3-2-1-148-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-148-15

Määruse kuupäev

Tartu, 18. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aleksander Narusbeki hagi KÜ Paasik vastu kahju

hüvitamiseks. Aleksander Narusbeki tähtaja ennistamise

avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 2-13-61893

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksander Narusbeki määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aleksander Narusbek, esindaja vandeadvokaat Eve

Selberg

Kostja korteriühistu Paasik, esindaja juhatuse liige Allan Luik

Asja läbivaatamise kuupäev

1. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-61893.

2. Rahuldada Aleksander Narusbeki apellatsioonitähtaja ennistamise avaldus ja ennistada

temale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Harju Maakohtu 3. märtsi 2015. a otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-13-61893. Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määrata vandeadvokaadi Eve Selbergi riigi õigusabi tasuks kassatsioonimenetluses

360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2015. a otsusega rahuldamata Aleksander Narusbeki (hageja) hagi

korteriühistu Paasik (kostja) vastu 3000 euro 12 sendi suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja sai

maakohtu otsuse kätte 4. märtsil 2015.

2. Hageja esitas 7. aprillil 2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ning

apellatsioonitähtaja ennistamise avalduse. Avalduse kohaselt saatis hageja apellatsioonkaebuse e-

postile talrk.menetlus@kohus.ee ja talrk.info@kohus.ee 6. aprillil 2015 kell 23.59, kuid kell 00.00

saabus hageja e-postile teade, et dokumentide maht on kohus.ee serveri jaoks liiga suur.

Apellatsioonkaebus on allkirjastatud 6. aprillil 2015 kell 23.56. Hageja ei teadnud, et ringkonnakohtu

server võib piirata saabuvate e-kirjade vastuvõtmist, kui dokumentide maht koos manustega osutub

kuni 6 MB suuruseks. Hageja põhidokumendi (kaebuse) suurus oli 80 kB, manuseks oli mh kostja

põhikiri PDF-faili kujul, mille maht oli 4,5 MB ja mis koos teiste manuseks olnud

dokumendifailidega paisutas mahu üle 5 MB suuruseks. Hageja palus teavet, kas põhidokument võis

jõuda kohtusse omaette või koos mõne manusega, ning taotles tähtaja ennistamist, sest tähtaja

möödalaskmine põhjustaks talle olulise kahju. 7. aprillil 2015 edastas apellant apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtule ilma manusteta, mis olid kohtule esitatud juba varasema menetluse kestel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. mai 2015. a määrusega tähtaja ennistamise avalduse

rahuldamata ja keeldus sama määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 6. aprill 2015, hageja esitas

apellatsioonkaebuse 7. aprillil 2015 ehk pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 6. aprillil 2015

kell 23.59 saadetud e-kiri ei ole ringkonnakohtuni jõudnud. Seda, et apellatsioonkaebus on esitatud

tähtaja rikkumisega, on ka hageja ise tõdenud.

Hageja põhjendab apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et

temale ei olnud teada kohtu serveri mahupiirang. Hageja pidi tähtaja ennistamise avalduses tooma

ammendavalt esile need põhjused, mida ta peab mõjuvaks ja mis takistasid teda apellatsioonkaebust

tähtaegselt esitamast.

Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada hageja teadmatust kohtu serveri mahupiirangu kohta. Hageja on

esitanud apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule elektrooniliselt e-posti kaudu. Kohtule dokumentide

elektroonilist esitamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336. Viidatud

paragrahvi lg 3 kohaselt sätestab elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra

justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 59. Selle määruse § 5 lg 2 kohaselt võib kohtule e-

posti teel esitatava e-kirja maht olla kuni 5 megabaiti. Mahtu ületav e-kiri tuleb kohtule saatmiseks

jagada väiksema mahuga e-kirjadeks. Mahupiirang, millest teadmatusele hageja tugineb, tuleneb

seaduse alusel kehtestatud määrusest ning pidi seetõttu olema hagejale teada. Tegemist ei ole

takistusega, millega hagejal ei olnud objektiivselt võimalik apellatsioonkaebuse esitamisel arvestada.

Menetlusdokumendi esitaja peab dokumendi saatmisel olema hoolas ning võtma kasutusele vajalikud

meetmed, et menetlusdokument jõuaks kohtusse õigel ajal. Praegusel juhul ei ole hageja teinud kõike

mõistlikult võimalikku, et esitada menetlusdokument õigel ajal. Ennistamise taotlusest nähtub, et

hageja saatis apellatsioonkaebuse 6. aprillil 2015 kell 23.59, sisuliselt jätmata endale võimalust

tehnilise tõrke korral probleemi kõrvaldamiseks ja apellatsioonkaebuse tähtajal esitamiseks. Koos

apellatsioonkaebusega on hageja esitanud ringkonnakohtule Justiitsministeeriumi 9. jaanuari 2015. a

vastuse hageja 27. novembri 2014 selgitustaotlusele. Sellest nähtub, et hageja oli teadlik, et

menetlusdokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide

vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Viidatud vastuses selgitas Justiitsministeerium hagejale

Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14 tehtud otsuse p-de 9 ja 10 sisu, milles leiti, et saatja ei saa

eeldada menetlusdokumendi jõudmist kohtuni, kuni ta on saanud kättesaamist kinnitava

elektroonilise kinnituse. Seega pidi hageja olema teadlik, et temal lasub kohustus menetlusdokumendi

õigeaegseks toimetamiseks kohtule ning ta ei saa eeldada menetlusdokumendi kohtuni jõudmist enne,

kui ta on saanud vastava elektroonilise kinnituse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja rahuldada tähtaja ennistamise

avaldus ning saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Samuti taotles hageja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 § 5 lg 2 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist.

Hageja väitel ei pidanud ta teadma 5 MB suurusest piirangust. Ta eeldas, et vähemalt 10 MB suurune

fail ei tekita probleeme. Tegemist oli ootamatu menetlustoimingu tegemist takistava tehnilise

olukorraga, mis on mõjuv põhjus. Hageja e-kiri ise vastas mahunõuetele, mahupiirangu ületamise

põhjustas e-kirja manus. Määruse § 5 lg 2 on eksitav, sest sätestab piirangu vaid e-kirja mahule, mitte

manuse mahule. See piirang on ka vananenud, mujal riigiasutustes on mahupiirangud nt 10 MB või

50 MB.

Määruse § 5 lg 2 on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. Mahupiirang on ebaproportsionaalne, piirates

kohtusse pöördumise õigust ja edasikaebeõigust.

Hagejale kassatsiooniastmes riigi õigusabi korras määratud esindaja palub määrata kindlaks õigusabi

tasu suuruse ja hüvitada talle 360 eurot.

5. Kostja leidis, et ringkonnakohtu määrus on õiguspärane.

6. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis tekkinud põhimõttelist laadi

eriarvamuste tõttu 1. detsembri 2015. a määrusega asja lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu

koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Hageja apellatsioonkaebus tuleb saata

ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Kolleegium lahendab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise hageja apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamise avalduse (sama seisukohta on väljendatud nt Riigikohtu 12. märtsil

2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-20-13 tehtud määruse p-s 8).

9. Riigikohus on TsMS § 336 lg 2 esimese ja teise lause ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a

määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 7 lg 1 (e-kirjaga

dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse

dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti) tõlgendamisel väljendanud seisukohta, et dokumendi

salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise

kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on

saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-08, p 9). Seda õiguslikku seisukohta menetlusdokumendi esitamisel e-kirjaga on

korratud nt Riigikohtu 11. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14 tehtud määruse p-s 10 ja Riigikohtu

30. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-96-15 tehtud määruse p-s 17. Kolleegium jääb selle

seisukoha juurde.

Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel on praeguses asjas apellatsioonkaebus esitatud pärast tähtaja

möödumist. Hageja ei ole saanud kinnitust tähtajal apellatsioonkaebuse esitamise kohta, vaid on

saanud kinnituse selle kohta, et menetlusdokumendi esitamine on ebaõnnestunud.

10. Kui menetlustoiming on õigel ajal jäänud tegemata mõjuval põhjusel, on menetlusosalisel

võimalik TsMS § 67 lg 1 kohaselt taotleda tähtaja ennistamist. Kolleegium on seisukohal, et

mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on teinud

kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda

tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu. Riigikohus on olnud seisukohal, et isegi

menetlusosalise enda arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse

olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks; küll peab

tõrge olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema

ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (vt Riigikohtu

16. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18).

11. Praegusel juhul ei olnud tegemist tõrkega hageja arvutisüsteemis, vaid kohtu dokumentide

vastuvõtusüsteem ei suutnud vastu võtta hageja e-kirja teel esitatud apellatsioonkaebust. Korra § 5

lg 2 esimene lause sätestab, et e-kirja maht võib kohtule menetlusposti saatmisel olla kuni

5 megabaiti.

Kolleegiumi arvates tuleb korra § 5 lg 2 esimest lauset tõlgendada nii, et see kehtib üksnes

apellatsioonkaebuse, mitte aga apellatsioonkaebuse lisade kohta. Hageja esitatud väidete kohaselt oli

tema apellatsioonkaebuse maht 80 kB. Kuna 6. aprillil kell 23.56 allkirjastatud apellatsioonkaebuse

pikkus on toimiku andmete kohaselt (III kd, tl 4-6) neli lehekülge ja see on DOC-formaadis (III kd,

tl 7), on kolleegiumi hinnangul usutav, et apellatsioonkaebuse enda maht ei ületanud 5 MB. Kuna

kohtuserver ei võtnud mahunõuetele vastavat apellatsioonkaebust vastu ega salvestanud seda

ettenähtud andmebaasi, ei olnud kohtuserveri tehniline võimekus kooskõlas korra § 5 lg 2 nõuetega.

Sellises olukorras peab kolleegium põhjendatuks ennistada hagejale apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg.

12. Kolleegiumi hinnangul ei ole korra § 5 lg 2 vastuolus põhiseadusega, kuivõrd dokumendi

kohtusse esitamisel tekkivad probleemid on võimalik ületada nimetatud sätet põhiseaduspäraselt

tõlgendades ning vajadusel menetlustähtaega ennistades.

Kolleegium märgib, et korra 5 lg 2 järgne 5 megabaidi suurune mahupiirang kehtib alates 2009. a

10. aprillist (korra § 5 lg 2 varasema redaktsiooni kohaselt tehti e-kirja mahupiirang teatavaks

Justiitsministeeriumi kodulehel) ning võib olla praeguseks vananenud. Eelnev ei tähenda, et kohtule

(e-kirja teel) elektrooniline ligipääs peaks olema mahuliselt piiramatu või et e-kirja teel dokumentide

esitamise võimalus tuleks üldse kaotada, kuid arendamist vajaks võimalus esitada mahukaid

lisadokumente (nt nagu praeguses asjas PDF-formaadis dokument, mahukad ehitusprojektid, fotod

jms) elektrooniliselt kohtule ilma probleemideta.

13. Menetluskulud määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

14. Riigikohtu 17. juuni 2015. a määruse kohaselt on hageja vabastatud kassatsioonikautsjoni

tasumisest, hüvitamise kohustusega hagi rahuldamata jätmise korral.

15. Kolleegium leiab, et vandeadvokaadi Eve Selbergi riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise

ja väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab

kolleegium tasu suuruseks 360 eurot. Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab

RÕS § 24 lg 1 alusel advokatuur.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu