3-1-1-4-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-4-16

Otsuse kuupäev

25. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos

Kohtuasi

Kriminaalasi

T.H (T.H) süüdistuses KarS § 3892 lg 1 – § 25 lg 2 ja § 210 lg 2

järgi;

Setu Põllud OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210

lg 3 – § 25 lg 2 järgi;

Uudismaa OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 210

lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsus kriminaalasjas

nr 1-14-2809

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Martin Traat, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marek Vahing

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

27. jaanuar 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas T.H ja

Loodushoiu OÜ suhtes tehtud maakohtu konfiskeerimisotsustuse ja tegi uue otsuse, konfiskeerides

Loodushoiu OÜ-lt kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 (koos lisadega) ja mõistes T.H-lt välja 24 840

eurot; samuti osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse eelnevas menetluses tekkinud

menetluskulude hüvitamiseks.

2. Saata kriminaalasi T.H ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud konfiskeerimisotsustusi puudutavas osas uueks

arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Mõista Eesti Vabariigilt T.H kasuks välja 350 (kolmsada viiskümmend) eurot kohtueelses menetluses ja esimese

astme kohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Setu Põllud OÜ kasuks välja 200 (kakssada) eurot kohtueelses menetluses ja esimese

astme kohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Uudismaa OÜ kasuks välja 200 (kakssada) eurot kohtueelses menetluses ja esimese

astme kohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

6. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega tunnistati T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ süüdi ning neid

karistati soodustuskelmuses (KarS § 210) või selle katses ja maksukelmuse (KarS § 3892) katses (vt lähemalt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p-d 1–9). Seoses T.H ja Uudismaa OÜ

süüditunnistamisega soodustuskelmuses tegi maakohus järgmised konfiskeerimisotsustused:

1) Uudismaa OÜ-lt konfiskeeriti KarS § 83 lg 1 alusel V. V-i vastutaval hoiul olev katel;

2) T.H-lt konfiskeeriti KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel tema pangakontol nr 10010079379014 olev raha 2165 eurot 30

senti ja pangakontol nr 1102509068 olev raha 1055 eurot 43 senti;

3) Loodushoiu OÜ-lt konfiskeeriti KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos

lisadega.

2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja Martin Traat, taotledes maakohtu otsuse tühistamist

ja kõigi süüdistatavate õigeksmõistmist.

3. Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega kvalifitseeriti süüdistatavatele maksukelmuse katsena süüks

arvatud teod ümber 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 3891 uues redaktsioonis sätestatud kuriteo katsena, samuti

muudeti juriidilistest isikutest süüdistatavatelt välja mõistetud sundraha suurust. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus

maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioon jäeti rahuldamata. (Vt lähemalt otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p-d 15–19.)

4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatavate kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Traat, kes

taotles nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsusega asjas nr 3-1-1-54-15 lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel

kriminaalmenetlus osas, mis puudutas T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ süüdistust maksualastes kuritegudes.

Osas, mis puudutas süüdistatavate süüditunnistamist soodustuskelmuses või selle katses, täpsustas Riigikohus esimese

ja teise astme kohtu otsuseid, kuid jättis need sisuliselt muutmata. Samas tühistas kolleegium ringkonnakohtu otsuse ka

osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus konfiskeerida T.H-lt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel pangakontol

nr 10010079379014 olev raha 2165 eurot 30 senti ja pangakontol nr 1102509068 olev raha 1055 eurot 43 senti ning

Loodushoiu OÜ-lt KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400 koos lisadega. Selle

vara konfiskeerimist puudutavas osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus

põhjendas kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist otsuse punktides 47–49 järgmiselt:

"47. Süüdistatava T.H ja kolmanda isiku Loodushoiu OÜ esemeid konfiskeerides (vt otsuse punktid 10 ja 13) on

maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud kohtuotsuse põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1)

ulatuses, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus jättis

need vead kõrvaldamata.

48. Maakohus konfiskeeris T.H kahel pangakontol olevad rahasummad KarS § 84 ja § 831 lg 1 alusel ning

Loodushoiu OÜ kaks õhkküttesüsteemi KarS § 84 lg 1 ja § 831 lg 2 alusel. KarS § 84 ei sätesta õiguslikku alust mitte

vara konfiskeerimiseks, vaid konfiskeerimise asendamiseks. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda

ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise

mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma. See tähendab, et isikule jääb võimalus täita

asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis on kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestitud.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p 25 ja 8. juuni 2015. a määrus

asjas nr 3-1-1-92-14, p 14.) Seega võib kriminaalasja lahendav kohus kohaldada küll konfiskeerimise asendamise

tagamiseks KrMS §-de 1414 ja 142 alusel abinõusid, mille objektiks on mingi konkreetne ese (nt kinnistu, pangakontol

olev raha, isiku juurest leitud sularahasumma, väärisesemed vms), kuid ta ei saa KarS § 84 alusel konkreetset eset

isikult konfiskeerida või riigi kasuks "välja mõista". Just selliselt on aga kohtud käesolevas asjas toiminud. Konkreetsete

esemetena TsÜS § 48 mõttes on käsitatavad nii Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemid kui ka T.H kahel pangakontol

olevad rahasummad (ehk arvelduslepingutest tulenevad nõuded panga (kontopidaja) vastu – vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 19.1). Seega ei saa need olla KarS § 84 alusel

tehtava otsustuse esemeks.

49. Kohtute tuvastatud faktilised asjaolud ei ole piisavad, otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteeme ja T.H

pangakontodel olevaid rahasummasid on võimalik käsitada süüteoga saadud varana KarS § 831 mõttes. Viide KarS §-le

84 näib osutavat pigem sellele, et kohtud neid esemeid süüteoga saadud varaks ei pidanud, sest vastasel korral polnuks

tarvis KarS §-le 84 tugineda. Samas on maakohus üldsõnaliselt märkinud, et T.H pangakontodel olev raha on saadud

tahtliku süüteo tulemusel ja et praegu Loodushoiu OÜ-le kuuluvad õhkküttesüsteemid ostis T.H soodustuskelmusega

saadud raha eest. Samas ei nähtu kohtuotsusest täpsemalt, kas konkreetsetel esemetel on PRIA-lt väljapetetud rahaga

vahetu ja individualiseeritav seos."

6. Tartu Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega

1) KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel konfiskeeriti Loodushoiu OÜ-le kuuluvad kaks õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-

400 koos lisadega;

2) KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeriti T.H arvelduskontol nr 10010079379014 olev raha 2165 eurot 30 senti ja

arvelduskontol nr 1102509068 olev raha 1055 eurot 43 senti.

7. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega

1) konfiskeeris KarS § 831 lg 2 p 1 alusel kaks Loodushoiu OÜ-le kuuluvat õhkküttesüsteemi Kozlusan PEL H-400

koos lisadega;

2) mõistis T.H-lt KarS § 831 lg 1 alusel välja 24 840 eurot. T.H suhtes kohaldatud konfiskeerimise asendamise

tagamiseks jättis ringkonnakohus aresti alla T.H arvelduskontol nr 10010079379014 oleva 2165 eurot 30 senti ja

arvelduskontol nr 1102509068 oleva 1055 eurot 43 senti;

3) rahuldas taotluse süüdistatavate apellatsioonimenetluse kulu hüvitamiseks;

4) jättis rahuldamata taotluse süüdistatavatel eelnevas menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks.

8. Ringkonnakohus märkis, et T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ on süüdi tunnistatud soodustuskelmuses, mis

seisnes Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) soodustuse väljapetmises. PRIA maksis

valeandmete alusel 2012. a augustis Uudismaa OÜ-le välja toetuse 50 000 eurot. Seda 50 000 eurot saab käsitada

süüteoga saadud varana KarS § 831 mõttes.

9. PRIA poolt Uudismaa OÜ-le välja makstud raha kandis T.H ühelt endaga seotud äriühingu pangakontolt teisele,

näitamaks PRIA-le omafinantseeringu olemasolu järgmiste õhkküttesüsteemide ostmiseks. 50 000 eurost 25 160 eurot

tasus T.H 2. oktoobril ja 21. novembril 2012. a Türgi äriühingule Kozlusan-Salih Kozlu kahe järgmise

õhkküttesüsteemi eest. Türgist ostetud õhkküttesüsteemid on käsitatavad kuriteoga saadud varana, kuna on ostetud

PRIA-lt pettuse teel saadud toetuse eest. Seega tuleb katlad KarS § 831 lg 2 alusel konfiskeerida.

10. Kaitsja esitatud tõendid ei lükka ümber järeldust, et PRIA-lt pettuse teel saadud 50 000 eurot saab käsitada süüteoga

saadud varana KarS § 831 mõttes. Isegi kui asuda seisukohale, et mingis osas tasuti katelde eest laenatud rahaga, ei

välista see katelde konfiskeerimist. Ei saa välistada, et PRIA-lt saadud raha ja laenuraha segunesid. Kui T.H äriühingud

ka said enne katelde ostmist veel teisi rahalisi toetusi (sh laene), tuleb lähtuda eeldusest, et Türgist ostetud

õhkküttesüsteemide eest tasutud 25 160 eurot pärineb PRIA-lt. Olukorras, kus kriminaalse tulu saamine on tõendatud,

ei ole raha individualiseerimine oluline. Nn kontorahal kui nõudel panga vastu ei ole erinevalt sularahast

individualiseerivaid tunnuseid. Kontole kantult seguneb raha kontol oleva rahaga ja seda ei ole enam võimalik muust

rahast eraldada. On leidnud tuvastamist, et katelde tellimiseks kulutati 25 160 eurot kontoraha ning selles ulatuses raha

oli ka PRIA Uudismaa OÜ-le kandnud. Konkreetse raha vahetu ja individualiseeriv seos seisneb lisaks ajalisele

lähedusele ka selles, et PRIA kandis 50 000 eurot õhkküttesüsteemide ostmiseks ning pärast raha kandmist osa selle

summa ulatuses katlad ka osteti. Järelikult ei ole niivõrd tähtis see, kuidas T.H äriühingute vara segas, vaid see, et katlad

telliti PRIA-lt selleks otstarbeks kantud kontoraha eest, st selle summa ulatuses, mis PRIA üle kandis.

