3-3-1-69-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-69-15

Otsuse kuupäev

25. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS Applaford ES kaebus Maksu- ja Tolliameti 30. detsembri

2013. a kirja, Maanteeameti viivituse ning Maksu- ja

Tolliameti teabe ja tõendite kogumise õigusvastasuse

tuvastamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja AS Applaford ES

Vastustajad Maanteeamet ning Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a otsus haldusasjas

nr 3-14-50119

Menetluse alus Riigikohtus

Maanteeameti ning Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maanteeameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-14-50119

resolutsiooni punkt 4 täies ulatuses ja punkt 5 osas, millega mõisteti Maksu- ja Tolliametilt

kaebaja kasuks välja menetluskulu 1558 eurot ja 52 senti.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS Applaford ES kaebus Maksu- ja Tolliameti

teabe ja tõendite kogumise õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Jätta

menetluskulud Maksu- ja Tolliametilt välja mõistmata.

5. Mõista Maanteeametilt AS Applaford ES kasuks välja kassatsiooniastmes kantud

menetluskulud 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet (MNT) registreeris 30. detsembril 2013 liiklusregistris AS Applaford ES taotluse

alusel Saksamaalt soetatud sõiduki Mercedes-Benz G350 Bluetec ja väljastas sõidukile registreerimis-

numbri. Samal päeval saatis Maksu- ja Tolliameti (MTA) revident Maanteeametile e-kirja, milles

palus eelnimetatud sõidukilt maha võtta registreerimistoimingute tegemiseks seatud piirang ning teha

sõiduki kohta infosüsteemi järgmine informatiivne märge: "Kui tullakse registris omanikuvahetust

vormistama, siis taotlus vastu võtta, teatada, et menetlemine võib aega võtta kuni 30 päeva ning

teavitada MTA revident Anne Eesalu".

2. I.V.R. Trans OÜ esitas MNT-le 22. jaanuaril 2014 taotluse liiklusregistri andmete muutmiseks

eelnimetatud sõiduki omanikuvahetuse tõttu. 21. veebruaril 2014 esitas sama sõiduki registriandmete

muutmise taotluse AS SEB Liising.

3. Maanteeamet teatas 22. jaanuaril 2014 AS-le Applaford ES registritoimingute tegemisele seatud

MTA piirangust. MTA revident võttis 23. jaanuaril 2014 ühendust I.V.R. Trans OÜ-ga ja selgitas, et

piirang eemaldatakse, kui ostja tasub sõiduki müügitehingule lisatud käibemaksu deposiiti. Samal

päeval saatis AS Applaford ES MTA-le e-kirja, milles palus esitada teave seatud piirangu ja käibe-

maksu deposiiti tasumise asjaolude kohta. MTA vastas, et ka sõiduki müüjal AS-l Applaford ES on

võimalus tasuda sõiduki müügisummalt arvestatud käibemaks deposiiti.

4. AS Applaford ES esitas 27. jaanuaril 2014 halduskohtule kaebuse, mida ta hiljem täiendas. Tallinna

Halduskohus võttis kaebuse 28. veebruaril 2014 menetlusse ning lubas kaebajal kaebust 5. juuni

2014. a määrusega muuta. Kaebaja palus muudetud kaebuses tuvastada MTA 30. detsembri 2013. a

kirja, Maanteeameti registritoimingute tegemisega viivitamise ja tema vastu MTA-s algatatud

kontrollimenetluse õigusvastasuse. Kaebust põhjendati järgmiselt.

4.1. Tuvastamiskaebuste esitamise eeldused on täidetud. Kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamis-

kaebuse esitamiseks. Piirangute õigusvastasuse tuvastamine välistab tulevikus sarnaste ebaseaduslike

piirangute seadmise. Lisaks võib kaebaja kaaluda tulevikus kahju hüvitamise kaebuse esitamist.

4.2. Maanteeamet piirab koostöös MTA-ga ilma õigusliku aluseta sõiduki registriandmete muutmist.

MTA kehtestas 30. detsembri 2013. a kirjaga kaebajale kuulunud sõiduki registriandmete muutmisele

piirangu ning survestas sõiduki müüjat ja ostjat tasuma käibemaksu ettemaksuna MTA deposiiti.

Registripidaja rikub registritoimingutega viivitamisega õigust kiirele ja efektiivsele

haldusmenetlusele. Maanteeameti pädevuses ei ole kontrollida maksuseaduse täitmist ja seada sellel

eesmärgil registreerimistoimingutele piiranguid.

4.3. Õigusaktid ei sätesta sõiduki registriandmete muutmiseks konkreetset tähtaega ning lähtuda tuleb

mõistliku aja kriteeriumist. Maanteeamet ei ole esitanud põhjendusi, mis takistas tal ajavahemikul

22.01.-14.03.14 registriandmete muutmise taotlust lahendamast. Sõiduki registriandmed muudeti

alles 14. märtsil 2013, kui uueks omanikuks märgiti AS SEB Liising, sest I.V.R. Trans OÜ müüs

sõiduki 21. veebruaril 2014 temale. Maanteeameti viivituse on põhjustanud MTA kirjas esitatud

märke järgimine.

4.4. MTA 30. detsembri 2013. a kiri, millega küsitakse kaebaja kohta teavet ja seatakse piirangud

registritoimingute tegemisele, on haldusakt, mis ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg-s 3

sätestatud nõuetele. Kirjast nähtub, et ka sõiduki esmakordsele registreerimisele oli MTA seadnud

piiranguid.

4.5. MTA on alustanud kaebaja vastu õigusliku aluseta varjatud kontrollimenetlust. Tegemist ei ole

MKS § 85 lg-s 3 sätestatud ennetava tegevusega. MKS alusel saab tõendeid koguda ja teavet nõuda

üksnes maksumenetluses. MTA ei ole teostanud riskihindamist, vaid on alustanud kaebaja vastu

varjatud kontrollimenetlust. MTA 18. augustil 2014 esitatud dokumentidest nähtub, et haldusorgan on

asunud koguma ka teistelt kolmandatelt isikutelt kaebaja kohta teavet. MKS ja liiklusseaduse (LS)

§ 184 lg 5 annavad MTA-le õiguse tutvuda ja nõuda Maanteeameti käsutuses olevat kaebajaga seotud

teavet ning dokumente üksnes juhul, kui isiku vastu on alustatud kontrollimenetlust.

5. MNT palus jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebajale kuulunud sõiduki registriandmete

muutmisele ei kehtestatud piiranguid. Isegi, kui piirang liiklusregistris eksisteeriks, ei saaks see

mõjutada kaebaja õigusi, sest müügilepingu kohaselt läks sõiduki omandiõigus I.V.R. Trans OÜ-le üle

vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist ning sõiduk ei ole enam seega tema omandis.

Tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud, sest AS-l Applaford ES on sarnase tegevuse

kordumisel oma õiguste kaitseks tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Hilisem hüvitamiskaebus oleks

perspektiivitu, sest kaebajale ei ole kahju tekitatud. Maanteeamet ei ole taotluse lahendamisega

õigusvastaselt viivitanud. Lähtuda tuleb märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-s 6 sätestatud 30-päevasest tähtajast. Toimingud tehakse

seega viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Esialgne kaebus esitati 5 päeva pärast

sõiduki registriandmete muutmise taotluse esitamist, mis ilmselgelt ei kvalifitseeru viivitamisena.

Maanteeametile olid erinevad isikud esitanud sama sõiduki liiklusregistri andmete muutmiseks kaks

taotlust. I.V.R. Trans OÜ võttis oma taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 8 mõttes tagasi.

MNT ja MTA alustasid 2013. a sügisel käibemaksupettuste avastamiseks kallihinnaliste sõidukite

kontrollimise raames koostööd. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse

nr 19 "Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord" § 3 lg 7 kohaselt on MNT-l

õigus kontrollida esitatud andmete õigsust, teha järelepärimisi jms. Menetlus, mille käigus tehakse

kontrollitoiminguid, kestab kauem kui paar päeva. Alusetu on kaebaja väide, et sõiduki

registreerimisandmed muudetakse tavapäraselt paari päeva jooksul.

6. MTA palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud 30. detsembri 2013. a kiri on osa

koostöölepingu alusel toimuvast suhtlusest kahe haldusorgani vahel ega ole käsitatav haldusaktina,

sest sellel puudub regulatiivne toime. Tuvastamiskaebuse esitamise vastu puudub kaebajal

põhjendatud huvi. Liiklusregistrisse vaidlustatud kirjaga piiranguid ei kehtestatud. Kaebaja suhtes ei

ole alustatud maksukontrolli ega küsitud Maanteeametilt teavet maksumenetluse raames. Infovahetus

on ennetava iseloomuga, et tuvastada võimaliku maksumenetluse algatamise vajadus. Tegemist on

isikute tegevuses esinevate riskikriteeriumite hindamisega. Samasugune tegevus toimub e-

maksuameti kaudu esitatavate maksudeklaratsioonide puhul. Kirjas esitatud palve puhul on sisuliselt

tegemist üksnes registritoimingu edasilükkamise taotlusega seniks, kuni maksuhaldur hindab kaebaja

maksekäitumise riskikriteeriume ja astub vajaduse korral samme maksulaekumiste tagamiseks

tulevikus. Teabe küsimise eesmärgiks on saada teada registriandmete muutmise taotlusest, et revident

saaks võtta kasutusele meetmeid maksude laekumise tagamiseks. MTA ei ole asunud maksukohustuse

täitmist enne ettenähtud tähtaega sisse nõudma. Tehingupooli on teavitatud üksnes võimalusest kanda

vabatahtlikult müügitehingult tasumisele kuuluv käibemaks kaebaja ettemaksukontole deposiiti.

Kaebajal on MTA hinnangul kõrgendatud maksurisk, kuna äriühingul on märkimisväärne maksuvõlg

ning esineb põhjendatud kahtlus, et see suureneb veelgi. Kaebajal puuduvad varalised vahendid

olemasoleva ning tulevikus suureneva maksukohustuse tasumiseks. Infovahetuse õiguslikuks aluseks

on MKS § 10 lg 1 ja MKS § 63 lg 2.

7. Tallinna Halduskohus jättis 9. oktoobri 2014. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtu

hinnangul on tuvastamisnõuded lubatavad, sest kaebajal esineb preventiivne huvi. Kohtul puudub alus

kahelda, et kaebaja kavatseb edaspidigi sõidukeid osta ja müüa. MTA 30. detsembri 2013. a kiri on

toiming, mitte haldusakt. MTA ei ole kaebaja vastu kontrollimenetlust läbi viinud. MTA 30. detsembri

2013. a kiri ei ole esitatud maksumenetluse raames. Üldtuntud on asjaolu, et sõiduki omanikuvahetuse

puhul ei võta registrikande muutmine liiklusregistris üldjuhul aega 30 päeva. MKS § 10 lg-st 1, lg 2

pdest 1 ja 2, § 11 lg-st 2, § 63 lg-st 2, halduskoostöö seaduse § 18 lg 1 p-dest 1–3 ja liiklusseaduse

§ 184 lg-st 5 tuleneb MTA-le õigus paluda Maanteeametil kanda infosüsteemi informatiivne märge

selle kohta, et omanikuvahetuse taotluse esitamisel antaks sellest teada MTA revidendile, ning õigus

neid andmeid Maanteeametilt saada. Tegemist ei ole õigusvastase teabevahetusega. Informatiivse

märke tegemine ei oma õiguslikku tähendust ega takista sõiduki käsutamist. MTA ei ole nõudnud AS-

lt Applaford ES käibemaksu tasumist enne ettenähtud tähtaega. Käibemaksu tasumiseks on antud

üksnes võimalus. Maksu- ja Tolliameti vaidlustatud kiri ning tõendite ning teabe nõudmine

Maanteeametilt olid seega õiguspärased. Kaebaja on vaidlustanud Maanteeameti kestva viivituse

registritoimingu sooritamisel. Kohtu hinnangul ei viivitanud Maanteeamet sõiduki

registreerimistoimingute tegemisega õigusvastaselt. Asja materjalidest nähtuvalt muutis MTA

registritoimingu tegemise sõiduki ostjale võimalikuks 28. päeval pärast taotluse esitamist

(19. veebruaril 2014), mitte 14. märtsil 2014. I.V.R. Trans OÜ loobus 21. veebruaril 2014 sõiduki

enda nimele vormistamisest. 28-päevane menetlusaeg ei ole registritoimingu sooritamiseks

ebamõistlikult pikk.

8. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse täies

ulatuses rahuldada. Kaebaja jäi halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.

9. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 22. aprilli 2015. a otsusega AS Applaford ES apellatsioon-

kaebuse osaliselt. Ringkonnakohus rahuldas kaebuse osaliselt ning tunnistas õigusvastaseks Maantee-

ameti viivituse ajavahemikul 24.01.-20.03.14 ja 26.02.-14.03.14. Samuti tunnistas ringkonnakohus

õigusvastaseks MTA toimingu, mis seisnes Maanteeametilt kaebaja sõiduki võõrandamise kohta teabe

ja tõendite kogumises. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata.

Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (2/3), mõistis kohus AS Applaford ES kasuks välja

menetluskulu kummaltki haldusorganilt 1558 eurot ja 52 senti. Muus osas jäeti menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

9.1. Kaebajal puudub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus

MTA 30. detsembri 2013. a kirja vaidlustamiseks. MTA kiri oli käsitatav haldusesisese

menetlustoiminguna, millega üks haldusorgan küsib teiselt teavet ning palub lisada asutusesisesesse

infosüsteemi informatiivse märke. Sellise märke tegemine ei piira kuidagi sõiduki käsutamist ega oma

vahetut mõju sõiduki registreerimistoimingutele. Kaebaja õiguste rikkumist sellega veel ei kaasne.

Lisaks ei tõenda liiklusregistri andmed sõiduki omandiõigust ning informatiivne märge ei ole

takistanud sõiduki müüjal ja ostjal müügitehingu tegemist.

9.2. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Maanteeameti viivituse peale tuvastamiskaebuse

esitamine on lubatav. AS Applaford ES oli Maanteeametis läbi viidud haldusmenetluses huvitatud

isikuks.

9.3. Maanteeameti menetlus kestis 51 päeva (22.01.-14.03.2014). AS SEB Liising taotluse puhul ei

ole tegemist uue sõiduki registreerimise taotlusega ning sellega ei hakanud menetlustähtaeg uuesti

kulgema. Haldusmenetlus jätkus taotluse muutmisega. Liiklusregistri andmed olid menetluse kestel

ebaõiged.

9.4. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise kord ei ole kohaldatav, sest taotlus liiklusregistri

kannete muutmiseks ei ole märgukiri ega selgitustaotlus. Liiklusseaduses (§ 77 lg 3) ja selle alusel

antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruses nr 19 (§ 9 lg 1) on

sätestatud üksnes sõiduki registriandmete muutmise taotluse esitamise tähtaeg. Kuna õigusaktides ei

ole sätestatud konkreetset tähtaega, mille jooksul tuleb Maanteeametil taotlus lahendada, tuleb lähtuda

mõistliku aja kriteeriumist.

9.5. Maanteeamet ei ole veenvalt selgitanud, milliseid kontrollitoiminguid tuli sooritada kõnesoleva

taotluse lahendamiseks. Maanteeameti seisukohtadest saab järeldada, et menetlus kestis kauem kui

tavapäraselt eeskätt MTA informatiivsest märkest tulenevalt. Maksude tasumise kontrollimise vajadus

või maksuhalduripoolne riskide hindamine ei õigusta liiklusregistri kande muutmisega viivitamist

ajavahemikel 24.01.-20.02.14 ja 26.02.-14.03.14.

9.6. Liiklusregistris kannete tegemisega viivitamine ei saa õiguslikult mõjutada maksukohustuslaste

maksekäitumist, mõju võib olla vaid faktiline. Arusaamatu on, kuidas registritoimingutega viivitamine

kuni 30 päeva aitab MTA-l täita seadusest tulenevaid ülesandeid ning vältida võimalikke

käibemaksupettusi.

9.7. Kaebaja väidetest nähtuvalt ei pea kaebaja põhimõtteliselt lubamatuks tema vastu maksu-

menetluse algatamist, vaid on seisukohal, et teiselt haldusorganilt teabe ja tõendite kogumine oli

praegusel juhul õigusvastane. Kaebaja tegelikuks tahteks on seega vaidlustada maksuhalduripoolne

teabe ja tõendite kogumine Maanteeametilt.

9.8. MTA on selgitanud vastuses kaebusele, et Maanteeameti ja MTA vaheline teabevahetus ei toimu

mitte alustatud maksumenetluse raames, vaid on suunatud sellele, et tuvastada, kas tulevikus on vaja

alustada maksumenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhalduripoolne teabe ja tõendite

kogumine väljaspool maksumenetlust lubatav. MTA-l on vaja seaduses sätestatud volitust, et koguda

väljaspool maksumenetlust maksukohustuslase kohta teavet ja dokumente maksuõigusrikkumise

ennetamiseks. Ükski õigusakt ei anna MTA-le alust koguda väljaspool maksumenetlust

riskihindamise teostamise või maksuõigusrikkumise ennetamise eesmärgil teavet ja tõendeid. MTA-l

on õigus koguda MKS § 63 lg 2 alusel teavet üksnes maksumenetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Maanteeamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega

tunnistati Maanteeameti viivitus õigusvastaseks, ning teha uus otsus, millega jätta AS Applaford ES

kaebus selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et haldusmenetlus jätkus. AS

SEB Liising taotlust sama sõiduki registriandmete muutmiseks ei saa käsitada I.V.R. Trans OÜ

taotluse muutmisena. Haldusmenetlus lõppes I.V.R. Trans OÜ taotlusest loobumisega. Seega ei

viivitanud Maanteeamet taotluste lahendamisega. Põhjendamispuuduste tõttu on ringkonnakohtu

otsus haldusmenetluse jätkumise kohta üllatuslik. Menetlustähtaegade arvutamisel tuleb lähtuda

analoogia korras MSVS-st. Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 alusel ei ole liiklusregistri

andmetel õiguslikku tähendust. Sõiduki registreerimismenetluses on mõistlik lähtuda 30-päevasest

menetlustähtajast.

11. Maksu- ja Tolliamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega

tunnistati Maksu- ja Tolliameti tegevus Maanteeametilt teabe ning tõendite kogumisel väljaspool

maksumenetlust õigusvastaseks. Maksu- ja Tolliamet palub teha uus otsus, millega jätta AS

Applaford ES kaebus selles osas rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-46-14 ei ole asjakohane,

sest asjaolud erinevad märkimisväärselt, mistõttu ei saa tolles asjas võetud seisukohtadest selles asjas

lähtuda. Teavet on küsitud halduskoostöö vormis haldusorganilt, mitte füüsilistelt või juriidilistelt

isikutelt. Massteabe küsimise ja saamise ega informatiivse märke tegemise eelduseks ei ole

maksumenetluse olemasolu. Maksumenetlus on massteabe analüüsile järgnev etapp. Teabe

edastamine toimus halduskoostöö raames, mis on sätestatud nii ühises koostöölepingus kui ka Maksu-

ja Tolliameti põhimääruse § 7 p-s 18 ning Maanteeameti põhimääruse § 10 p-s 1. Massteabe

küsimise ja edastamise õiguslikuks aluseks on MKS § 10. Kuna saadud andmed ei olnud veel

liiklusregistrisse kantud, siis ei olnud tegemist andmetega, millele ligipääsu reguleerib liiklusseaduse

§ 184 lg 5. Eelanalüüsi tarbeks kogutud andmed on maksukohustuslaste registri asutamise ja pidamise

põhimääruse § 10 p 3 alusel käsitatavad isiku maksualaste andmetena. Ka nimetatud määrus täpsustab

andmete kogumise õiguslikku alust. Liiklusseaduse § 175 lg 3 järgi on Maanteeametil õigus talle

esitatud andmete õigsust kontrollida ning nende õigsuses kahtlemisel esitatud dokumendid ära võtta ja

edastada need kontrollimiseks pädevale riigiasutusele. Õiguskantsler ei ole 28. juuli 2014. a

arvamuses informatiivse märke tegemist ning sõiduki registreerimisest huvitatud isikute käibemaksu

ettetasumise võimalusest teavitamist õigusvastaseks pidanud. Informatiivse märke tegemine ei oma

õiguslikku tähendust ning käibemaksu ettetasumine ei ole kohustuslik. Isegi kui leida, et informatiivse

märke seadmine eeldanuks maksumenetlust, ei saa sellest järeldada, et massteabe saatmine peab

toimuma maksumenetluse raames. Kui maksuhaldur saab või kogub massteavet kõigi

maksudeklaratsioonide kohta, ei ole vaja algatada maksumenetlust iga deklaratsiooni

eelkontrollimiseks.

12. AS Applaford ES palub jätta kassatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

muutmata. Kaebaja jääb varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde ja vastuseks kassatsioon-

kaebustele märgib järgmist. Maanteeametil ei ole õigust massteabe korras teistele haldusorganitele

liiklusregistri andmebaasis kajastatud andmeid väljastada. MTA kassatsioonkaebuses märgitud

sarnasus maksudeklaratsioonide esitamisega puudub, sest maksudeklaratsioon esitatakse

maksuhaldurile ning viimasel on kohustus deklaratsioonide õigsust kontrollida ehk

tuvastamismenetlus läbi viia. Sarnaseid õigusi ja kohustusi ei ole maksuhaldurile Maanteeametile

esitatud andmete kontrollimiseks antud. MTA on õigusliku aluseta informatiivse märke tegemisega

otseselt sekkunud registrimenetlusse. Õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil väljaspool maksu-

menetlust teabe ja tõendite kogumine eeldab seaduses erivolitust. Ringkonnakohtu viide haldusasjale

nr 3-3-1-46-14 oli põhjendatud, sest kohustatud isiku erinevus ei oma määravat tähtsust. Maanteeamet

viivitas õigusvastaselt registritoimingute tegemisega. Haldusorgan ei ole esitanud ühtegi asjakohast

selgitust ega tõendit, mis kajastaks selliste registritoimingute tegemist, mis põhjendatult menetlusaega

pikendas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kassatsiooniastmes on vaidluse all Maanteeameti viivituse ja MTA poolt Maanteeametilt teabe ja

tõendite kogumise õigusvastasuse tuvastamise nõue. MTA 30. detsembri 2013. a kirja õigusvastasuse

tuvastamise nõude osas on haldus- ja ringkonnakohtu otsused jõustunud. Kolleegium annab esmalt

hinnangu MNT tegevuse õiguspärasusele (I), võtab seejärel seisukoha MTA menetlustoimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõude kohta väljaspool 30. detsembri 2013. a kirja (II) ning lahendab

seejärel kassatsioonkaebused ja menetluslikud taotlused (III).

I

14. Registriandmete ebaõigsus võib hoolimata asjaolust, et registriandmetel on üksnes informatiivne

tähendus, kaudselt kaasa tuua õigustatud isikule ebasoodsaid tagajärgi ning välistada ei saa ka

ebaõigete kannete mõju asja kasutamisele või käsutamisele (25. novembri 2015. a määrus asjas nr 3-

3-1-52-15, p 11). Sõiduki registreerimisandmete muutmisega viivitamine võib mõju avaldada sõiduki

müügitehinguga seotud kohustuste täitmisele. Näiteks võib lepingus sätestatud müügihinna tasumise

kohustus olla seatud sõltuvusse registrikande tegemisest. Kolleegium nõustub seetõttu kohtute

seisukohaga, et kaebajal oli õigus esitada MNT registritoiminguid puudutav tuvastamisnõue.

15. Vaidlust ei ole selle üle, et liiklusseadus ja selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikat-

siooniministri määrus nr 19 näevad ette küll registriandmete muutmise avalduse esitamise tähtaja,

kuid ei määra kindlaks avalduse lahendamise tähtaega. Maanteeamet on seisukohal, et registreerimis-

menetlusele tuleb kohaldada märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduses sätestatud tähtaegu. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. MSVS

eesmärgiks on reguleerida kitsalt märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise korda, mitte kõikvõimalike haldusmenetlustes esitatud taotluste lahendamise

korda. MSVS on eriseadus HMS suhtes ning see ei ole liiklusregistri registreerimistoimingute

reguleerimisesemele sedavõrd lähedane, et menetlusaja hindamisel võiks sellest lähtuda.

Liiklusregistri kannete muutmist reguleerib liiklusseadus ja selle alusel antud täitevvõimu määrused

ning üldseadusena haldusmenetluse seadus.

16. Kui õigusaktides ei ole menetlustähtaega kehtestatud, siis tuleb haldusmenetlus läbi viia

viivituseta (HMS § 5 lg 4). Kolleegium on senises praktikas leidnud, et see tähendab menetluse

läbiviimist mõistliku aja jooksul (29. aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 16). Mõistliku aja

määratlemine sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige küsimuse keerukusest ja asja lahendamiseks

vajalikest menetlustoimingutest, esitatud taotluse nõuetekohasusest, taotleja koostöökohustuse

täitmise iseloomust ja muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse vajalikku

kestust (21. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-5-11, p 24). Arvestades registreerimistoimingute

tegemisega kaasneva töö mahtu, keerukust ja ajamahukust, on kohtud õigesti leidnud, et sõiduki

registreerimisandmete muutmise menetlus on tavapäraselt võimalik läbi viia oluliselt lühema aja

jooksul kui 30 päeva.

17. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu otsuse punktis 15 tehtud õigusliku järeldusega, et AS SEB

Liising taotlus ei ole käsitatav sõiduki registriandmete uue muutmise taotlusena. Haldusmenetlus

isiku initsiatiivil algab taotluse esitamisega haldusorganile ja võib lõppeda muu hulgas taotluse

tagasivõtmisega (HMS § 35 lg 1, § 14 lg 8, § 43 lg 1 p 2 ja lg 4 p 3). Liiklusseaduse § 77 lg 2 kohaselt

on registriandmete muutmine liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega

seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine. Sama paragrahvi kolmas lõige täpsustab

menetluse korda. Registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema

esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul

andmete muutumisest arvates. Seega algab registriandmete muutmise menetlus sõiduki uue omaniku,

tema esindaja või muu õigustatud isiku taotlusega. AS SEB Liising esitas eelneva kohaselt pärast

I.V.R. Trans OÜ-ga sõiduki ostulepingu sõlmimist iseseisva registriandmete muutmise taotluse (vrd I

kd, tl-d 69 ja 71). Seega oli sõiduki registriandmete muutmiseks algatatud kaks haldusmenetlust. AS

SEB Liising taotluse käsitamine I.V.R. Trans OÜ taotluse muutmisena ei ole põhjendatud.

I.V.R. Trans OÜ loobus 25. veebruaril 2014 sõnaselgelt esitatud taotluse menetlemisest. Asjaolu, et

I. Männik oli ka AS SEB Liising volitatud esindajaks, ei oma tähendust.

18. Mõlemas menetluses oli huvitatud isikuks liiklusregistris sõiduki omanikuna märgitud AS

Applaford ES. Maanteeamet on viivitanud registriandmete muutmisega mõlemal juhul. Maanteeamet

ei ole esitanud põhjendusi, millest nähtuks, milliste toimingute tegemine takistas registriandmete

muutmist ja tingis taotluste tavapärasest oluliselt pikema menetlemise. Kohtuasja materjalidest ei

nähtu, et Maanteeamet oleks kahelnud sõiduki vastavuses nõuetele või selle seaduslikkuses või oleks

tuvastanud puudusi taotlustes või alusdokumentides. Maanteeameti seisukohtadest saab järeldada, et

menetlused kestsid tavapärasest oluliselt kauem MTA informatiivsetest märgetest tulenevalt. Ka AS

SEB Liising taotluse lahendamine viibis MTA kontrollitegevuse tõttu. Selliseks viivitamiseks peaks

esinema seaduslik alus (HMS § 3 lg 1). Kui menetlus on võimalik lõpule viia viivituseta, ei tohi

haldusorgan ilma seadusliku aluseta viivitada pelgalt seepärast, et teine haldusorgan seda taotleb.

Maksumenetluse alustamine ja riskihindamise tulemused ei omaks registriandmete muutmise

taotluste lahendamise seisukohalt mingit õiguslikku tähendust ega annaks seaduse kohaselt MNT-le

alust andmete muutmisest keelduda. Seega ei olnud registritoimingute tegemisega viivitamine

põhjendatud ning ringkonnakohus on õigesti tuvastanud Maanteeameti registritoimingute tegemisega

viivitamise õigusvastasuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust rahuldada Maanteeameti

kassatsioonkaebust ja muuta ringkonnakohtu otsust viivituse õigusvastasust puudutavas osas.

Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

II

19. HKMS § 229 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu

otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kassatsioonkaebuse piirid määrab kindlaks see, kas

kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsust kogu haldusasja vaidluse eseme ulatuses või kitsamalt

(11. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-46-13, p 24). Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti vastu

esitatud kaebuses palus kaebaja tuvastada tema suhtes läbiviidud kontrollimenetluse õigusvastasuse.

Ringkonnakohus menetles seda kui nõuet teha kindlaks MTA poolt teabe ja tõendite kogumise õigus-

vastasus. Kolleegium lähtub MTA ja MNT kassatsioonkaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus

määratletud ja lahendatud nõuete ulatusest.

20. AS Applaford ES vaidlustas Maksu- ja Tolliameti toimingu, mis seisnes Maanteeametilt teabe ja

tõendite kogumises. Olenemata asjaolust, kas tegemist oli maksumenetluses või sellele eelnenud

haldusmenetluses teabe kogumisega teiselt haldusorganilt, on tegemist haldusesise menetlus-

toiminguga, mille iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatud. HKMS § 45 lg 3 näeb ette, et

menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse,

kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või

kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või

lõpliku toimingu tegemise. Need eeldused ei ole selles asjas täidetud. Haldusesisese menetlus-

toiminguga teabe kogumine ei saa praegusel juhul kaebaja õigusi haldusaktist või lõplikust toimingust

sõltumata rikkuda ning see ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist ega

toimingu tegemist. Erinevalt maksukohustuslaselt või menetlusväliselt isikult teabe nõudmisest (MKS

§-d 60 ja 61) ei sekkuta teiselt haldusorganilt teabe kogumisega või riiklikust andmekogust

väljavõtete tegemisega iseenesest äriühingu ettevõtlusvabadusse ega koormata teda täiendavalt

tõendite esitamise kohustusega. Sõltumata hinnangust MTA päringu õiguspärasusele, ei oleks Maan-

teeamet tohtinud aga registriandmete muutmise taotluste lahendamisega viivitada.

21. Eelnevast tulenevalt ei ole MTA teabe ja tõendite kogumise õigusvastasuse tuvastamise nõude

rahuldamiseks alust, sest kaebajal puudub nende menetlustoimingute vaidlustamiseks kaebeõigus.

Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

22. Kolleegium peab vajalikuks siiski märkida, et kuigi pelgalt teabe kogumine teiselt haldusorganilt

ei kahjusta iseseisvalt äriühingu õigusi, võib teabe kogumise legitiimse eesmärgi puudumine tingida

teabe kogumise õigusvastasuse. Ilma seadusliku aluseta ei ole registritoimingutega viivitamise kaudu

tehingupoolte varjatud survestamine maksukohustuse ennetähtaegseks täitmiseks õigusriigi

põhimõttega kooskõlas.

III

23. Riigikohus jätab Maanteeameti kassatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldab Maksu- ja

Tolliameti kassatsioonkaebuse. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4,

milles tunnistati Maksu- ja Tolliameti poolt Maanteeametilt teabe ja tõendite kogumine AS Applaford

ES sõiduki võõrandamise kohta õigusvastaseks. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega

jätab AS Applaford ES kaebuse selles osas rahuldamata.

24. Kuna Riigikohus teeb asjas uue otsuse, jaotab ta ka menetluskulud. Menetluskulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti, ning menetluskulud jagatakse proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg-d 1 ja 2). Kuna kaebus jääb MTA vastu esitatud nõuete osas rahuldamata, siis

puudub õiguslik alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks MTA-lt. Seetõttu tuleb tühistada ka

ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5 osas, millega mõisteti Maksu- ja Tolliametilt kaebaja

kasuks välja menetluskulu 1558 eurot ja 52 senti. Maanteeametilt väljamõistetud menetluskulu

suuruse muutmiseks puudub vajadus, sest see vastab kaebuse rahuldamise proportsioonile. AS

Applaford ES esindaja on taotlenud, et kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks mõistetaks

välja 630 eurot ja 45 senti. Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude kandmine tõendatud ning

kassatsioonimenetluse tulemust arvestades on menetluskulude väljamõistmine Maanteeametilt teda

puudutavas osas põhjendatud. Kolleegium mõistab Maanteeametilt AS Applaford ES kasuks välja

kassatsiooniastmes kantud menetluskulu 200 eurot.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld