3-1-1-5-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-5-16

Otsuse kuupäev

19. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale

Laos

Kohtuasi

Väärteoasi Raimu Aia karistamises jahiseaduse § 60 lg 1 järgi

ning

MTÜ

Ida-Viru

Jahimeeste

Selts

karistamises

jahiseaduse § 60 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. augusti 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-

1809

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keskkonnainspektsioon, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Raimu Aia ja MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

20. jaanuar 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. augusti 2015. a otsus MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts

väärteoasjas jahiseaduse § 60 lg 2 järgi osas, millega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja

lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel G. K. jahiloa

tagastamise vale kuupäeva raamatusse kandmise osas.

2. Lõpetada väärteomenetlus selles osas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

3. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus A. K., O. I. ja D. J-i jahilubade

tagastamise vale kuupäeva kandmises jahilubade arvestuse raamatusse.

4. Tühistada maakohtu otsus osas, millega Eesti Vabariigilt mõisteti menetlusaluse isiku kasuks

menetluskuluna välja lepingulisele kaitsjale makstud tasu 1188 euro ulatuses. Määrata

JeweLex Advokaadibüroo OÜ poolt väärteomenetluses MTÜ-le Ida-Viru Jahimeeste Selts

osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot,

sealhulgas käibemaks, ja mõista see välja Eesti Vabariigilt.

5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

6. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon (KKI) koostas 27. veebruaril 2015 väärteoasjas otsuse, millega karistas

Raimu Aiat jahiseaduse (JahiS) § 60 lg 1 järgi rahatrahviga 200 eurot selle eest, et R. Aia, olles MTÜ

Ida-Viru Jahimeeste Selts (selts) juhatuse liige ja vastutades jahilubade arvestuse pidamise eest, jättis

ajavahemikul 1.–10. märtsini 2014 arvestuse pidamise raamatusse kandmata K. N-i ja A. R-i

jahilubade tagastamise andmed. Sellega rikkus ta JahiS § 40 lg-s 7 sätestatut, mille kohaselt peab

jahiloa andja arvestust jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete kohta. Sama

otsusega karistas KKI seltsi jahiloa andmete sisse kandmata jätmise ja A. K-le, O. I-le, D. J-ile ning

G. K-le väljastatud lubade puhul vale, s.o tegelikkusest hilisema tagastamise kuupäeva märkimise

eest JahiS § 60 lg 2 järgi rahatrahviga 1200 eurot.

2. Menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk esitas KKI otsuse peale

kaebuse Viru Maakohtule, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist või kergema karistuse

mõistmist.

3. Maakohtu 28. augusti 2015. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus R. Aia ja seltsi

süüditunnistamises ja karistamises JahiS § 60 lg 1 ja § 60 lg 2 järgi osaliselt ning rahuldati osaliselt

ka kaitsja kaebus.

3.1 Maakohus karistas R. Aiat JahiS § 60 lg 1 järgi selle eest, et olles seltsi juhatuse liige ja

vastutades jahilubade arvestuse pidamise eest, jättis ta ajavahemikul 1.–10. märtsini 2014 arvestuse

pidamise raamatusse kandmata K. N-i ja A. R-i jahilubade tagastamise, rikkudes sellega JahiS § 40

lg-s 7 sätestatut, mille kohaselt peab jahiloa andja arvestust jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale

kantud andmete kohta. Sama teo eest karistas kohus ka seltsi JahiS § 60 lg 2 järgi. R. Aiat karistas

kohus rahatrahviga 40 eurot ning seltsi rahatrahviga 100 eurot. Samuti mõisteti menetlusaluste isikute

kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu 1188 euro ulatuses (kogusummast 1320 eurot).

3.2 A. K-le, O. I-le ja D. J-ile väljastatud jahilubade tagastamise vale kuupäeva märkimise osas

otsustas maakohus jätta asjassepuutuvad asjaolud teokirjeldusest välja, sest kohtu hinnangul ei ole

välistatud, et load tagastati raamatusse märgitud kuupäevadel. Esinev kahtlus tuleb tõlgendada

menetlusaluse isiku kasuks.

3.3 Maakohus lõpetas osaliselt väärteomenetluse seltsi suhtes JahiS § 60 lg 2 järgi G. K. jahiloa

tagastamise vale kuupäeva raamatusse kandmise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, põhjendades seda

ultima ratio-põhimõttest tulenevalt väärteokoosseisu puudumisega. Kohtu hinnangul formaalselt

väärteokoosseisule vastav tegu ei pruugi siiski alati olla väärtegu ja vähem intensiivsete rikkumiste

puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et kuigi formaalselt esineb süüteokoosseis, on tegemist vaid

korrarikkumisega, millele tuleb reageerida korrakaitseseaduses sätestatud meetmetega. Mõnepäevane

hilinemine jahilubade sissekandmisel on tühine rikkumine, mis ei riku õigushüve niivõrd

intensiivselt, et väärida karistamist väärteo korras.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Kohtuväline menetleja esitas Viru Maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles vaidlustab maakohtu

otsuse täies ulatuses. Kassatsiooni sisu kohaselt vaidlustatakse siiski vaid otsustust lõpetada

väärteomenetlus seltsi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Esmalt leiab kassaator, et süüteokoosseisule

vastava teo puhul ei saa välistada vastutust ultima ratio-põhimõttele tuginedes, samuti ei saa

koosseisutunnuste olemasolul lõpetada väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise

menetleja hinnangul on ülemäärane ka väljamõistetud kaitsjatasu.

