3-3-1-59-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-59-15

Otsuse kuupäev

29.02.2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive

Ligi

Kohtuasi

Betepok Baltic OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.04.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/20714-14 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Betepok Baltic OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Helvia Räägel

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Veiko

Soll

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2015 otsus kohtuasjas nr 3-

14-51251

Menetluse alus Riigikohtus

Betepok Baltic OÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada Betepok Baltic OÜ kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2014 otsus kohtuasjas nr 3-14-51251 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 20.05.2015 otsus samas asjas.

3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Betepok Baltic OÜ kaebus ning tühistada Maksu- ja

Tolliameti 11.04.2014 maksuotsus nr 12.2-3/20714-14.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Betepok Baltic OÜ kasuks välja menetluskulud 3480 eurot.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 11.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/20714-14, millega

vähendas Betepok Baltic OÜ 2013. aasta novembrikuu käibedeklaratsioonil kajastatud sisendkäibe-

maksu 28 159 euro 33 sendi võrra. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et OÜ-lt Skyyren

põhivara soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused täidetud, kuna Betepok

Baltic OÜ-l puudus käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve. Maksuotsuse

kohaselt ei vasta Betepok Baltic OÜ ja OÜ Skyyren vahel 18.11.2013 sõlmitud notariaalne ostu-

müügileping ja asjaõigusleping KMS §-s 37 sätestatud nõuetele ega saa olla sisendkäibemaksu

arvestamise aluseks, sest selles puudub müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number,

kauba hind ilma käibemaksuta ning maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldata-

vate käibemaksumääradega. Maksuotsuses märgitakse, et OÜ Skyyren on kõnealuse tehingu tühista-

miseks ja kinnistute tagastamiseks pöördunud hagiavaldusega Harju Maakohtusse. Seega on müüja

teinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes avalduse tehingu tühistamiseks. Betepok Baltic OÜ

esitas maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille MTA jättis 26.05.2014 vaideotsusega nr 6-

1/2174-2 rahuldamata.

2. Betepok Baltic OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 11.04.2014 maksuotsuse

nr 12.2-3/20714-14 tühistamiseks.

Maksuhaldur on ekslikult leidnud, et OÜ-ga Skyyren sõlmitud leping on tühine. OÜ Skyyren on küll

esitanud kaebaja vastu maakohtule hagi, ent kõnealune tehing ei olnud ebaseaduslik, kuna OÜ-d

Skyyren tehingu tegemisel esindanud Dmitri Rusinil oli vastav volitus, samuti ei oma mingit tähtsust

see, et Betepok Baltic OÜ esindajaks tehingu tegemisel oli Dmitri Rusini vend Nikolai Narsutdinov.

Sisuliselt on ka maksuhaldur tehingu kehtivust möönnud, väljastades kaebajale tehinguga omandatud

kinnistute eest maamaksu tasumise nõude. Maksuhaldur on ka aktsepteerinud eelnimetatud tehingu

notariaalse tõestamise eest esitatud notariarvet.

Maksuhaldur on maksuotsust tehes läinud vastuollu KMS §-st 29 tuleneva sisendkäibemaksu kohese

mahaarvamise põhimõttega. Kui müüja arvet ei väljasta, ei muuda see sisendkäibemaksu maha-

arvamist lubamatuks, sest sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib kauba või teenuse kätte-

saamise kuul ning arve tasumine ei ole oluline. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-

3-09. Ka tehingu teine pool on kinnitanud tehingu toimumist. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta

asjaolu, et Betepok Baltic OÜ on arve saamise nõude OÜ-le Skyyren esitanud, ent viimane on seda

eiranud.

Asjaolu, et lepingus ei ole eraldi märgitud käibemaksukohustuslase numbrit või müügihinda ilma

käibemaksuta, ei saa olla aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisele, sest sisendkäibe-

maksu arvestamise eeldusteks on tehingu toimumine ning selle teenuse või kauba soetamine ette-

võtluse tarvis ning need tingimused on praegusel juhul täidetud. Maksuhaldur menetles kaebaja

tagastusnõuet ebamõistlikult kaua, rikkudes KMS § 34 lg-t 2.

3. Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2014 otsusega Betepok Baltic OÜ kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda.

Kaebaja väited, mis puudutavad Betepok Baltic OÜ ja OÜ Skyyren vahelise lepingu kehtivust, OÜ

Skyyren nimel lepingu allkirjastanud isiku esindusõiguse olemasolu ning OÜ Skyyren poolt maa-

kohtule esitatud hagi põhjendamatust, ei ole asjassepuutuvad. Maksuhaldur ei ole väitnud, et leping ei

oleks kehtiv või et kaebaja ei oleks lepingu esemeks olevaid kinnisasju omandanud. Vaidlus puudub,

et kaebaja on 18.11.2013 lepingus nimetatud kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse kantud.

Vaidlusaluse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusel pole seost maamaksu tasumisega. Asjasse-

puutuv ei ole ka kaebaja viide Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-3-09, kuna erinevalt viidatud

asjast välistab praegusel juhul sisendkäibemaksu mahaarvamise nõuetekohase arve puudumine.

Maksuotsuse tegemisel on maksuhaldur tuginenud üksnes asjaolule, et OÜ Skyyren pole esitanud

Betepok Baltic OÜ-le 18.11.2013 lepingu esemeks olevate kinnistute võõrandamise eest KMS § 37

nõuetele vastavat arvet. Vaidlust ei ole selles, et 18.11.2013 leping ei vasta KMS § 37 lg 7 p-des 2, 8,

9 toodud nõuetele: lepingus pole märgitud müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit,

kauba hinda ilma käibemaksuta ega kohaldatavat käibemaksumäära. KMS § 31 lg 1 tähenduses saab

muid dokumente KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arvena käsitada eeskätt siis, kui dokument

sisaldab kõiki KMS §-s 37 sätestatud tehingupoolte rekvisiite ning tehingu maksustatav väärtus ja

sellest lähtuv käibemaksuarvestus on esitatud arusaadavalt. Käesoleval juhul see nii ei ole.

Lepingusse märgitud avaldus, et müügihind sisaldab käibemaksu ja pooled kavatsevad selle

deklareerida, ei anna lepingule KMS §-le 37 vastava arve iseloomu. Riigikohus selgitas juba

kohtuasjas nr 3-3-1-26-02 tehtud otsuses, et sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud ainult

seaduse nõuetele vastava arve olemasolul. Nõuetekohane arve aitab tagada selle, et sisendkäibemaksu

tagastusnõude õigusega korrespondeerib ka tegelikult tehingu teise poole kohustus vastav tasumisele

kuuluv käibemaksusumma oma maksuarvestuses kajastada. Oluline ei ole see, et kaebaja on OÜ-lt

Skyyren arve esitamist nõudnud, vaid asjaolu, et kontrollimenetluse käigus kaebajal sellist arvet

maksuhaldurile ette näidata ei olnud.

Põhjendamatu on kaebaja etteheide KMS § 34 väidetava rikkumise kohta. Nimetatud normi

rikkumine ei seondu kuidagi maksuotsuse õiguspärasusega.

4. Betepok Baltic OÜ esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus haldus-

kohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

Halduskohus on ekslikult leidnud, et maamaksu tasumise nõudmine kaebajalt 18.11.2013 tehingu

alusel soetatud kinnistute eest ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise küsimuses asjassepuutuv.

Asjaolu, et MTA on kinnitanud tehingu toimumist, on määrava tähtsusega, kuna pelgalt arve

esitamine ei ole aluseks sisendkäibemaksu arvestamisele.

Kaebaja ei nõustu kohtuga, et 18.11.2013 sõlmitud notariaalne leping ei asenda nõuetekohast arvet.

Lepingu koostas notar ja kaebaja selle sisu mõjutada ei saanud.

Kaebaja ei ole süüdi selles, et OÜ Skyyren ei väljasta tehingu kohta arvet. 16.03.2015 otsusega

tsiviilasjas nr 2-13-60459 jättis Harju Maakohus OÜ Skyyren hagi Betepok Baltic OÜ vastu

kinnistute müügi tehingu tühistamise nõudes rahuldamata. MTA kontrollis sarnaste tehingute osas

analoogselt kaebajale ka OÜ Credolin Kinnisvara (teine kostja tsiviilasjas nr 2-13-60459) käibe-

maksuarvestust ning maksumenetlus lõppes maksukohustuslase suhtes positiivse otsusega.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.05.2015 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja haldus-

kohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.

5.1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on 18.11.2013 lepingus nimetatud kinnistute omanikuna

kinnistusraamatusse kantud. Maksuotsuses ei ole väidetud, et kaebaja ja Skyyren OÜ vahelist

kinnistute müügi tehingut tegelikult ei toimunud, vaid maksuotsus põhineb sellel, et kaebajal pole

tehingu kohta KMS § 37 nõuetele vastavat arvet.

5.2. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise

korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Sisend-

käibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 3 p 1 alusel ja KMS § 31 lg-s 1 sätestatud tingimustel on

oluline välja selgitada, kas kaup või teenus tegelikult soetati teiselt registreeritud maksu-kohustus-

laselt, kas soetatav kaup või teenus on ettevõtluses kasutatav ning kas kauba või teenuse saamist

kinnitab arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et sisend-

käibemaksu mahaarvamise õigus tekib vaid nõuetekohase arve alusel (vt nt Riigikohtu lahendid

asjades nr 3-3-1-76-14 ja 3-3-1-81-12). Asjas nr 3-3-1-26-02 tehtud kohtuotsuse p-s 10 selgitas

Riigikohus, et sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud ainult KMS v.r § 24 nõuetele vastava

arve olemasolul ning kui arvel puudub osa nõutavaid rekvisiite ning maksumaksja esitab kontrolli-

mise käigus uue, parandatud arve, siis tekib käibemaksu mahaarvamise õigus nõuetekohase arve

esitamise kuul. Praegusel juhul ei ole kaebaja pärast puuduste tuvastamist parandatud arvet esitanud.

Kuna nõuetekohase arve puudumine ja sellest tulenevalt sisendkäibemaksu mahaarvamise võimatus

on tingitud asjaolust, et tehingu teine pool ei tunnista tehingut ega ole sellelt käibemaksu

deklareerinud, siis on ostjal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue müüja vastu tsiviilkorras.

5.3. Ei ole välistatud käibemaksu mahaarvamine ka muu dokumendi kui arve alusel, kuid sellisel

juhul peab see muu dokument vastama täies ulatuses KMS § 37 nõuetele. Betepok Baltic OÜ ja OÜ

Skyyren vahel 18.11.2013 sõlmitud leping (tl 63) nendele tingimustele ei vasta, kuna selles ei ole

märgitud müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, kauba hinda käibemaksuta ega

kohaldatavat käibemaksumäära. Maksustamisel ei ole tähtsust ka sellel, mis põhjusel ei ole OÜ

Skyyren kaebajale tehingu kohta arvet väljastanud, määrav on nõuetekohase arve puudumine.

5.4. Credolin Kinnisvara OÜ suhtes tehtud otsused ei mõjuta vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust.

Seejuures on MTA 27.02.2015 vaideotsuses nr 6-1/2606-2 (tl 151) leidnud, et maksuhaldur on

menetlusega põhjendamatult venitanud ega ole vaide esitaja ettemaksukontol olevat summat

õigeaegselt vabastanud ning sellest tulenevalt otsustas MTA kanda tagastusnõude Credolin

Kinnisvara OÜ ettemaksukontole. Nagu vastustaja ja halduskohus on õigesti leidnud, ei ole praegusel

juhul tegemist olukorraga, kus tagastusnõude lahendamise menetlemisel oleks rikutud seadusest

tulenevat tähtaega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Betepok Baltic OÜ palub oma kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu

otsused ning teha uus otsus, millega tühistada MTA maksuotsus. Kassaatori seisukohad on järgmised.

6.1. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks peavad majandustehingu aluseks olevas

dokumendis olema piisava selgusega nimetatud need KMS § 37 lg-s 7 loetletud andmed, mille alusel

on võimalik selles dokumendis kajastatud majandustehingut käibemaksuarvestuseks piisava

selgusega tuvastada ja identifitseerida. KMS § 37 lg-t 7 ei saa kohaldada selliselt, et kui kas või üks

loetletud rekvisiit puudub, tähendab see paratamatult sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

kaotamist. KMS § 31 lg 1 tähenduses saab muid dokumente KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava

arvena käsitada eeskätt siis, kui dokument sisaldab KMS § 37 lg-s 7 sätestatud tehingupoolte

rekvisiite ning tehingu maksustatav väärtus ja sellest lähtuv käibemaksuarvestus on esitatud aru-

saadavalt. Vaidlusalune kinnistute müügileping 18.11.2013 vastab nimetatud nõuetele.

6.2. Ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahendites ei ole käsitletud kordagi olukorda, kus

Riigikohus oleks pidanud oluliseks, et tehingu aluseks oleval arvel või muul majandustegevuse

dokumendil peaksid olema kajastatud kõik KMS § 37 lg-s 7 loetletud andmed ning kui dokumendis

puudub kas või üks selles sättes viidatud rida, ei saaks arve saajal tekkida sisendkäibemaksu maha-

arvamise õigust.

6.3. Kinnistute 18.11.2013 müügileping sisaldab vajalikus mahus andmeid, mille alusel on võimalik

selles lepingus kajastatud majandustehingut käibemaksu arvestuseks piisava selgusega tuvastada.

Lepingu punktis 2.2 on näidatud kinnistute müügihind 168 956 eurot ja punktis 2.3 on kokku lepitud,

et müügihind sisaldab käibemaksu. Punktis 2.3 on ära toodud ka täpne käibemaksu suurus 28 159

eurot 33 senti. Nimetatud kaks summat võimaldavad tuvastada ka käibemaksuta ostuhinna (168 956–

28 159,33 = 140 796,67).

6.4. Lepingus puuduvad poolte käibemaksukohustuslaste numbrid, kuid need on MTA kodulehel

kergelt tuvastatavad äriühingute nimede ja registrikoodide alusel. Seetõttu ei saa nende andmete

puudumist pidada selliseks puuduseks, mis välistaks sisendkäibemaksu mahaarvestamise õiguse.

6.5. MTA etteheide saanuks seisneda üksnes selles, et MTA ei ole võimeline tuvastama arve alusel

vaidlusaluse tehingu majanduslikku sisu ja kõiki vajalikke andmeid käibemaksu arvestuse õigsuse

kontrollimiseks. MTA on läbivalt terve menetluse jooksul lähtunud ebaõigesti üksnes formaliseerituse

põhimõttest, heites ette arve puudumist ja asunud seisukohale, et vaidlusalune leping ei sisalda

piisavalt andmeid, asendamaks nõuetekohast arvet. See seisukoht on viinud lõpuks asja ebaõige

lahendamiseni nii halduskohtus kui ringkonnakohtus. Haldusmenetluses kehtiv uurimispõhimõte

kohustab maksuhaldurit kohaldama KMS § 37 lg-t 7 maksumaksja suhtes mõistlikul viisil.

7. MTA vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et käibemaksu mahaarvamine pole välistatud ka muud

nimetust kandva dokumendi kui arve alusel, kui see dokument vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele.

Kolleegium lisab täiendavalt, et nõutavad andmed võivad jaguneda ka mitme dokumendi vahel (nt

arve koos lepingudokumendi, saatelehe, kauba või teenuse üleandmise akti või maksekviitungiga),

kui dokumentidel on selle kohta selge ja arusaadav viide. Samas ei nõustu kolleegium ringkonna-

kohtu seisukohaga, et Betepok Baltic OÜ ja OÜ Skyyren vahel 18.11.2013 sõlmitud lepingus olevad

puudused (ei ole märgitud müüja käibemaksu-kohustuslasena registreerimise numbrit, kauba hinda

käibemaksuta ega kohaldatavat käibemaksu-määra) välistavad sisendkäibemaksu mahaarvamise.

9. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et maksuarvestuses tuleb

eristada olulisi ja ebaolulisi vormivigu ning ebaoluline vormiviga ei too endaga kaasa maksu

juurdemääramist.

Kohtuasjas nr 3-3-1-15-02 (otsuse p 14) märkis kolleegium: "Tõendiks ei saa lugeda vormiveaga

raamatupidamisarvestuse algdokumenti siis, kui maksumaksja ei kõrvalda sellest veast tekkinud

mõistlikku kahtlust, et tegemist on pettusega."

Kohtuasjas nr 3-3-1-26-02 (otsuse p 13) märkis kolleegium: "Maksuamet ja kohtud peavad hindama,

kas vormiveaga kuludokument tõendab maksumaksja majandustehingut – kulutusi."

Kohtuasjas nr 3-3-1-43-09 (otsuse p 15) selgitab kolleegium: "Kui arvele on kantud nii äriühingu

ärinimi kui ka juhatuse liikme nimi, siis võib ka selline arve olla nõuetekohane hoolimata sellest, et

osa andmeid on kirjutatud käsitsi. Vaidlusaluse arve puhul on kahtluse tekkimisel lihtsalt kontrollitav,

kas arvele vastav kulutus on tehtud juhatuse liikme isiklikes huvides või ettevõtluseks, ja kas müüjal

on tehingu teise poole kohta vaidlusalusele arvele vastavad andmed. Käibemaksuarvestuses arvele

esitatud nõuded (KMS §-d 31 ja 37) tagavad käibe dokumenteerimist ja kontrollitavust.

Ringkonnakohtul tuleb kahtluse korral kontrollida müüja andmeid tehingu kohta ning hinnata, kas

arvele vastav teenus on seotud Titanium System OÜ ettevõtlusega ja kas arvele liigselt märgitud

äriühingu juhatuse liikme nimi kahjustas käibe dokumenteerimist ja kontrollitavust."

10. Kolleegium viitab ka Euroopa Kohtu 22.12.2010 otsusele kohtuasjas C-438/09 (otsuse p 38),

milles selgitatakse, et "[m]aksukohustuslasel on õigus maha arvata käibemaksu, mille ta on tasunud

teenuste eest, mida talle osutab teine maksukohustuslane, kes ei ole end käibemaksukohustuslasena

registreerinud, kui nende teenuste kohta esitatud arvetele on märgitud kõik artikli 22 lõike 3 punktis b

nõutud andmed, eeskätt teave, mis võimaldab tuvastada arved koostanud isikud ja osutatud teenuste

laadi."

11. Kolleegium on seisukohal, et Betepok Baltic OÜ ja OÜ Skyyren vahelise müügilepingu

vormilised puudused ei ole nii olulised, et ainuüksi neile puudustele viidates saaks maksuhaldur

välistada sisendkäibemaksu mahaarvamise. Müügileping sisaldab vajalikus mahus andmeid, mille

alusel on võimalik majandustehingut käibemaksu arvestuseks piisava selgusega tuvastada ja tehingu

asjaolusid kontrollida. Lepingus on näidatud kinnistute müügihind koos käibemaksuga (168 956

eurot) ning käibemaksu suurus (28 159 eurot 33 senti). Nimetatud kaks summat võimaldavad välja

arvutada ka käibemaksuta hinna (140 796 eurot 67 senti) ning veenduda, et kohalduv maksumäär oli

20%. Kinnisvaratehingu puhul oleks ka muu maksumäära rakendamine ilmselgelt võimatu. MTA

avaliku andmebaasi päringust nähtub, et OÜ Skyyren (registrikood 11017570) on käibemaksu-

kohustuslasena registreeritud katkematult alates 01.05.2005 numbriga EE100967111.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et käibemaksukohuslastena registreerimise number on olulise

tõendusväärtusega nendes riikides, kus peetakse piirkondlikke registreid, mille tulemusena võib

majandustegevuses osaleda mitu identse nimega juriidilist isikut. Eestis on selline olukord äri-

seadustiku §-st 11, mittetulundusühingute seaduse §-st 4 ja sihtasutuste seaduse §-st 3 tulenevalt

põhimõtteliselt välistatud, mistõttu piisab Eesti avalikku registrisse kantud juriidilise isiku puhul

nimest ja registrikoodist, et tehingu vastaspool oleks piisavalt usaldusväärselt tuvastatud.

12. Käesolevas maksuvaidluses tuleb täiendavalt arvestada, et käive toimus notariaalselt tõestatud

lepingu alusel. Notar on tuvastanud tehingupoolte õigusvõime ning kontrollinud esindajate volitusi.

Seega on tehingu kohta olemas tavapärasest rohkem tõendusmaterjali, mis võimaldab kontrollida

tehingu asjaolusid. Arvel, millel kajastatud majandustehing on vormistatud suuliselt või lihtkirjalikus

vormis, ei pruugi olla märgitud müüja nimel arve koostanud või väljastanud füüsilise isiku nime ega

tema esindusõiguse alust, samuti allkirja, sest KMS § 37 lg 7 ei nõua selliste andmete olemasolu.

13. Maksuhaldur on maksuotsuses viidanud, et OÜ Skyyren on kõnealuse tehingu tühistamiseks ja

kinnistute tagastamiseks pöördunud hagiavaldusega Harju Maakohtusse.

Kolleegium märgib, et sellises olukorras tuleb juhinduda KMS § 29 lg-st 7, mille kohaselt "[k]ui

maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna

vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta

käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve

tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis.

Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Sätet ei kohaldata, kui

kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu."

Kui algse arve aset täitis notariaalne müügileping, siis võib arve tühistamisena käsitada kas kohtu-

lahendit või pooltevahelist kokkulepet algse lepingu muutmise või tühistamise kohta.

14. Eeltoodut arvestades on kolleegium veendunud, et pooltevaheline müügileping on piisav tõend

tõendamaks, et OÜ Skyyren on kinnisasja müüja, kellel tekkis kohustus sellelt tehingult maksta

käibemaksu. Lepingus sisalduvad vormilised puudused käibemaksu andmete osas ei ole sellist laadi,

mis oleksid lepingupooltel hõlbustanud võimaliku maksupettuse läbiviimist või raskendaksid maksu-

halduril tehingu sisu kontrollimist ja võimaliku pettuse avastamist. Kuna maksuotsus põhineb ainult

sellel, et kaebajal pole tehingu kohta KMS § 37 nõuetele vastavat arvet ning muid võimalikke

sisendkäibemaksu mahaarvamist välistavaid asjaolusid ei ole välja toodud (näiteks maksupettuses

osalemise kahtlus), siis on maksuotsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Kui maksuhalduril on

tõendeid võimaliku maksupettuse või muu sisendkäibemaksu mahaarvamist välistava asjaolu kohta,

siis saab ta MKS §-s 98 sätestatud aegumistähtaja jooksul teha vajadusel uue maksuotsuse.

Kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse ning tühistab ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused.

Kolleegium teeb uue otsuse, millega rahuldab Betepok Baltic OÜ kaebuse ja tühistab vaidlustatud

maksuotsuse.

15. Kuna Riigikohus teeb otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 109 lg 4 alusel menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja kantud menetluskuludeks on esimese astme kohtumenetluses 1950 eurot (riigilõiv 750 eurot

ja õigusabikulud 1200 eurot) ning apellatsiooniastmes 1530 eurot (riigilõiv 750 eurot ja

õigusabikulud 780 eurot). Kassatsiooniastmes ei ole kaebaja menetluskulude nimekirja ja kulu-

dokumente esitanud. Seega on kaebaja asjas kandnud menetluskulusid 3480 eurot.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kolleegium leiab, et kaebaja kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb

vastustajalt välja mõista.

16. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4 esimene

lause). Kaebaja taotluse kohaselt tuleb kautsjon tagastada OÜ Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid

arveldusarvele nr EE352200221010267162.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Viive Ligi