11. Õhkküttesüsteemide ostmisest üle jäänud osa PRIA-lt pettusega saadud rahast kandis T.H endaga seotud äriühingute

pangakontode kaudu isiklikule kontole ja kasutas raha isiklike laenude tasumiseks ja igapäevaseks elamiseks. Järelikult

on T.H ülejäänud kuriteoga saadud tulu summas 24 840 eurot ära tarvitanud. See summa tuleb T.H-lt KarS § 84 alusel

välja mõista.

12. Vastuseks kaitsja taotlusele hüvitada seoses Riigikohtu poolt kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega süüdistatavatel

varasemas menetluses tekkinud menetluskulud, märkis ringkonnakohus, et ta ei ole pädev muutma kohtuotsuseid, mis

on menetluskulusid puudutavas osas jõustunud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

13. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T.H, Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ kaitsja M. Traat, kes

taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja palub teha uue otsuse, millega jäetaks Loodushoiu OÜ-lt

õhkküttesüsteemid konfiskeerimata ja T.H-lt 24 840 eurot välja mõistmata. Samuti taotleb kaitsja T.H vara arestist

vabastamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

14. T.H-lt on KarS § 831 lg 1 alusel välja mõistetud 24 840 eurot. KarS § 831 lg 1 näeb ette, et kohus konfiskeerib tahtliku

süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. T.H-le ei kuulu 24 840 eurot.

15. Riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks osas, mis puudutas T.H pangakontodel oleva raha

ja Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide konfiskeerimist. T.H-lt täiendavalt 24 840 euro väljamõistmine on

ringkonnakohtu omaalgatuslik ja ebaseaduslik otsustus, millel pole Riigikohtu juhistega ja kohtuotsuse tühistatud osaga

mingit seost.

16. Ringkonnakohus ei oleks tohtinud T.H-lt 24 840 eurot välja mõista ka põhjusel, et kõnealust küsimust ei ole varem

arutatud.

17. Lisaks on õhkküttesüsteemide konfiskeerimine ja T.H kontodel oleva raha arestimine ebaseaduslik, kuna süüteoga

saadud vara on juba kätte saadud. PRIA maksis Uudismaa OÜ-le toetust 50 000 eurot. Esimese investeerimisobjekti

(katla) tellis T.H Nordgrain OÜ nimel Türgi ettevõttelt Kozlusan-Salih Kozlu. Katla hind koos kõikide kuludega oli

ligikaudu 29 994 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu otsustust selle katla konfiskeerimise kohta ringkonnakohus ega

Riigikohus ei muutnud, mistõttu on otsus selles osas jõustunud. Liites kokku konfiskeeritud katla soetusmaksumuse

29 994 eurot, S. P-lt ära võetud 1120 eurot ja kahe õhkküttesüsteemi maksumuse 25 160 eurot, on tulemus 56 274

eurot. Seega Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide ja T.H pangakontodel oleva raha konfiskeerimise korral ületaks

konfiskeeritava vara soetusmaksumus süüteoga saadud vara väärtust. Konfiskeeritud katla müügihind enampakkumisel

katab tõenäoliselt kogu PRIA välja makstud 50 000 eurot. Isegi kui võtta Uudismaa OÜ-lt konfiskeeritud katla väärtuse

hindamisel aluseks selle soetamismaksumus, on süüteoga saadud vara konfiskeerimata üksnes 18 886 euro ulatuses.

Kuna Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide väärtus ületab seda summat oluliselt, tuleks need KarS § 831 lg-st 3

juhindudes konfiskeerimata jätta. Kohus võib kaaluda T.H-lt KarS § 84 alusel 18 886 euro väljamõistmist, jättes

Loodushoiu OÜ katlad konfiskeerimata ja vabastades T.H pangakontod aresti alt.

18. Ringkonnakohus ei ole tõsikindlalt välistanud võimalust, et õhkküttesüsteemid osteti laenatud raha, mitte kuriteoga

saadud vara arvel. Laenuks saadud raha kasutati õhkküttesüsteemide ostmiseks ja seda kinnitavad tõendid on kohtul

olemas.

19. Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsusega lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel osaliselt käesolev kriminaalmenetlus, samuti

rahuldati osaliselt kaitsja kassatsioon. KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral

menetluskulud riik, kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kaitsja on esitanud igas kohtuastmes taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks (kogusummas 5476 eurot kuni ringkonnakohtu menetluseni enne Riigikohut).

Riigikohus ei ole eelnevate menetluskulude osas seisukohta võtnud ja kriminaalmenetlus kestab edasi. Arvestades

asjaolu, et kriminaalmenetlus osaliselt lõpetati, on õiglane ja põhjendatud menetluskulude hüvitamine vähemalt 50%

ulatuses ehk summas 2738 eurot.

Kassatsioonivastus

20. Prokuratuur kassatsioonile ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. Riigikohus selgitab esmalt seda, miks ringkonnakohus polnud menetluslikult pädev T.H-lt 24 840 eurot välja mõistma

(I). Otsuse II osas käsitleb kolleegium ringkonnakohtu eksimusi süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja selle

asendamise eelduste kindlakstegemisel ning nendele vastavate asjaolude tuvastamata jätmist. Seejärel lahendab

Riigikohus menetluskulude hüvitamise taotluse (III) ja võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (IV).

I

22. Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohtul ei olnud menetluslikku pädevust mõista T.H-lt välja 24 840 eurot.

