3-2-1-176-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-176-15

Määruse kuupäev

Tartu, 16. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Mika Roivaineni (Roivainen) hagi tagamise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-8577

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mika Roivaineni määruskaebus ning Ocram Holding OÜ ja

10 Capital OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Mika Roivainen, esindaja vandeadvokaat Carri Ginter

Kostja Ocram Holding OÜ, esindaja vandeadvokaat Ants

Mailend

Kostja 10 Capital OÜ, esindaja vandeadvokaat Ants Mailend

Asja läbivaatamise kuupäev

25. jaanuar 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-8577 ja

Harju Maakohtu 10. juuni 2015. a määrus samas tsiviilasjas. Jätta Mika Roivaineni hagi

tagamise taotlus läbi vaatamata.

2. Rahuldada Ocram Holding OÜ ja 10 Capital OÜ määruskaebus osaliselt. Mika Roivaineni

määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Mika Roivaineni kanda.

4. Tagastada Ocram Holding OÜ ja 10 Capital OÜ määruskaebuselt tasutud kautsjon

Advokaadibüroo VARUL AS-ile. Mika Roivaineni määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mika Roivainen (hageja) esitas 5. juunil 2015 Harju Maakohtule hagi tagamise avalduse, milles

palus tagada Soome Vabariigi kohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr L 14/14941 tehtava kohtuotsuse

täitmine selliselt, et Ocram Holding OÜ-le (kostja I) ja 10 Capital OÜ-le (kostja II) kuuluvatele

Javerdel OY (Javerdel) aktsiatele seatakse käsutuskeeld, mis kantakse aktsiate registrisse ja

aktsionäride registrisse ning registrid antakse kohtutäitur Elin Vilippuse juurde hoiule. Samuti palus

hageja keelata kostjatel ning nende juhatuse liikmetel neile kuuluvate Javerdeli aktsiate käsutamine ja

koormamine kuni Soomes tehtud kohtulahendi jõustumiseni.

Hagi tagamise avalduse kohaselt esitas hageja Account Line OY (AL) aktsionäri ja juhatuse liikmena

4. aprillil 2014 Soome Vabariigi kohtusse hagi AL-i ja Javerdel Group OÜ (JG) vastu, milles palus

tuvastada AL-i juhatuse 8. veebruari 2010. a koosoleku ebaseaduslikkus, tunnistada kehtetuks

Javerdeli aktsiate müügi kohta tehtud koosoleku otsus ning AL-i ja JG vaheline tehing, millega JG

ostis AL-ilt Javerdeli aktsiad. Lisaks taotles hageja aktsiate ja nendest saadud tulu või aktsiate

väärtuse tagastamist AL-ile. Hagi on Helsingi esimese astme kohtu menetluses (tsiviilasi

nr L 14/14941). 8. mail 2015 tegi Soome kohus lahendi, millest nähtuvalt ta on pädev kohtuasja läbi

vaatama ja hagejal on õigus kostjaid hageda.

AL-i juhatuse liige Jussi Haverinen korraldas 8. veebruaril 2010 juhatuse koosoleku, kus otsustati

müüa kõik Javerdeli aktsiad turuhinnast madalama hinnaga J. Haverineni ja AL-i teise juhatuse

liikme Marko Roivaineni loodud varatule Eesti äriühingule JG-le. Hagejat sellele koosolekule ei

kutsutud. Seejärel kanti AL-ile kuulunud Javerdeli aktsiad Javerdel Baltic OÜ kaudu üle JG-le.

24. oktoobril 2014 leppisid J. Haverinen ja M. Roivainen kokku JG jagunemiskavas, mille järgi JG

jagunes kostjaks I, kelle ainuosanik on M. Roivainen, ja kostjaks II, kelle ainuosanik on J. Haverinen.

JG andis mitterahalise sissemaksena kostjale I üle 5577 Javerdeli aktsiat ja kostjale II 6313 Javerdeli

aktsiat.

Hageja esitas 4. juunil 2015 Soome kohtule taotluse kaasata kostjad I ja II kostjatena tsiviilasjas

nr L 14/14941. Kostjad on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsevad äriühingud. Kostjate juhatuse

liikmed, kes on ühtlasi ka Javerdel juhatuse liikmed, elavad Eestis. Seega on Javerdeli juhatuse

asukoht Eestis. Soome seaduse (Osakeyhtiölaki) järgi peab aktsiate ja aktsionäride registrit ühingu

juhatus, kui aktsiad ei ole registreeritud väärtpaberite registris. Javerdeli aktsiad ei ole registreeritud

väärtpaberite registris. Kuna Javerdeli juhatus asub Eestis ja peab Eestis ka Javerdeli aktsiate ning

aktsionäride nimekirja, siis asub vara, mille suhtes hagi tagamist taotletakse TsMS § 382 lg 3

tähenduses Eestis ja hageja saab taotleda hagi tagamist Eestis.

Hagi tagamine on vajalik, et hagi rahuldamisel oleks võimalik aktsiad AL-ile tagastada. Javerdeli

aktsiad on kostjate juhatuse liikmete M. Roivaineni ja J. Haverineni tegevuse tulemusel juba kolm

korda ebaseaduslikult omanikku vahetanud. Võõrandamise eesmärk on vältida aktsiate tagastamist.

Kostjad võivad Javerdeli aktsiaid võõrandada või neid koormata viisil, mis takistab Soomes

menetletava hagiga taotletava eesmärgi saavutamist. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne ega

koorma liialt kostjate õigustatud huvisid.

2. Harju Maakohus rahuldas 10. juuni 2015. a määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis Soome

Vabariigis tsiviilasjas nr L 14/14941 tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks kostjale I kuuluvatele

5577 Javerdeli aktsiale numbritega 1 kuni 5577 ja kostjale II kuuluvatele 6313 Javerdeli aktsiale

numbritega 5578 kuni 11 890 käsutuskeelu, kohustas kandma käsutuskeelu Javerdeli aktsiate

registrisse ja aktsionäride registrisse ning andma registrid kohtutäitur Elin Vilippuse juurde hoiule.

Samuti keelas kohus kostjatel ja nende igakordsetel juhatuse liikmetel kostjatele kuuluvate Javerdeli

aktsiate käsutamise ja koormamise kuni Soomes tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Kuna Javerdeli juhatus asub Eestis ja peab Eestis ka Javerdeli aktsiate ja aktsionäride nimekirja, asub

vara, mille osas hagi tagamist taotletakse, Eestis ja hageja saab Eesti kohtult taotleda hagi tagamist.

Hagi tagamise avaldus on põhjendatud. Tsiviilasja põhivaidlust menetleb Soome Vabariigi Helsingi

esimese astme kohus (tsiviilasi nr L 14/14941), mille lahendist nähtub, et lisaks otsuse

vaidlustamisele palub hageja tunnistada kehtetuks AL-i ja JG vahelise Javerdeli aktsiate

müügilepingu ja kohustada kostjaid JG-d ning Javerdel Baltic OÜ-d tagastama aktsiad või nende

väärtusele vastava summa ning saadud tulu. Hagi tagamine on põhjendatud taotletud viisil, et oleks

võimalik aktsiad AL-ile tagastada. Soome õigus (Oikeudenkäymiskaari 7. Peatüki §-d 2 ja 3)

võimaldab seada aktsiatele käsutamiskeelu.

3. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse

tühistada ja jätta hageja hagi tagamise avaldus rahuldamata või kui kohus hagi tagamise määrust ei

tühista, siis seada hagi tagamine sõltuvusse tagatise andmisest ja määrata tagatise suuruseks

32 000 eurot.

Määruskaebuse kohaselt ei asu aktsiad, millele seati käsutuskeeld, Eestis. Kohus järeldas ebaõigesti,

nagu saaks hageja taotleda Eestis hagi tagamist, kuna Javerdeli juhatuse liikmed on Eestis. Mõlemad

juhatuse liikmed elavad alaliselt Soomes ja seega asub Javerdeli juhatus Soomes. Ka Javerdeli

tegevuskoht on Helsingis. Soome aktsiaseltsi seaduse 7. Ptk § 2 lg 3 kohaselt peab ühingu asukoht

olema Soomes ja aktsiate registrit peab äriühing ning see peab olema ligipääsetav äriühingu

peakontoris. Seega ei asu ka Javerdeli aktsiate register Eestis.

Hagi tagamiseks ei ole alust, sest hagejal ei ole õigust hagi esitada ja hagi tagamist nõuda. Maakohus

ei hinnanud hagi perspektiivikust. Soome kohtu lahend ei käsitle hageja õigust kostjaid hageda,

tegemist on menetlusliku määrusega, milles kohus ei võtnud lõplikku seisukohta hagemisõiguse

kohta. Kostjate kaasamiseks Soomes toimuvasse menetlusse ei ole alust. Lisaks võib nõue olla

aegunud. Maakohus nõudis alusetult aktsiate ja aktsionäride registri üleandmist kostjatelt, kuna

aktsiate ja aktsionäride register on Javerdeli juhatuse käes. Kohus ei tuvastanud, kas Soome kohus on

kostjad I ja II menetlusse kaasanud, ega hinnanud, kas Eesti õiguse kohaselt on kostjad JG

menetlusõigusjärglased. Hagi tagamiseks ei ole enne kostjate I ja II menetlusse kaasamist alust.

Hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Asjaolu, et aktsiad on võõrandatud, ei tähenda, et aktsiad

võõrandati selleks, et vältida hagi täitmise võimalikkust. JG jagunemine toimus majanduslikel

põhjustel. Aktsiate võõrandamine ei muuda hagi eesmärgi saavutamist võimatuks.

Hagi tagamise avaldusest ja Soome kohtu määrusest nähtub, et hageja nõuab muuhulgas aktsiate ja

nendest saadud tulu või aktsiate väärtuse tagastamist AL-ile. Seega on tegu varalise nõudega ja kohus

pidanuks nõudma tagatist kostjale võimalikult tekkiva kahju katteks. Kohus jättis põhjendamata, miks

ta tagatist ei nõua.

Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. augusti 2015. a määrusega maakohtu määruse osas, millega

maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja seadis Soome Vabariigi tsiviilasjas nr L 14/14941

tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks kostjale I kuuluvale 5577 Javerdeli aktsiale ja kostjale II

kuuluvale 6313 (ringkonnakohtu määruses ekslikult 6316) Javerdeli aktsiale käsutuskeelu, määras

kanda käsutuskeelud Javerdeli aktsiate registrisse ja aktsionäride registrisse ning anda registrid

kohtutäitur Elin Vilippuse juurde hoiule kuni Soomes tsiviilasjas nr L 14/14941 tehtava kohtulahendi

jõustumiseni (resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3). Ringkonnakohus jättis hageja taotluse eelnimetatud

osas rahuldamata. Ülejäänud osas ehk osas, millega maakohus keelas kostjatel ja tema igakordsetel

juhatuse liikmetel Javerdeli aktsiate käsutamise ja koormamise kuni Soomes tsiviilasjas

nr L 14/14941 tehtava kohtulahendi jõustumiseni, jättis ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata. Lisaks määras ringkonnakohus, et kui kostjad tasuvad 1 540 000 eurot selleks ettenähtud

kontole või esitavad selles summas pangagarantii, lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib TsMS § 382 lg 3 järgi hagi tagamise abinõu

rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamist taotletakse, isegi kui

hagi on esitatud välisriigi kohtusse. Hageja taotleb hagi tagamist Eestis põhjusel, et Javerdeli juhatuse

liikmed elavad Eestis ja järelikult asub Eestis ka Javerdeli juhatus, kes peab aktsiate ja aktsionäride

registrit, mille suhtes hagi tagamist taotletakse. Hageja ei ole aga põhistanud, et Javerdeli juhatus

asub Eestis. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud AS-i Andmevara väljavõtted

rahvastikuregistrist, mille kohaselt on Javerdeli juhatuse liikmete J. Haverineni ja M. Roivaineni

elukoht Tallinnas. Kuigi M. Roivaineni elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinnas ja talle

kuuluvad Eesti äriühingute osalused, kuuluvad talle ja J. Haverinenile ka mitmete Soome äriühingute

osalused, sh Javerdeli osalus. Kostjate esitatud Soome rahvastikuregistri infosüsteemi väljavõtte järgi

on nii M. Roivaineni kui ka J. Haverineni elukoht Helsingis. Alates 1. augustist 2014 on

J. Haverineni elukoht ka Eesti rahvastikuregistri andmetel Helsingis, mitte Eestis, nagu väidab

hageja. Javerdel asub ja tegutseb Soomes ja Soome äriregistri väljavõttest nähtuvalt on J. Haverinen

ka Javerdeli tegevdirektor. Ka maakohtu hagi tagamise määrus on täidetud ja juhatuse liikmetele

kätte toimetatud Soomes. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

Javerdeli juhitakse tegelikult Eestist.

Eeltoodust tulenevalt tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 seatud

hagi tagamise abinõud ja jättis selles osas hagi tagamise avalduse rahuldamata. Maakohtu määruse

resolutsiooni p-des 4 ja 5 seatud hagi tagamise abinõud on põhjendatud ja määruskaebuses toodud

väited ei anna alust kohtumäärust selles osas tühistada.

Iseenesest on õige, et maakohus on jätnud lahendamata tagatise küsimuse, kuid see ei anna alust

tühistada hagi tagamise määrust täies ulatuses, sest maakohus võib nõuda tagatise andmist ka pärast

hagi tagamist, seades tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega ringkonnakohus

tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ja seadis

kostjatele kuuluvate Javerdeli aktsiatele käsutuskeelu ning kohustas kandma käsutuskeelu aktsiate

registrisse ja aktsionäride registrisse ja andma registrid kohtutäitur Elin Vilippuse juurde hoiule kuni

Soomes tsiviilasjas nr L 14/14941 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja palub jätta eelnimetatud

osas jõusse maakohtu määruse, millega hageja taotlus rahuldati. Samuti palub hageja tühistada

ringkonnakohtu määruse osas, millega juhul, kui kostjad tasuvad 1 540 000 euro suuruse tagatise

Rahandusministeeriumi arvelduskontole või esitavad selles summas pangagarantii, lõpetatakse hagi

tagamise määruse täitmine. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 14 lg 2,

mille kohaselt võib isiku elukoht olla ühel ajal mitmes kohas. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel

on Javerdeli juhatuse liikmete elukoht ning juhatuse asukoht nii Soomes kui ka Eestis. Kostjad on

Eestis registreeritud ja Eestis tegutsevad äriühingud. Kostjate juhatuse liikmed, kes on ka Javerdeli

juhatuse liikmed, elavad Eesti äriregistri andmetel Tallinnas. Asjaolu, et Soome rahvastikuregistri

infosüsteemi väljavõtte kohaselt on juhatuse liikmete elukoht Helsingis ning et hagi tagamise

määrused toimetati neile kätte Soomes, ei tähenda, et nende elukoht on üksnes Soomes. Nende

elukoht on nii Eestis kui ka Soomes. Olukorras, kus Eesti kohus jätab hagi tagamise taotluse

rahuldamata põhjendusel, et kostja juhatuse liikmed ei ela Eestis, jääb hageja sisulise õiguskaitseta.

Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta

tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I uuesti sõnastatud määrus) art 59. Ringkonnakohus leidis, et

J. Haverineni ja M. Roivaineni elukoht ning Javerdeli tegevuskoht on Soomes. Tulenevalt Brüssel I

uuesti sõnastatud määruse art 59 lg-st 2 pidi kohus selleks, et tuvastada, kas eelnimetatud isikud

elavad Soomes, kohaldama Soome seadusi, kuid ei teinud seda.

Ringkonnakohus määras ekslikult hagi tagamise asendamise rahalise kohustuse täitmisega kohtu

deposiitkontole. Eelnimetatud abinõu saab kohaldada vaid rahalise nõude korral, aga hageja nõue on

aktsiate AL-ile tagastamise nõue, mis ei ole rahaline nõue. Kvalifitseerides nõude rahalise nõudena,

tulnuks küsida tagatise suuruse kohta hageja seisukohta. Soomes põhimenetluses on selgunud, et

hageja nõude väärtus (aktsiate hind) on ca 4 800 000 eurot. Seega ei ole ringkonnakohtu määratud

tagatis piisav, et hageja saaks oma nõude positiivse kohtuotsuse korral maksma panna.

6. Kostjad paluvad määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega kohus hagi

tagamise avalduse rahuldas. Alternatiivselt paluvad kostjad saata asja tagasi maakohtule või

ringkonnakohtule 32 000 euro suuruse tagatise määramiseks. Menetluskulud paluvad kostjad jätta

hageja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole Eesti kohus pädev hagi tagama. Vara, mille suhtes hagi

tagamise abinõu taotletakse, on Soome äriühingu Javerdeli aktsiad. Kostjad on tõendanud, et

Javerdeli aktsiad ei asu Eestis. Aktsiad on abstraktsed õigused, mille füüsilist asukohta ei ole

võimalik kindlaks määrata. Põhjendamatu on seostada aktsiate asukohta aktsionäride nimekirja

pidamise kohaga, sest Javerdel ei ole välja andnud aktsiatähti. Eeltoodust tulenevalt ei saa

TsMS § 383 lg 3 alusel nõuda hagi tagamist Eestis. Isegi kui eeldada, et aktsiate asukoha saab

kindlaks määrata, on nende asukoht Soomes. Javerdel on Soomes registreeritud äriühing, mille

juhatuse liikmed on Soome kodanikud, kes elavad alaliselt Soomes. Eeltoodust tulenevalt ei saa Eesti

kohus hagi tagada, seda saab teha Soomes toimuvas kohtumenetluses.

Ringkonnakohus jättis ekslikult kohaldamata TsMS § 382 lg 3, millest tulenevalt ei ole Eesti kohtul

pädevust hagi tagada. Soomes asuva äriühingu aktsiate säilimist saaks saavutada ka Soomes toimuva

põhimenetluse raames. Kui Soome kohus rahuldab hagi tagamise avalduse, on võimalik Soomes

tehtud kohtulahendit hiljem Eestis täita. Üksnes see, et äriühingud, kellele Javerdeli aktsiad kuuluvad,

on registreeritud Eestis, et anna Eesti kohtule pädevust hagi tagada.

Ringkonnakohus ei ole välja toonud asjaolusid, millest lähtuvalt oleks alust arvata, et hagi tagamata

jätmine võib kohtuotsuse täitmist raskendada või selle võimatuks teha. Kostjad on viidanud, et

Javerdeli aktsiad on võõrandatud umbes neli aastat enne hagi esitamist ja et aktsiad võõrandati

jagunemisel majanduslikel kaalutlustel, mitte selleks, et raskendada kohtuotsuse täitmist.

Nõue, mille tagamist hageja soovib, on esitatud alternatiivselt ka varalise nõudena. Hageja nõuab

muu hulgas aktsiate ja nendest saadud tulu või aktsiate väärtuse tagastamist AL-ile. Seega oleks

kohus pidanud määrama vähemalt 5% suuruse tagatise kostjale tekkiva võimaliku kahju katteks. See,

et Soome menetluses ei ole määratud hagi hinda, ei tähenda, et hageja nõue ei ole rahaline nõue.

Hagejalt tulnuks nõuda tagatist 32 000 eurot.

7. Hageja vaidleb kostjate määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostjad vaidlevad

hageja määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle menetlusse võtmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada

ja hageja hagi tagamise taotlus tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata. Kostjate

määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Hageja on esitanud Soome kohtusse hagi, milles ta on muu hulgas palunud tuvastada Soome

äriühingu Javerdeli aktsiate võõrandamise tehingute tühisuse ja tagastada aktsiad äriühingule, kellele

need esialgu kuulusid (AL-ile), või alternatiivselt hüvitada aktsiate väärtus. Hageja soovib, et Eesti

kohus tagaks Soome kohtusse esitatud hagi selliselt, et kostjatelt tagasi nõutavatele Javerdeli

aktsiatele seatakse käsutuskeeld ja äriühingutel, kellele aktsiad praegu kuuluvad, ning nende

igakordsetel juhatuse liikmetel keelatakse vaidlusaluseid aktsiaid võõrandada ja koormata.

Kassatsiooniastmes on vaidluse all ringkonnakohtu määrus tervikuna. Hageja on vaidlustanud selle

osa ringkonnakohtu määrusest, millega ringkonnakohus jättis vaidlusalustele aktsiatele käsutuskeelu

seadmata, ja kostjad on vaidlustanud selle osa ringkonnakohtu määrusest, millega ringkonnakohus

jättis jõusse maakohtu seatud tagamisabinõu, millega keelati kostjatel ja nende igakordsetel juhatuse

liikmetel vaidlusaluseid aktsiaid võõrandada ja koormata. Pooled vaidlevad selle üle, kas Eesti kohus

võib tagada Soome kohtu menetluses olevas tsiviilasjas tehtavat lahendit, samuti selle üle, kas hagi

tagamine on põhjendatud.

Maakohus rahuldas hageja taotluse tervikuna ja kohaldas mõlemat tagamisabinõu. Ringkonnakohus

tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus seadis vaidlusalustele aktsiatele käsutuskeelu.

Ülejäänud osas ehk osas, millega maakohus keelas kostjatel ja nende igakordsetel juhatuse liikmetel

vaidlusaluseid aktsiaid võõrandada ja koormata, pidas ringkonnakohus hagi tagamist põhjendatuks.

10. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 382 lg 3 esimene lause sätestab, et hagi tagamiseks võib

vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes

hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda

muusse Eesti või välisriigi kohtusse. Eeltoodust nähtuvalt võib Eesti kohus tagada välisriigis esitatud

hagi eelkõige siis, kui vara, mille suhtes tagamisabinõu kohaldamist taotletakse, asub Eestis. Eelnev

on põhjendatav sellega, et just kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamist

taotletakse, on kõige sobivam hindama tagamisabinõu kohaldamise vajadust (vt ka Euroopa Kohtu

17. novembri 1998. a otsus kohtuasjas nr C-391/95, Van Uden Maritime BV, tegutseb ärinime Van

Uden Africa Line all versus Kommanditgesellschaft in Firma Deco-Line jt, p 39).

Lisaks näeb TsMS § 377 lg 6 ette, et hagi tagamise abinõu võib kohus rakendada ka välisriigis

toimuva kohtu- või vahekohtumenetluse tõttu. Kolleegium on seisukohal, et Eesti kohus võib

vaidlustes, kus põhikohtuasja lahendab Brüsseli I uuesti sõnastatud määruse kohaselt mõne teise

Euroopa Liidu liikmesriigi kohus, hagi tagada siiski vaid juhul, kui esineb nn tegelik ühendav seos

tagamisabinõu ja kohtu tööpiirkonna (Eesti) vahel. Selline ühendav seos esineb nt juhul, kui Eestis

asub vara, mille suhtes hagi tagamist taotletakse - sellisel juhul saab Eesti kohus hagi tagada

TsMS § 382 lg 3 alusel. Muul juhul võib Eesti kohus hagi tagada TsMS § 377 lg 6 alusel juhul, kui

vara, mille suhtes tagamist taotletakse, asukohta on raske või keeruline kindlaks teha, kuid taotletaval

tagamisabinõul on siiski Eestiga tegelik ühendav seos. Kolleegiumi hinnangul on TsMS § 377 lg 6

kitsendav tõlgendamine põhjendatav sellega, et olukord, kus hagi tagamist võiks otsustada mis tahes

liikmesriigi kohus, millele põhivaidlus ei allu, rikuks kostja õiguskindlust, kes Brüsseli I uuesti

sõnastatud määruse eesmärkide kohaselt peab saama mõistlikult ette näha, millises kohtus peale tema

alalise elukohariigi kohtu peab ta veel olema valmis oma huve menetluses kaitsma. Lisaks on

eelnimetatud tõlgenduse korral iseseisev tähendus ja rakendusala ka TsMS § 382 lg-l 3.

Seega leiab kolleegium, et TsMS § 377 lg-t 6 tuleb tõlgendada koostoimes TsMS § 382 lg-ga 3

selliselt, et välisriigis menetletava hagi tagamist võib Eesti kohtult taotleda TsMS § 382 lg 3 järgi

juhul, kui vara, mille suhtes tagamist taotletakse asub Eestis, või TsMS § 377 lg 6 järgi siis, kui on

võimatu või väga keeruline tuvastada vara täpset asukohta, kuid esineb nn tegelik ühendav seos

tagamisabinõu ja Eesti vahel. Kui aga vara asukohta on võimalik kindlaks teha, siis saab hagi lisaks

põhimenetluse asukohale tagada ka vara asukohas.

11. Hagi tagamise taotluse esitamist Eesti kohtusse põhjendab hageja sellega, et kostja I ja kostja II

on Eestis registreeritud ja siin tegutsevad äriühingud, mille juhatuse liikmed elavad väidetavalt

Eestis. Kuna Javerdeli juhatuse liikmed on samad isikud, siis järeldab hageja sellest, et ka Javerdeli

juhatus asub Eestis ja kuna juhatus asub Eestis, peetakse ka vaidlusaluste aktsiate registrit siin ja

seega võib Eesti kohus TsMS § 382 lg 3 järgi hagi tagamise korras seada Javerdeli aktsiatele

käsutuskeelu ja keelata kostjatel ning nende igakordsetel juhatuse liikmetel aktsiaid võõrandada ja

koormata.

Iseenesest lubab TsMS § 377 lg 6 teise riigi (Eesti) kohtul tagada põhikohtuasjas (Soomes) tehtavat

kohtulahendit (vt määruse p 10), kuid praegusel juhul peaks selleks vara, mille suhtes tagamist

taotletakse (Javerdeli aktsiad), asuma Eestis või peaks olema võimatu või väga keeruline määrata

nende aktsiate asukohta. Aktsia kui varaline õigus on lahutamatult seotud äriühinguga, mille osalust

ta väljendab. Avalikku registrisse kandmata aktsiate asukoht on võimalik kindlaks määrata äriühingu

asukoha järgi ja nende asukoht ei olene sellest, kus osanike või aktsionäride nimekiri füüsiliselt asub.

Seega ei ole eelkirjeldatud juhul TsMS § 377 lg 6 mõttes tegu olukorraga, kus vara asukohta ei saa

ilma suurte raskusteta kindlaks määrata.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hageja ei ole põhistanud, et Soome äriühingu Javerdeli

aktsiate asukoht on Eestis. Tuvastatud asjaoludel ei ole tegu avalikku registrisse kantud aktsiatega,

mistõttu sellised aktsiad tuleb lugeda asuvaks juriidilise isiku asukohas. Seega on õige kostjate

määruskaebuse väide, et Soomes asuva äriühingu aktsiate edasist võõrandamist saab vältida, taotledes

hagi tagamist Soomes toimuva põhimenetluse raames. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii maa- kui ka

ringkonnakohtu määrus tühistada ja hageja hagi tagamise taotlus jätta läbi vaatamata, kuna selle

lahendamine ei allu Eesti kohtule. Kuna hagi tagamise taotlus jääb läbi vaatamata, ei analüüsi

kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustest tulenevalt neid määruskaebuste väiteid, mis puudutavad

tagamisabinõude proportsionaalsust ning tagatiste seadmist.

12. Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, jagab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka

menetluskulud. Kuna hagi tagamise taotlus jääb läbi vaatamata, jätab kolleegium kõigis

kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahaline

suurus määratakse kindlaks pärast Riigikohtu määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

13. Kostjate määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon

TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb

TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull