületas hagi esitamisel

tasutud riigilõiv enam kui 50 euro võrra tagastamise taotluse esitamise ajal sama menetlustoimingu

tegemise eest kehtinud riigilõivu (11 184,53 – 2700 = 8484,53). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas

hageja apellatsioonkaebuse alles 4. detsembril 2015. Seega esitas hageja taotluse tagastada enam

tasutud riigilõiv ajal, mil tema kohtumenetlus ei olnud jõustunud lõpplahendiga lõppenud. Lähtuvalt

eeltoodust tuli praeguses asjas kohaldada TsMSRS § 21 lõiget 1.

19. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on varem TsMSRS § 21 lõiget 1 kohaldades

leidnud, et 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud riigilõivu määra ette näinud

normid ei olnud asjassepuutuvad (26. jaanuari 2015 määrus asjas nr 3-4-1-57-14, p 18). Kolleegium

jääb ka praeguses asjas selle seisukoha juurde ja seega ringkonnakohtus põhiseaduse vastaseks

tunnistatud norm ei ole asjassepuutuv.

20. Eeltoodut arvestades ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lõike 1

punktile 6 tuginedes tuleb jätta Tallinna Ringkonnakohtu taotlus läbi vaatamata.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Tambet Tampuu