3-1-1-18-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-18-16

Otsuse kuupäev

17. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Saale Laos ja Paavo Randma

Kohtuasi

E.B väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. septembri 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-

5740

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.B kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli

Teised

kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

10. veebruar 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. septembri 2015. a otsus E.B karistamises liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ja saata

väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur koostas 20. mail 2015 väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis E.B

samal päeval kell 14.56 Tallinnas Ehitajate tee ja Männiliiva ristmikul suunaga Pärnu mnt poole mootorsõidukit asulasisesel

teel kiirusega 96 ± 3 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Sellega ületas ta lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 43 km/h ja rikkus liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg-s 3 kirjeldatud

väärteo.

2. PPA Põhja prefektuuri 11. juuni 2015. a otsusega karistati E.B LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks

kuuks.

3. Menetlusalune isik esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes karistuse kergendamist.

4. Harju Maakohtu 8. septembri 2015. a kirjalikus menetluses tehtud otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata

ja E.B kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Väärteo

toimepanemine E.B poolt on tõendatud, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Samuti on põhjendatud E.B-

le mõistetud karistus, kuivõrd ta ületas oluliselt lubatud sõidukiirust ja teda on varem samalaadse teo eest karistatud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, taotledes

kohtuotsuse tühistamist ja väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassatsiooni põhistused olid kokkuvõtvalt

järgmised. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohus kaebust kohtuvälise menetleja otsuse

peale lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses üksnes siis, kui kohtumenetluse pooled on nõustunud asja

läbivaatamisega sellises korras. Maakohus on aga selles asjas lahendanud kaebuse kirjalikus menetluses, ilma et kaebuse

esitaja oleks kaebuses avaldanud soovi kohtuistungil osalemata jätta. Ta ei ole seda väljendanud ka muul viisil. Sellega eiras

kohus VTMS § 120 lg 1 nõudeid ja isiku õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures, rikkudes oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

6. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonile vastuse, milles toetab kassatsiooni ja taotleb samuti maakohtu otsuse

tühistamist ning väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. VTMS § 19 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. VTMS § 120 lg 1

näeb aga ette korra, kuidas menetlusalune isik sellest õigusest loobuda saab. Nii võib maakohus lahendada menetlusaluse

isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või

selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kui kohtumenetluse pooled pole teada andnud soovist

kohtuistungist osavõtust loobuda, tuleb poolte tahe kohtuistungil osalemise osas välja selgitada, jättes kaebuse VTMS § 117

lg 1 p 1 ja § 115 lg 3 p 1 alusel käiguta ja andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või vaadata kaebus läbi suulisel

kohtuistungil poolte osavõtul. Kui aga maakohus lahendab kaebuse kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta, on

tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses (vt ka mutatis mutandis Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-92-15, p-d 7 ja 10).

8. Selles väärteoasjas ei nähtu menetlusaluse isiku kaebusest ega muudest toimiku materjalidest kaebuse esitaja taotlust või

nõusolekut vaadata väärteoasi maakohtus läbi ilma tema osavõtuta. Seega vaatas kohus alusetult kaebuse läbi kirjalikus

menetluses ja rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 8. septembri 2015. a otsuse ning saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises

kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/