Nii toimides väljus ringkonnakohus lubamatult apellatsiooni piiridest, eirates KrMS § 331 lg-tes 2 ja 3 ning §-s 340

sätestatut. Ühtlasi rikkus apellatsioonikohus ka KrMS § 361 lg-st 2 ja § 341 lg 5 teisest lausest tulenevaid nõudeid.

23. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piirides. Tulenevalt KrMS § 331

lg-s 3 ja §-s 340 sätestatust võib ringkonnakohus teha uue otsuse, mis raskendab süüdistatava olukorda, üksnes

prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel.

24. Samuti järeldub KrMS § 361 lg-st 2 ja § 341 lg 5 teisest lausest nende koostoimes, et olukorras, kus prokuratuur ei ole

kassatsiooni esitanud ja Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse üksnes kaitsja kassatsiooni põhjal, ei või

ringkonnakohus kriminaalasja uuesti arutades kohaldada süüdistatava suhtes õigusjärelmeid, mis võrreldes

ringkonnakohtu tühistatud otsusega raskendaksid süüdistatava olukorda (reformatio in peius-keeld).

25. Käesolevas asjas konfiskeeris maakohus T.H-lt tema kahel pangakontol oleva raha kogusummas 3220 eurot 73 senti (vt

käesoleva otsuse punkt 1). Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras üksnes kaitsja, kes taotles oma kaitsealuste

õigeksmõistmist. Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega jäeti maakohtu otsus T.H vara konfiskeerimist

puudutavas osas muutmata. Ka ringkonnakohtu selle otsuse vaidlustas vaid kaitsja. Pärast seda, kui Riigikohus oli

ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsuse üksnes kaitsja kassatsiooni põhjal osaliselt tühistanud, mõistis

ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel – mis toimus üksnes kaitsja apellatsiooni alusel – T.H-lt konfiskeerimise

asendamise korras välja 24 840 eurot. See summa on peaaegu kaheksa korda suurem kui see, mille väärtuses kontoraha

maakohus ja ringkonnakohus kriminaalasja esmakordsel arutamisel T.H-lt konfiskeerisid. Järelikult väljus

ringkonnakohus T.H suhtes konfiskeerimisotsustust tehes apellatsiooni piiridest, rikkudes ühtlasi reformatio in peius-

keeldu. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes ja see toob kaasa T.H suhtes

tehtud konfiskeerimise asendamise otsustuse tühistamise.

26. Sõltumata eeltoodust juhib kolleegium tähelepanu sellele, et ringkonnakohtu otsustus T.H-lt 24 840 euro väljamõistmise

kohta on sõnastatud vastuoluliselt. Ühelt poolt mõisteti osutatud summa T.H-lt välja, nagu see toimub konfiskeerimise

asendamise korral, teisalt viitas ringkonnakohus otsuse resolutiivosas üksnes KarS § 831 lg-le 1, mis sätestab aluse

konkreetse eseme konfiskeerimiseks (konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise eristamise kohta vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 48 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Samas

nimetatakse resolutiivosa järgmises punktis, mis käsitleb T.H vara aresti alla jätmist, otsesõnu konfiskeerimise

asendamise tagamist, samuti räägitakse konfiskeerimise asendamisest ja viidatakse KarS §-le 84 ringkonnakohtu otsuse

põhiosas. Seetõttu leiab kolleegium, et ehkki ringkonnakohus jättis kohtuotsuse resolutiivosas ekslikult KarS §-le 84

viitamata, on siiski piisavalt arusaadav, et kohus ei kohaldanud T.H suhtes mitte konfiskeerimist, vaid süüteoga saadud

vara konfiskeerimise asendamist KarS § 84 ja § 831 lg 1 alusel. Tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Märgitu ei mõjuta aga eelmises punktis tehtud järeldust, et T.H-lt 24 840 euro

väljamõistmine oli ebaseaduslik muudel põhjustel.

II

27. 17. juuni 2015. a otsuses märkis Riigikohus käesolevat kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saates, et

kohtute tuvastatud faktilised asjaolud ei ole piisavad, otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteeme ja T.H

pangakontodel olevaid rahasummasid on võimalik käsitada süüteoga saadud varana KarS § 831 mõttes. Muu hulgas

osutas kolleegium sellele, et kohtuotsusest ei nähtu, kas konkreetsetel esemetel on PRIA-lt väljapetetud rahaga vahetu ja

individualiseeritav seos (vt otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 49). Kriminaalasja uuel arutamisel ei ole ringkonnakohus

osutatud puudusi nõuetekohaselt kõrvaldanud, tõlgendades ebaõigesti süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja selle

asendamise eeldusi ning jättes tuvastamata asja lahendamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud.

28. Ringkonnakohus nentis, et PRIA poolt Uudismaa OÜ-le makstud 50 000 eurot saab käsitada süüteoga saadud varana

KarS § 831 mõttes. Järgnevalt leidis kohtukolleegium, et kuna sellest summast 25 160 eurot tasus T.H Türgi äriühingule

Kozlusan-Salih Kozlu kahe õhkküttesüsteemi eest, on need õhkküttesüsteemid samuti käsitatavad kuriteoga saadud

varana ja tuleb KarS § 831 lg 2 alusel konfiskeerida. Ülejäänud osa PRIA-lt saadud rahast kandis T.H endaga seotud

äriühingute kontode kaudu isiklikule pangakontole ja kasutas isiklikuks tarbeks, mistõttu tuleb see summa temalt

KarS § 84 alusel välja mõista. (Vt lähemalt käesoleva otsuse punktid 8–11.)

29. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et 50 000 eurot, mille PRIA T.H ja Uudismaa OÜ pettuse tõttu 2012. a

augustis Uudismaa OÜ pangakontole kandis, on käsitatav süüteoga (soodustuskelmusega) saadud varana KarS § 831

mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-65-13, p 12). Samas on

ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel jätnud nõuetekohaselt tuvastamata faktilised asjaolud, mis võimaldaksid

hinnata, kas Loodushoiu OÜ omandatud õhkküttesüsteemidel on PRIA-lt saadud rahaga piisav seos, käsitamaks katlaid

süüteoga saadud esemetena, ja kas T.H poolt isiklikuks tarbeks kulutatud raha puhul oli tegemist süüteoga saadud

varaga. Ringkonnakohtu põhjenduste pinnalt ei ole jälgitav Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks

kasutatud raha päritolu ega süüteoga saadud raha jõudmine T.H vara hulka. Märkides, et Loodushoiu OÜ soetas

õhkküttesüsteemid PRIA poolt Uudismaa OÜ-le üle kantud raha eest, pole ringkonnakohus osutanud ühelegi tõendile,

millel selline järeldus põhineb, ega näidanud ära konkreetseid fakte, mis annaksid alust asuda seisukohale, et raha jõudis

Uudismaa OÜ-lt Loodushoiu OÜ-le ja et sellel rahal oli seos PRIA-lt välja petetud rahaga. Eeskätt puudub

ringkonnakohtu otsusest raha väidetavat liikumist kajastavate pangakonto väljavõtete analüüs.

30. Kõnealused ringkonnakohtu vead tulenevad süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise

materiaalõiguslike eelduste ebapiisavast ja ekslikust käsitlusest, mis on toonud kaasa kohtuotsuse põhistamise kohustuse

(KrMS § 3051 lg 1) olulise (KrMS § 339 lg 2) rikkumise. Need vead tingivad ringkonnakohtu otsuse tühistamise

Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide konfiskeerimist ja T.H suhtes konfiskeerimise asendamist puudutavas osas ning

kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmise.

31. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude kindlaksmääramisel on keskne tähendus süüteoga

saadud vara konfiskeerimise eeldustel (KarS § 831), esmajoones süüteoga saadud vara mõistel.

32. KarS § 831 alusel on võimalik konfiskeerida üksnes süüteoga saadud vara. Riigikohus on märkinud, et süüteoga

saadud vara all mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse

kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara. Konfiskeerimine on

seetõttu üldjuhul suunatud konkreetse asja või varaosa vastu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a

otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p 31.) Tahtliku süüteoga saadud varaks KarS § 831 lg 1 tähenduses tuleb pidada süüteoga

otseselt saadud tulu ja sellise tulu arvel omandatut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2013. a määrus asjas

nr 3-1-1-65-13, p 11). KarS § 831 kohaldamiseks peab olema tõendatud konfiskeeritava vara pärinemine konkreetsest

kuriteost. Vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri

2010. a otsus asjas nr 3-1-1-73-10, p 9.1.) Mingit eset (varaühikut) saab käsitada süüteoga saadud tulu arvel

omandatuna ja seega ka KarS § 831 lg-te 1 või 2 alusel toimuva konfiskeerimise objektina üksnes siis, kui sellel esemel

on süüteoga saadud varaga vahetu ja individualiseeritav seos (vt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 17. juuni 2015. a

otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 49). Kolmandalt isikult ei ole võimalik KarS § 831 lg 2 alusel konfiskeerida talle kuriteo

toimepanija poolt võõrandatud vara, mida kuriteo toimepanija ei saanud kuriteoga, kuid mis kuriteo toimepanijale

kuuludes võimaldaks riigil selle arvel sisse nõuda kuriteo toimepanijalt KarS § 84 alusel välja mõistetava rahasumma (vt

lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p-d 12–14).

33. Eelnevast järeldub muu hulgas, et kui mingi ese (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 mõttes) omandatakse süüteoga

saadud raha või muu eseme eest või süüteoga saadud eseme võõrandamisest saadu eest, tuleb ka sellist eset käsitada

süüteoga saadud varana KarS § 831 mõttes. Näiteks kui toimepanija või kolmanda isiku pangakontole kantakse

süüteoga saadud raha, on kontoomaniku poolt selle rahasumma ulatuses omandatud (täiendav) nõudeõigus panga vastu

käsitatav süüteoga saadud varana, mis on võimalik temalt KarS § 831 lg-s 1 või 2 sätestatud alustel konfiskeerida.

Seejuures ei ole oluline, kas pangakontol, kuhu süüteoga saadud raha kanti, oli laekumise hetkel ka muud (legaalset)

raha või mitte. Näiteks kui pangakontole, millel on 50 000 eurot legaalset vara, kantakse süüteoga saadud 50 000 eurot,

on pangakontol olev raha (nõue panga vastu) 50 000 euro ulatuses käsitatav süüteoga saadud varana ja selle osas on see

võimalik isikult KarS § 831 alusel konfiskeerida.

34. Samas ei muuda näiteks süüteoga saadud raha kandmine pangakontole, millel on ka legaalset raha, kogu pangakontol

olevat raha (nõuet panga vastu) tervikuna süüteoga saadud varaks. Samuti ei anna seadus alust eelduseks, et ese, mille

omandamise eest on tasutud pangakontolt, kuhu on enne kantud nii legaalselt kui ka süüteoga saadud raha, on soetatud

just süüteoga saadud raha arvelt ja seega on ese tervikuna käsitatav süüteoga saadud varana. Järelikult on meelevaldne

ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukoht, et "[i]segi kui T.H äriühingud said enne katelde ostmist veel teisi rahalisi

toetusi (sh laene) tuleb kohtu arvates praeguses asjas lähtuda eeldusest, et Türgist ostetud õhkküttesüsteemide eest

tasutud 25 160 eurot pärinevad PRIA-lt."

35. Olukorras, kus eseme omandamise eest on tasutud varaga, millest mingi osa on saadud KarS § 831 mõttes süüteoga,

teine osa aga legaalselt, võib selline ese olla käsitatav n-ö segatud ehk osaliselt süüteoga saadud varana. Sellise eseme

konfiskeerimine KarS § 831 alusel pole üldjuhul võimalik (välja arvatud nt kontoraha puhul), küll võib tulla kõne alla,

et eseme omanikult mõistetakse KarS § 84 alusel välja see osa eseme väärtusest, mis vastab süüteoga saadud vara

osakaalule eseme soetamisväärtusest. Sellist tõlgendust toetab ka Eesti poolt mitmete rahvusvaheliste

konventsioonidega võetud kohustus näha ette, et kui kuriteoga saadud vara on segunenud (intermingled) seaduslikest

allikatest saadud varaga, siis konfiskeeritakse see osa varast, mis vastab kuriteoga saadud vara hinnangulisele väärtusele

(vt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni (RT II 2010, 4, 10) art 31 lg 5; rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse

vastu võitlemise ÜRO konventsiooni (RT II 2003, 1, 1) art 12 lg 4; narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni (RT II 2000, 15, 92) art 5 lg 6 (b)).

36. Näiteks kui isiku pangakontole, kus on legaalse päritoluga 50 000 eurot, laekub 50 000 eurot süüteoga saadud vara, ja

isik ostab sellel kontol oleva raha eest neli asja (à 25 000 eurot), kinkides iga asja erinevale isikule, pole võimalik ühtki

nimetatud asjadest omanikelt KarS § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida. Samas võib osutuda põhjendatuks mõista igalt

kingisaajalt KarS § 84 ja § 831 lg 2 p 1 alusel välja 50% kingitud asja väärtusest. Olukord on sarnane, kui n-ö

segapäritoluga raha eest asjad ostnud isik jätab need endale – ka sellisel juhul ei saa ühtegi konkreetset asja temalt

konfiskeerida, vaid kohaldamisele saab tulla vaid KarS § 84. Tähtsust pole sellelgi, kas süüteoga saadud raha seguneb

legaalse rahaga toimepanija või kolmanda isiku juures (nt pangakontol).

37. Otsustamaks, kas Loodushoiu OÜ ja T.H suhtes on käesolevas asjas võimalik kohaldada süüteoga saadud vara

konfiskeerimist (KarS § 831) või selle asendamist (§ 84), tuleb esmalt tuvastada, milline täpselt oli PRIA poolt

Uudismaa OÜ pangakontole kantud raha edasine saatus. Selleks, et hinnata, kas ja kui, siis millises osas võis

Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks kasutatud raha olla saadud T.H ja Uudismaa OÜ toime pandud

soodustuskelmusega, on vaja tõenditele – eeskätt pangakonto väljavõtetele – tuginedes jälgitavalt tuvastada nii raha

liikumine äriühingute vahel kui ka see, kas ja kui, siis millises ulatuses oli see vara Uudismaa OÜ, Loodushoiu OÜ või

mõne kolmanda isiku pangakontol segunenud legaalse rahaga.

38. Seetõttu on lisaks konkreetsetele pangaülekannetele, mis võivad luua seose Uudismaa OÜ poolt süüteoga saadud raha

ja Loodushoiu OÜ poolt õhkküttesüsteemide soetamiseks kasutatud vara vahel, oluline kindlaks teha, milline oli

kriminaaltulu laekumisel ja selle edasikandmisel nende pangakontode jääk, mille kaudu raha liikus. Teisisõnu ei ole

oluline mitte üksnes see, milline isik (äriühing) millisele isikule, millal ja kui suure summa üle kandis, vaid ka see,

milline oli ülekande tegija ja saaja konto seis enne ja pärast ülekande tegemist, samuti raha edasikandmisel. See on

tähtis, hindamaks süüteoga saadud raha võimalikku segunemist legaalse varaga. Näiteks, kui raha liikumisega seotud

pangakontodel ei olnud muud raha peale PRIA-lt välja petetud 50 000 euro, ja see summa liikus Uudismaa OÜ-lt (otse

või kolmandate isikute kaudu) Loodushoiu OÜ-le, on ilmne, et viimase omandatud õhkküttesüsteemid on käsitatavad

KarS § 831 mõttes süüteoga saadud varana. Kui aga kõnealustel pangakontodel oli ka muud raha, tuleb järgnevalt

hinnata, kas õhkküttesüsteemid on soetatud osaliselt süüteoga saadud vara arvel ning kas õhkküttesüsteemide

konfiskeerimise asemel tuleks Loodushoiu OÜ suhtes kohaldada konfiskeerimise asendamist (raskendamata seejuures

kolmanda isiku olukorda võrreldes Tartu Maakohtu 17. novembri 2014. a otsusega).

39. See, kui süüteoga saadud raha kanti pangakontole, kus samal ajal oli või kuhu enne süüteoga saadud raha osalist või

täielikku edasikandmist laekus ka muud (legaalset) raha, ei pruugi siiski tingimata tähendada, et süüteoga saadud vara

segunes kontol olnud legaalse varaga. Juhul kui süüteoga saadud raha ülekandmisega seotud asjaolud annavad aluse

arvata, et ülekandel puudus majanduslik sisu ja selle eesmärk oli üksnes raskendada süüteoga saadud raha tegeliku

liikumise jälgitavust, saab edasikantud summat pidada tervikuna süüteoga saadud varaks.

40. Põhimõtteliselt sama moodi tuleb kindlaks teha seegi, kas T.H isiklikku tarbimisse jõudis süüteoga saadud vara.

41. Nagu märgitud, ei ole ringkonnakohus tuvastanud eespool osutatud asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata

konfiskeerimise ja selle asendamise materiaalõiguslikku põhjendatust. Riigikohus ei või KrMS § 363 lg 5 kohaselt

faktilisi asjaolusid tuvastada. Seetõttu tuleb kriminaalasi Loodushoiu OÜ õhkküttesüsteemide konfiskeerimist ja T.H

suhtes konfiskeerimise asendamise kohaldamist puudutavas osas saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

42. Kolleegium ei nõustu kassaatori väitega, nagu tuleks Loodushoiu OÜ ja T.H vara konfiskeerimisel või nende suhtes

konfiskeerimise asendamise kohaldamisel arvestada sellega, et Uudismaa OÜ-lt konfiskeeriti katel soetusmaksumusega

29 994 eurot ja et S. P-lt võeti läbiotsimisel ära 1120 eurot sularaha (vt lähemalt käesoleva otsuse punkt 17).

43. Uudismaa OÜ katel konfiskeeriti KarS § 83 lg 1 alusel kui süüteo (soodustuskelmuse) toimepanemise vahend.

Tegemist ei olnud süüteoga saadud varaga KarS § 831 mõttes, sest Uudismaa OÜ omandas kõnealuse katla enne

PRIA-lt toetuse saamist omavahendite arvel. Katelt kasutati, tekitamaks PRIA esindajates ebaõige ettekujutus, nagu

oleks Uudismaa OÜ teinud investeeringutoetuse avalduses märgitud investeeringu ja omandanud nõuetekohase

investeeringuobjekti, ning saavutamaks nii investeeringutoetuse väljamaksmine. Kuna Uudismaa OÜ katelt ei

omandatud süüteoga ega süüteoga omandatud vara arvel, puudub alus väita, nagu oleks selle katla konfiskeerimisega

osa süüteoga saadud varast juba konfiskeeritud. Järelikult ei ole Uudismaa OÜ katla konfiskeerimisel tähtsust,

otsustamaks selle üle, kas ja kui, siis milline vara tuleb Loodushoiu OÜ-lt ja T.H-lt KarS § 831 alusel konfiskeerida või

kui suur summa KarS § 84 alusel välja mõista.

44. S. P. suhtes pole maakohus ega ringkonnakohus konfiskeerimisotsust teinud. Samuti pole kassatsioonis viidatud mõnele

muule konfiskeerimisotsustusele, mille objektiks oleks S. P-lt läbiotsimisel ära võetud 1120 eurot sularaha. Seetõttu ei

näe kolleegium olemasoleva teabe põhjal alust asuda seisukohale, et see summa tuleks konfiskeeritavast või

konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavast varast maha arvata.

III

45. Kassaatori taotluse kohta hüvitada süüdistatavatele KrMS § 183 alusel pool kriminaalasja esmakordsel arutamisel

tekkinud menetluskulust ehk 2738 eurot (vt käesoleva otsuse punkt 19) märgib kolleegium järgmist.

46. Õige on kaitsja väide, et Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsuses ei ole menetluskulude hüvitamise kohta seisukohta

võetud. Samas sisaldas kaitsja 9. märtsi 2015. a kassatsioon, mille läbivaatamisel kolleegium kõnealuse otsuse tegi,

taotluse punkti 5 järgmises sõnastuses: "Menetluskulud jätta riigi kanda." Kaitsja ei täpsustanud kassatsioonis ega

üheski muus Riigikohtule esitatud menetlusdokumendis, milliseid menetluskulusid millises summas ta taotluses silmas

peab. Samuti ei esitanud kaitsja kassatsioonimenetluses menetluskulude kohta ühtegi kuludokumenti ega viidanud

varasemates menetlusstaadiumides esitatud kuludokumentidele ega menetluskulude hüvitamise taotlustele. Siiski ei ole

tegemist selliste puudustega, mis takistaksid enne kassatsioonimenetlust esitatud menetluskulude hüvitamise taotluste

lahendamist. Seega tuleb kolleegiumil senini lahendamata 9. märtsi 2015. a menetluskulude hüvitamise taotlus läbi

vaadata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-77-08). Ühtlasi märgib

kolleegium, et olukorras, kus ringkonnakohus – iseenesest õigesti – leidis, et ta pole praeguses asjas ise pädev

Riigikohtule esitatud varasemate menetluskulude hüvitamise taotlust lahendama, tulnuks see taotlus jätta läbi vaatamata,

mitte rahuldamata.

47. Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsusega asjas nr 3-1-1-54-15 lõpetati käesolev kriminaalmenetlus osas, mis puudutas T.H-

le, Uudismaa OÜ-le ja Setu Põllud OÜ-le esitatud süüdistust maksukelmuse (KarS § 3892) katses.

48. KrMS § 183 näeb ette, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui samas seadustikus ei ole

sätestatud teisiti. Kohtupraktika kohaselt jäävad kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse

kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse.

Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa

menetlemisega, milles süüdistatava suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065 koos seal viidatud

kohtupraktikaga.)

49. Menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude

hüvitamise taotlus tuleb esmalt esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist

nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata. (Vt lähemalt

Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 18. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-78-14, p 29.2; 12. novembri 2012. a määrus

asjas nr 3-1-1-102-12, p 16 ja 28. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p 36 jj.)

50. Kohtutoimikust nähtub, et kaitsja esitas Tartu Maakohtu 6. novembri 2014. a istungil õigeaegselt ja koos

kuludokumentidega taotluse hüvitada süüdistatavatele OÜ Nordgrain Machinery poolt valitud kaitsjale 37,5 tunni

õigusteenuse eest makstud tasu summas 5026 eurot (KoTo, kd 1, tl 126 jj). Samas ei kinnita kohtutoimiku materjalid

seda, nagu oleks kaitsja õigel ajal taotlenud ka esimese apellatsioonimenetluse kulu (450 eurot) hüvitamist. Taotluse

selle kulu hüvitamiseks esitas kaitsja ringkonnakohtule esimest korda 7. juulil 2015 ehk alles kriminaalasja uuel

arutamisel (KoTo, kd 8, tl 61 jj). Kassatsioonimenetluse kulude hüvitamist kaitsja kriminaalasja esmakordsel arutamisel

ei taotlenud.

51. Seega on kolleegiumil vaja lahendada küsimus, millises summas tuleb kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses

valitud kaitsjale makstud tasu süüdistatavatele kriminaalmenetluse osalisest lõpetamisest tingituna KrMS § 183 ja § 175

lg 1 p 1 alusel hüvitada.

52. Kaitsja arvates tuleks menetluskulust hüvitada 50%. Kolleegium sellise arvamusega ei nõustu. Praegusel juhul on

oluline hinnata, milline osa süüdistatavatele kohtueelses menetluses ja maakohtus osutatud õigusteenusest oli vajalik,

vaidlustamaks süüdistust maksukelmuses (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-

1-93-15, p 139). Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, sh kaitsekõnest (KoTo, kd 1, tl 117 pöördel – 118 ja 119–125),

keskendus kaitsja peamiselt soodustuskelmuses esitatud süüdistuse kummutamisele. Maksukelmuses õigeksmõistmist

taotledes tugines kaitsja põhiliselt argumendile, et kuna soodustuskelmuse süüdistus on põhjendamatu, langeb ära ka

sellega seotud süüdistus maksukelmuses. Seda arvestades leiab kolleegium, et see osa süüdistatavate kaitsjatasust, mille

maksmine oli vajalik, vaidlustamaks süüdistust maksukelmuses, ja mida saab ühtlasi pidada KrMS § 175 lg 1 p 1

mõttes mõistlikuks, on 750 eurot. Osutatud summa tuleb riigil KrMS § 183 alusel hüvitada. Hüvitis jaguneb T.H,

Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ vahel. Kuna T.H süüdistuse maht oli suurem, on põhjendatud talle hüvitisest kõige

suurema osa määramine.

IV

53. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2, samuti KrMS § 361 lg-st 2, § 341 lg-

st 3 ning § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsuse osas,

millega ringkonnakohus tühistas T.H ja Loodushoiu OÜ suhtes tehtud maakohtu konfiskeerimisotsustuse ja tegi uue

otsuse, konfiskeerides Loodushoiu OÜ-lt kaks õhkküttesüsteemi ja mõistes T.H-lt välja 24 840 eurot. Kolleegium

saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Lisaks rahuldab

kolleegium osaliselt kaitsja taotluse hüvitada süüdistatavatele kriminaalasja esmakordsel menetlemisel tekkinud

menetluskulu, tühistades ühtlasi ringkonnakohtu otsustuse jätta kaitsja see taotlus rahuldamata. Kassatsioon tuleb

rahuldada osaliselt.

54. Andmeid käesoleva kassatsioonimenetluse kulude kohta ei ole Riigikohtule esitatud.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Saale Laos

(allkirjastatud digitaalselt)