5. Kassatsioonivastuses leiab kaitsja, et kassatsioon ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja

kassatsiooni rahuldamiseks. Maakohus selgitas JahiS § 60 kohaldamise põhimõtteid ja andis

tuvastatud asjaoludele õige õigusliku hinnangu. Samuti on põhjendatud hüvitada menetlusalusele

isikule kaitsjale makstud tasu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse väärteomenetlus siis, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Vastavuses KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuriga peab menetleja hindama teo

koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd. Väärteokoosseisu tunnuste tuvastamine isiku käitumises

eeldab menetleja kontrolli, kas teo asjaolud vastavad süüteokoosseisu kirjeldusele. Seejärel

kontrollitakse õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude puudumist. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-66-08, p 11.) Kui tegu on

koosseisupärane ja puuduvad ka õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud, on tegemist väärteoga

ja menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa.

7. Määratletuspõhimõttest tulenevalt on vajalik süüteokoosseisu tunnuste tõlgendamine viisil, mis

võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle

eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt ka Riigikohtu üldkogu 21. juuni

2011. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p-d 48 jj, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a otsus

asjas nr 3-1-1-23-12, p 8.2 ja 16. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, p 24.2).

Määratletuspõhimõtet ei riku aga iseenesest isiku karistamine vähese tähtsusega rikkumise eest, kui

tegemist on just sellise rikkumisega, mida norm on mõeldud ära hoidma. Praegusel juhul näeb JahiS

§ 60 ette karistuse jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete

rikkumise eest, millega väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt oligi tegemist.

8. Kolleegium märgib, et VTMS § 31 annab alates 29. märtsist 2015 kohtuvälisele menetlejale

võimaluse jätta vähetähtsa väärteo puhul otstarbekuse kaalutlustel väärteomenetlus alustamata. Juba

alustatud väärteomenetluse võib otstarbekuse kaalutlustel lõpetada nii kohtuväline menetleja kui ka

kohus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda

kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut,

s.o kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-91-13, p 15). Seega

näeb seadus ette õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks juhul, kui kohus leiab, et asetleidnud

rikkumine on isiku väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis.

9. Maakohus tegi kindlaks, et G. K-le väljastatud jahiloa tegelikkusest hilisema tagastamise kuupäeva

märkimine jahilubade arvestuse pidamise raamatusse vastab väärteokoosseisu tunnustele, ega

tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul

õiguslikku alust lõpetada selles osas menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Leides, et tegemist on

vähetähtsa rikkumisega, võinuks kohus lõpetada menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Seega rikkus

kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. See tingib maakohtu otsuse

tühistamise kõnealuses osas.

10. Kolleegium võtab samas arvesse, et jahiloa tagastamist kajastati arvestuse pidamise raamatus vaid

mõnepäevase hilinemisega. Kohtumenetluse käigus tuvastati rikkumine vaid ühele isikule väljaantud

jahiloa osas. Kohtuväline menetleja ei ole näidanud, et rikkumisega kaasnes kahju või muu raske

tagajärg. Samuti ei tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

VTMS § 150 lg-st 2 ja § 174 lg-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osas,

millega lõpetati väärteomenetlus seltsi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel G. K. jahiloa tagastamise

vale kuupäeva raamatusse kandmises. Kolleegium lõpetab selles osas menetluse VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel.

11. Kassatsiooni piiridest väljudes märgib kolleegium täiendavalt, et maakohus rikkus nõuet, mille

kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiiv- ehk lõpposas kajastada kõik kohtu järeldused, mis tulenevad

otsuse põhiosast, muu hulgas väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 ja § 30 alusel. See on vajalik

otsuse selguse ja täidetavuse huvides. Maakohus asus otsuse põhjendava osa leheküljel 10

seisukohale, et A. K., O. I. ja D. J-i jahilubade tagastamise kuupäev ei ole tuvastatav, muu hulgas ei

saa välistada, et jahiload tagastati arvestuse pidamise raamatusse märgitud kuupäevadel. Sellest

tulenevalt leidis kohus, et nende lubade osas ei ole tõendatud JahiS § 40 lg 7 rikkumine seltsi poolt.

Selline järeldus tingib mitte ainult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise, mida maakohus tegi,

vaid ka väärteomenetluse lõpetamise vastavas osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seda viimast

maakohtu otsuse lõpposast aga ei nähtu. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

VTMS § 150 lg 2 tähenduses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 2014. a otsus asjas

nr 3-1-1-134-13, p 13), mida on võimalik kõrvaldada kassatsioonimenetluses. Tulenevalt maakohtu

otsuse põhiosast tuleb väärteomenetlus R. Aia ja seltsi suhtes A. K., O. I. ja D. J-i jahilubade

tagastamise vale kuupäeva raamatusse kandmises lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

12. Seoses eeltooduga vähendab kolleegium menetlusaluse isiku kasuks VTMS § 23 alusel

väljamõistetud kaitsja tasu hüvitist. Täiendavalt märgib Riigikohus, et ka kohtuvälises menetluses

tingis vastulause esitamise vajaduse osaliselt menetlusaluse isiku enda tegevus, kuna ta jättis

kohtuvälisele menetlejale kontrolli käigus teise jahilubade arvestuse raamatu kohe esitamata.

Kolleegium peab kaitsja tasu põhjendatuks 700 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku

840 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)