3-3-1-38-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-38-15

Otsuse kuupäev

17. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu

kaebus Tallinna linna kohustamiseks tasuda erakooli

tegevuskulud 2013. aastal

Vaidlustatud kohtulahend

Menetlusosalised

Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsus

haldusasjas nr 3-13-70238

Kaebaja – MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte

Tugiühing

Vastustaja – Tallinna linn

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna linna kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-13-70238

resolutsioon, täiendades selle otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing esitas 30. detsembril 2013 Tallinna

Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada Tallinna linna osalema eraüldhariduskooli Hilariuse

kool tegevuskulude katmises esitatavate arvete alusel, kohustada Tallinna linna tasuma juba esitatud

arvete eest 15 768 eurot ning viivist viivitusse jäänud arvete eest.

2. Kaebuse põhjenduste kohaselt on nõude aluseks erakooliseaduse (EraKS) § 222 lg 1, mille kohaselt

osaleb linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate

õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil.

Tallinna linn ei ole seda kohustust täitnud. Erakoolina tegutsev Hilariuse kool on ette nähtud

erivajadustega õpilastele.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 8. jaanuari 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-13-70238 (p 2)

esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas Tallinna linna tasuma MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja

Noorte Tugiühingu peetava Hilariuse kooli tegevuskulud summas 10 000 eurot hiljemalt 15 päeva

jooksul selle määruse punkti 2 jõustumisest arvates. Selle määruse peale esitas määruskaebuse

Tallinna linn, kes taotles määruse tühistamist esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise osas. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 28. jaanuari 2014. a määrusega Tallinna linna määruskaebuse osaliselt ning

muutis halduskohtu määruse punkti 2, kohustades Tallinna linna tasuma esialgse õiguskaitse korras

5186 eurot, kuna Tallinna linn oli selleks hetkeks kaebajale tasunud 4814 eurot. Tallinna linn täitis

ringkonnakohtu määrusega talle asialgse õiguskaitse korras pandud kohustuse.

4. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule taotluse asendada vastustaja Tallinna linn vastustajaga

Eesti Vabariik (Vabariigi Valitsuse kaudu). Tallinna Halduskohus jättis selle taotluse rahuldamata.

5. Kaebaja täpsustas 20. veebruari 2014. a seisukohas halduskohtule esitatud kaebuse nõudeid ning

taotles kohustada Tallinna linna tasuma juba esitatud arved kogusummas 15 768 eurot ning panna

kaebaja menetluskulud Tallinna linna kanda. Esialgses kaebuses sisaldunud ülejäänud taotlustest

kaebaja loobus.

6. Tallinna Halduskohus võttis 31. märtsi 2014. a otsusega vastu kaebaja osalise nõuetest loobumise

ning lõpetas menetluse nõudes kohustada Tallinna linna tasuma erakooli tegevuskulud 2013. a

jaanuari-aprilli eest (4814 eurot). Kohus rahuldas ülejäänud osas MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste

ja Noorte Tugiühing taotluse ja kohustas Tallinna linna tasuma eraüldhariduskooli Hilariuse kool

2013. a ajavahemiku mai-detsember tegevuskuludest 10 954 eurot. Kohus luges nimetatud kohustuse

esialgse õiguskaitse korras täidetuks 5186 euro ulatuses, mistõttu tuleb tasuda veel 5768 eurot. Kohus

mõistis Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja kantud riigilõivu 30 eurot. Halduskohus põhjendas otsust

järgmiselt:

1) vaidlus puudub selles, et Hilariuse koolile on väljastatud koolitusload EraKS § 5 lg 1 alusel ning

antud õppe korraldamiseks põhikooli I–III kooliastmes Tallinna linnas. Pooled ei ole vaidlustanud ka

asjaolu, et Hilaruse koolis õppis 2013. a jaanuarist kuni augustini 17 ning alates septembrist 20

õpilast, kelle elukohaks rahvastikuregistri järgi on Tallinna linn. Tallinna linn ei ole vaidlustanud ka

arvetes märgitud summade suurust;

2) Tallinna linna hinnangul ei ole Hilariuse kool üldhariduskool, millele kohalduks EraKS § 222.

Vastustaja on seisukohal, et Hilariuse kool on suunatud hariduslike erivajadustega õpilastele ning

kõik õpilased on toimetulekuõppel, mistõttu peaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 4

alusel neile põhiseaduse §-s 37 sätestatud hariduse andmise tagama riik. Isegi kui tegemist oleks

üldhariduskooliga, puudub Tallinna linnal kohustus kaebaja tegevuskulusid kanda, kuna EraKS §-s

222 sisalduv ülesanne on riiklik kohustus ning seega peaks vastavad kulud hüvitama riik;

3) kohtu hinnangul ei välista kooli tegevuse suunatus erivajadustega laste õppele kooli määratlemist

(era)üldhariduskoolina. PGS § 2 lg-s 4 sätestatu paneb riigile küll kohustuse tagada hariduslike

erivajadustega õpilastele riigikoolide olemasolu, kuid selline regulatsioon ei piira hariduslike eri-

vajadustega lastele õppe pakkumist ka muudes koolides;

4) PGS § 2 lg 4 ei välista kohalikule omavalitsusüksusele EraKS § 222 lg-ga 1 pandud kohustust

osaleda õigusaktides sätestatud ulatuses eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. EraKS § 222 ei

erista üldhariduskoole selle alusel, kas koolis antakse põhiharidust hariduslike erivajadustega lastele

või hariduslike erivajadusteta lastele;

5) põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et EraKS § 222 sätestatud kohustuse mittetäitmist saab

õigustada sellega, et tegemist on olemuslikult riigi ülesandega ning riik ei ole vastava kohustuse

täitmiseks kohalikule omavalitsusüksusele raha eraldanud. Koolile tegevuskulude hüvitamist ei saa

seada sõltuvusse riigilt rahastuse saamisest. Asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse

täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda;

7. Tallinna Halduskohtu selle otsuse peale esitas Tallinna linn apellatsioonkaebuse. Tallinna linn

taotles Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2014. a otsuse haldusasjas nr 3-13-70238 tühistamist ning

MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu kaebuse rahuldamata jätmist. Apellatsioon-

kaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus asunud ebaõigele seisukohale, et Hilariuse kooli puhul

on tegemist eraüldhariduskooliga, millega seonduvate kulude kandmisel kohaldub EraKS § 222.

Hilariuse kool on hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kool, millele kohaldatakse PGS § 2

lg 4 teist lauset. Nimetatud sätte alusel on Eesti Vabariik kohustatud tagama hariduse andmise

hariduslike erivajadustega õpilastele. Antud asjas oleks seega kohaseks vastustajaks Eesti Vabariik.

EraKS §-s 222 sätestatud erakoolide tegevuskulude hüvitamise regulatsioon ei ole mõeldud riigi PGS

§ 2 lg-s 4 sätestatud kohustuse täitmisest vabastamiseks.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-13-70238 jäeti Tallinna

linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu otsus selles asjas muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud

menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks

neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Kõigile Tallinna linna vastuväidetele on esimese astme kohus

esitanud ammendava vastuse.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a kohtuotsusele esitas kassatsioonkaebuse Tallinna

linn. Kassaator taotles Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2014. a kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonna-

kohtu 2. veebruari 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-13-70238 tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse

tegemist, millega jätta MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingu kaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Tallinna linna kassatsioonkaebuse põhjendused on sisuliselt samad, mis Tallinna linn esitas juba

apellatsioonkaebuses. Kassatsioon rajaneb eelkõige väitel, et kohus on ekslikult pidanud vastustaja

poolt peetavat kooli eraüldhariduskooliks, millega seonduvate kulude kandmisele kohaldub EraKS

§ 222. Hilariuse kool on hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kool. PGS § 2 lg 4 teisest

lausest tulenevalt on Eesti Vabariik kohustatud tagama hariduse andmise hariduslike erivajadustega

õpilastele ja seega peaks kaebaja kooli tegevuskulude katmise nõuded esitama Eesti Vabariigi vastu

ning nende kulude nõudmine Tallinna linnalt pole õiguspärane.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Vaidlus puudub, et Hilariuse kool on erakool, mis õpetab hariduslike erivajadustega õpilasi.

Vaatamata õpilaste ja õppekavade erisustele on Hilariuse kool käsitatav üldharidust andva põhi-

koolina, s.o üldhariduskoolina. Kassaatori väide, et PGS § 2 lg-st 4 tulenevalt ei laiene hariduslike

erivajadustega õpilastele suunatud koolile EraKS § 222 tulenev erakooli tegevuskulude kohaliku

omavalitsuse poolt kandmise kohustus, on ekslik.

12. PGS § 2 lg 4 sätestab, et hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib

asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise

ja pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumis-

puudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku-

ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. PGS § 2 lg 4

määratleb seega hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamise ja

ülalpidamise riigi ülesandena. PGS § 2 lg 4 ei käsitle samas hariduslike erivajadustega laste

õpetamisele suunatud eraüldhariduskoolide finantseerimise küsimusi. Asjaolust, et PGS § 2 lg-st 4

tuleneb riigi kohustus vastavate haridusasutuste asutamiseks ja ülalpidamiseks, ei tulene piiranguid

hariduslike erivajadustega laste õpetamisele suunatud koolide asutamiseks munitsipaalkoolidena või

erakoolidena.

13. Eelnevast järeldub, et EraKS § 222 lg 1, mis paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse osaleda

eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga,

kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, on vaatamata

PGS § 2 lg-le 4 kohaldatav ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppele suunatud eraüldharidus-

koolide puhul. Riigil on PS § 154 lg 2 kohaselt õigus panna seadusega kohalikule omavalitsusele

kohustusi. EraKS §-s 222 sätestatud kohustus on üks sellistest kohalikule omavalitsusele pandud

riiklikest kohustustest (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. oktoobri 2014. a

otsus asjas nr 3-4-1-26-14). Omavalitsusüksus ei saa vaidlustada riiklikku kohustust kui sellist, küll

aga nõuda PS § 154 lg 2 teisele lausele tuginedes, et seadusega kohalikule omavalitsusele pandud

riiklike kohustustega seotud kulud kantakse riigieelarvest. Kolleegium rõhutab, et sotsiaalselt olulise

riikliku ülesande täitmiseks tuleb vajalikud vahendid eraldada õigeaegselt ja viisil, mis ei sea

ülesande täitmist sõltuvusse konkreetse kohaliku omavalitsuse finantsvõimekusest. Kuivõrd EraKS

§-s 222 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus on jätkuvalt seadusjõus, on eraüldhariduskoolidel

ka õigus esitada sellest sättest tulenev nõue kooli tegevuskulude katmiseks vahetult kohalike oma-

valitsuste, mitte aga riigi vastu.

14. Käesoleva ajani puudub korrektne õiguslik regulatsioon kohalikele omavalitsustele nende poolt

EraKS § 222 alusel tehtud kulutuste hüvitamiseks riigi poolt. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole

riik konkreetsel juhul Tallinna linnale EraKS § 222 pandud kohustuse täitmiseks vajalikku raha ka

eraldanud. Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsuses asjas nr 3-4-1-8-09 leitakse, et oma-

valitsusüksusele peab olema tagatud võimalus end seadusega pandud riiklike kohustuste mittetäieliku

rahastamise korral kohtus kaitsta. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 21. mai 2015. a otsuses asjas

nr 3-3-1-84-14, et sellises olukorras võib kohalik omavalitsus oma õiguste kaitseks esitada

kohustamiskaebuse riigi vastu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 2, § 44 lg 4).

Juhul, kui kohaliku omavalitsuse enda põhiülesande täitmine (nt munitsipaalkooli pidamine) peaks

kohtumenetluse kestuse tõttu osutuma raskendatuks või võimatuks, on kohtul õigus kaaluda esialgse

õiguskaitse rakendamist ning vajaduse korral kohustada riiki eraldama vaidlusalused summad

kohalikule omavalitsusele enne vaidluse lõppu HKMS §-des 249–254 nimetatud alustel ja korras.

15. Kohtuasja materjalid (toimiku lk 138–139) sisaldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi

8. veebruari 2015. a e-kirja kohalikele omavalitsustele, milles rõhutatakse, et kohalikud oma-

valitsused saavad aastatel 2011–2014 kantud erakooliga arveldamise kulude hüvitamist nõuda riigilt

kohtu kaudu ning Riigikohtu lahendid ei anna kohalikele omavalitsustele õigust varem kantud kulude

automaatsele hüvitamisele riigi poolt. Seadmata kahtluse alla kohalike omavalitsuste õigust

kohtulikule kaitsele, on Riigikohtu halduskolleegium 12. jaanuari 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-41-

15 rõhutanud, et vaatamata asjakohaste eriregulatsioonide kestvale puudumisele ei pea kolleegium

asjakohaste kohtulahendite olemasolul halduskandjate vaheliste rahastamise küsimuste kestvat

lahendamist kohtuvõimu vahendusel mõistlikuks. Seetõttu tuleb nende küsimuste lahendamisel esma-

järjekorras kasutada ökonoomsemaid haldusesiseseid menetlusi. Sellel seisukohal on kolleegium

jätkuvalt.

16. Eeltoodust lähtuvalt jääb Tallinna linna kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium jätab

Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2015. a otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades ringkonna-

kohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Tallinna linna tasutud kautsjon tuleb arvata

riigituludesse. Kaebaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise nõuet.

Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld