3-3-1-38-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing esitas 30. detsembril 2013 Tallinna Kaebuse põhjenduste kohaselt on nõude aluseks erakooliseaduse (EraKS) § 222 lg 1, mille kohaselt
Legislator headnote
AI generated3-3-1-38-15 · Riigikohus: detsembril 2013 Tallinna Kaebuse põhjenduste kohaselt on nõude aluseks erakooliseaduse (EraKS) § 222 lg 1, mille kohaselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-38-15
Otsuse kuupäev
17. veebruar 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld
Kohtuasi
MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu
kaebus Tallinna linna kohustamiseks tasuda erakooli
tegevuskulud 2013. aastal
Vaidlustatud kohtulahend
Menetlusosalised
Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsus
haldusasjas nr 3-13-70238
Kaebaja – MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte
Tugiühing
Vastustaja – Tallinna linn
Menetluse alus Riigikohtus
Tallinna linna kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tallinna linna kassatsioonkaebus rahuldamata.
2. Jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-13-70238
resolutsioon, täiendades selle otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3. Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing esitas 30. detsembril 2013 Tallinna
Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada Tallinna linna osalema eraüldhariduskooli Hilariuse
kool tegevuskulude katmises esitatavate arvete alusel, kohustada Tallinna linna tasuma juba esitatud
arvete eest 15 768 eurot ning viivist viivitusse jäänud arvete eest.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt on nõude aluseks erakooliseaduse (EraKS) § 222 lg 1, mille kohaselt
osaleb linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate
õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil.
Tallinna linn ei ole seda kohustust täitnud. Erakoolina tegutsev Hilariuse kool on ette nähtud
erivajadustega õpilastele.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 8. jaanuari 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-13-70238 (p 2)
esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas Tallinna linna tasuma MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja
Noorte Tugiühingu peetava Hilariuse kooli tegevuskulud summas 10 000 eurot hiljemalt 15 päeva
jooksul selle määruse punkti 2 jõustumisest arvates. Selle määruse peale esitas määruskaebuse
Tallinna linn, kes taotles määruse tühistamist esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise osas. Tallinna
Ringkonnakohus rahuldas 28. jaanuari 2014. a määrusega Tallinna linna määruskaebuse osaliselt ning
muutis halduskohtu määruse punkti 2, kohustades Tallinna linna tasuma esialgse õiguskaitse korras
5186 eurot, kuna Tallinna linn oli selleks hetkeks kaebajale tasunud 4814 eurot. Tallinna linn täitis
ringkonnakohtu määrusega talle asialgse õiguskaitse korras pandud kohustuse.
4. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule taotluse asendada vastustaja Tallinna linn vastustajaga
Eesti Vabariik (Vabariigi Valitsuse kaudu). Tallinna Halduskohus jättis selle taotluse rahuldamata.
5. Kaebaja täpsustas 20. veebruari 2014. a seisukohas halduskohtule esitatud kaebuse nõudeid ning
taotles kohustada Tallinna linna tasuma juba esitatud arved kogusummas 15 768 eurot ning panna
kaebaja menetluskulud Tallinna linna kanda. Esialgses kaebuses sisaldunud ülejäänud taotlustest
kaebaja loobus.
6. Tallinna Halduskohus võttis 31. märtsi 2014. a otsusega vastu kaebaja osalise nõuetest loobumise
ning lõpetas menetluse nõudes kohustada Tallinna linna tasuma erakooli tegevuskulud 2013. a
jaanuari-aprilli eest (4814 eurot). Kohus rahuldas ülejäänud osas MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste
ja Noorte Tugiühing taotluse ja kohustas Tallinna linna tasuma eraüldhariduskooli Hilariuse kool
2013. a ajavahemiku mai-detsember tegevuskuludest 10 954 eurot. Kohus luges nimetatud kohustuse
esialgse õiguskaitse korras täidetuks 5186 euro ulatuses, mistõttu tuleb tasuda veel 5768 eurot. Kohus
mõistis Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja kantud riigilõivu 30 eurot. Halduskohus põhjendas otsust
järgmiselt:
1) vaidlus puudub selles, et Hilariuse koolile on väljastatud koolitusload EraKS § 5 lg 1 alusel ning
antud õppe korraldamiseks põhikooli I–III kooliastmes Tallinna linnas. Pooled ei ole vaidlustanud ka
asjaolu, et Hilaruse koolis õppis 2013. a jaanuarist kuni augustini 17 ning alates septembrist 20
õpilast, kelle elukohaks rahvastikuregistri järgi on Tallinna linn. Tallinna linn ei ole vaidlustanud ka
arvetes märgitud summade suurust;
2) Tallinna linna hinnangul ei ole Hilariuse kool üldhariduskool, millele kohalduks EraKS § 222.
Vastustaja on seisukohal, et Hilariuse kool on suunatud hariduslike erivajadustega õpilastele ning
kõik õpilased on toimetulekuõppel, mistõttu peaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 4
alusel neile põhiseaduse §-s 37 sätestatud hariduse andmise tagama riik. Isegi kui tegemist oleks
üldhariduskooliga, puudub Tallinna linnal kohustus kaebaja tegevuskulusid kanda, kuna EraKS §-s
222 sisalduv ülesanne on riiklik kohustus ning seega peaks vastavad kulud hüvitama riik;
3) kohtu hinnangul ei välista kooli tegevuse suunatus erivajadustega laste õppele kooli määratlemist
(era)üldhariduskoolina. PGS § 2 lg-s 4 sätestatu paneb riigile küll kohustuse tagada hariduslike
erivajadustega õpilastele riigikoolide olemasolu, kuid selline regulatsioon ei piira hariduslike eri-
vajadustega lastele õppe pakkumist ka muudes koolides;
4) PGS § 2 lg 4 ei välista kohalikule omavalitsusüksusele EraKS § 222 lg-ga 1 pandud kohustust
osaleda õigusaktides sätestatud ulatuses eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. EraKS § 222 ei
erista üldhariduskoole selle alusel, kas koolis antakse põhiharidust hariduslike erivajadustega lastele
või hariduslike erivajadusteta lastele;
5) põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et EraKS § 222 sätestatud kohustuse mittetäitmist saab
õigustada sellega, et tegemist on olemuslikult riigi ülesandega ning riik ei ole vastava kohustuse
täitmiseks kohalikule omavalitsusüksusele raha eraldanud. Koolile tegevuskulude hüvitamist ei saa
seada sõltuvusse riigilt rahastuse saamisest. Asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse
täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda;
7. Tallinna Halduskohtu selle otsuse peale esitas Tallinna linn apellatsioonkaebuse. Tallinna linn
taotles Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2014. a otsuse haldusasjas nr 3-13-70238 tühistamist ning
MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu kaebuse rahuldamata jätmist. Apellatsioon-
kaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus asunud ebaõigele seisukohale, et Hilariuse kooli puhul
on tegemist eraüldhariduskooliga, millega seonduvate kulude kandmisel kohaldub EraKS § 222.
Hilariuse kool on hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kool, millele kohaldatakse PGS § 2
lg 4 teist lauset. Nimetatud sätte alusel on Eesti Vabariik kohustatud tagama hariduse andmise
hariduslike erivajadustega õpilastele. Antud asjas oleks seega kohaseks vastustajaks Eesti Vabariik.
EraKS §-s 222 sätestatud erakoolide tegevuskulude hüvitamise regulatsioon ei ole mõeldud riigi PGS
§ 2 lg-s 4 sätestatud kohustuse täitmisest vabastamiseks.
8. Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-13-70238 jäeti Tallinna
linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu otsus selles asjas muutmata.
Ringkonnakohus leidis, et halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud
menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks
neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Kõigile Tallinna linna vastuväidetele on esimese astme kohus
esitanud ammendava vastuse.
9. Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a kohtuotsusele esitas kassatsioonkaebuse Tallinna
linn. Kassaator taotles Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2014. a kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonna-
kohtu 2. veebruari 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-13-70238 tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse
tegemist, millega jätta MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu kaebus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Tallinna linna kassatsioonkaebuse põhjendused on sisuliselt samad, mis Tallinna linn esitas juba
apellatsioonkaebuses. Kassatsioon rajaneb eelkõige väitel, et kohus on ekslikult pidanud vastustaja
poolt peetavat kooli eraüldhariduskooliks, millega seonduvate kulude kandmisele kohaldub EraKS
§ 222. Hilariuse kool on hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kool. PGS § 2 lg 4 teisest
lausest tulenevalt on Eesti Vabariik kohustatud tagama hariduse andmise hariduslike erivajadustega
õpilastele ja seega peaks kaebaja kooli tegevuskulude katmise nõuded esitama Eesti Vabariigi vastu
ning nende kulude nõudmine Tallinna linnalt pole õiguspärane.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Vaidlus puudub, et Hilariuse kool on erakool, mis õpetab hariduslike erivajadustega õpilasi.
Vaatamata õpilaste ja õppekavade erisustele on Hilariuse kool käsitatav üldharidust andva põhi-
koolina, s.o üldhariduskoolina. Kassaatori väide, et PGS § 2 lg-st 4 tulenevalt ei laiene hariduslike
erivajadustega õpilastele suunatud koolile EraKS § 222 tulenev erakooli tegevuskulude kohaliku
omavalitsuse poolt kandmise kohustus, on ekslik.
12. PGS § 2 lg 4 sätestab, et hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib
asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise
ja pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumis-
puudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku-
ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. PGS § 2 lg 4
määratleb seega hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamise ja
ülalpidamise riigi ülesandena. PGS § 2 lg 4 ei käsitle samas hariduslike erivajadustega laste
õpetamisele suunatud eraüldhariduskoolide finantseerimise küsimusi. Asjaolust, et PGS § 2 lg-st 4
tuleneb riigi kohustus vastavate haridusasutuste asutamiseks ja ülalpidamiseks, ei tulene piiranguid
hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamiseks munitsipaalkoolidena või
erakoolidena.
13. Eelnevast järeldub, et EraKS § 222 lg 1, mis paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse osaleda
eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga,
kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, on vaatamata
PGS § 2 lg-le 4 kohaldatav ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppele suunatud eraüldharidus-
koolide puhul. Riigil on PS § 154 lg 2 kohaselt õigus panna seadusega kohalikule omavalitsusele
kohustusi. EraKS §-s 222 sätestatud kohustus on üks sellistest kohalikule omavalitsusele pandud
riiklikest kohustustest (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. oktoobri 2014. a
otsus asjas nr 3-4-1-26-14). Omavalitsusüksus ei saa vaidlustada riiklikku kohustust kui sellist, küll
aga nõuda PS § 154 lg 2 teisele lausele tuginedes, et seadusega kohalikule omavalitsusele pandud
riiklike kohustustega seotud kulud kantakse riigieelarvest. Kolleegium rõhutab, et sotsiaalselt olulise
riikliku ülesande täitmiseks tuleb vajalikud vahendid eraldada õigeaegselt ja viisil, mis ei sea
ülesande täitmist sõltuvusse konkreetse kohaliku omavalitsuse finantsvõimekusest. Kuivõrd EraKS
§-s 222 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus on jätkuvalt seadusjõus, on eraüldhariduskoolidel
ka õigus esitada sellest sättest tulenev nõue kooli tegevuskulude katmiseks vahetult kohalike oma-
valitsuste, mitte aga riigi vastu.
14. Käesoleva ajani puudub korrektne õiguslik regulatsioon kohalikele omavalitsustele nende poolt
EraKS § 222 alusel tehtud kulutuste hüvitamiseks riigi poolt. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole
riik konkreetsel juhul Tallinna linnale EraKS § 222 pandud kohustuse täitmiseks vajalikku raha ka
eraldanud. Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsuses asjas nr 3-4-1-8-09 leitakse, et oma-
valitsusüksusele peab olema tagatud võimalus end seadusega pandud riiklike kohustuste mittetäieliku
rahastamise korral kohtus kaitsta. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 21. mai 2015. a otsuses asjas
nr 3-3-1-84-14, et sellises olukorras võib kohalik omavalitsus oma õiguste kaitseks esitada
kohustamiskaebuse riigi vastu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 2, § 44 lg 4).
Juhul, kui kohaliku omavalitsuse enda põhiülesande täitmine (nt munitsipaalkooli pidamine) peaks
kohtumenetluse kestuse tõttu osutuma raskendatuks või võimatuks, on kohtul õigus kaaluda esialgse
õiguskaitse rakendamist ning vajaduse korral kohustada riiki eraldama vaidlusalused summad
kohalikule omavalitsusele enne vaidluse lõppu HKMS §-des 249–254 nimetatud alustel ja korras.
15. Kohtuasja materjalid (toimiku lk 138–139) sisaldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi
8. veebruari 2015. a e-kirja kohalikele omavalitsustele, milles rõhutatakse, et kohalikud oma-
valitsused saavad aastatel 2011–2014 kantud erakooliga arveldamise kulude hüvitamist nõuda riigilt
kohtu kaudu ning Riigikohtu lahendid ei anna kohalikele omavalitsustele õigust varem kantud kulude
automaatsele hüvitamisele riigi poolt. Seadmata kahtluse alla kohalike omavalitsuste õigust
kohtulikule kaitsele, on Riigikohtu halduskolleegium 12. jaanuari 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-41-
15 rõhutanud, et vaatamata asjakohaste eriregulatsioonide kestvale puudumisele ei pea kolleegium
asjakohaste kohtulahendite olemasolul halduskandjate vaheliste rahastamise küsimuste kestvat
lahendamist kohtuvõimu vahendusel mõistlikuks. Seetõttu tuleb nende küsimuste lahendamisel esma-
järjekorras kasutada ökonoomsemaid haldusesiseseid menetlusi. Sellel seisukohal on kolleegium
jätkuvalt.
16. Eeltoodust lähtuvalt jääb Tallinna linna kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium jätab
Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades ringkonna-
kohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Tallinna linna tasutud kautsjon tuleb arvata
riigituludesse. Kaebaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise nõuet.
Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld