3-2-1-97-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-97-15

Määruse kuupäev

Tartu, 10. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko hagi Tallinna notari

Sirje Ormani ja tema asendaja Mari-Liis Lipu vastu

kahju hüvitamiseks. Tallinna notari Sirje Ormani ja tema

asendaja Mari-Liis Lipu menetluskulude kindlaks-

määramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-11610

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko, esindaja

vandeadvokaat Janek Väli

Kostjad Tallinna notar Sirje Orman ja Tallinna notari Sirje

Ormani asendaja Mari-Liis Lipu

Asja läbivaatamise kuupäev

14. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11610 ja

saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2014. a määrusega läbi vaatamata Mikhail Sochivko ja Eva

Sochivko (edaspidi koos hagejad) hagi Tallinna notari Sirje Ormani ja tema asendaja Mari-Liis Lipu

(kostjad) vastu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2014. a määrusega maakohtu määruse

muutmata ning Riigikohus jättis 23. septembril 2014 hagejate määruskaebuse menetlusse võtmata.

2. Kostjad esitasid 1. oktoobril 2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude

nimekirja. Kostjad palusid hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud

5200 eurot 50 senti.

3. Hagejad esitasid 5. novembril 2014 kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

vastuväite, paludes jätta avalduse nende taotletud mahus rahuldamata.

4. Harju Maakohus rahuldas 20. novembri 2014. a määrusega avalduse osaliselt ja määras

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3193 eurot ning mõistis selle summa solidaarselt

hagejatelt kostjate kasuks välja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud õigusabikulusid kokku 5200 eurot 50 senti

(ilma käibemaksuta) järgmiste arvete alusel: 1) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 852/13EE

suurusega 2898 eurot (ilma käibemaksuta), 2) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 1540/13EE

suurusega 225 eurot 40 senti (ilma käibemaksuta), 3) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve

nr 1704/13EE suurusega 982 eurot 30 senti (ilma käibemaksuta), 4) Advokaadibüroo

SORAINEN AS arve nr 617/14EE suurusega 209 eurot 30 senti (ilma käibemaksuta),

5) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 1014/14EE suurusega 885 eurot 50 senti (ilma

käibemaksuta).

Põhjendatud ei ole kostjate esindaja tunnihind 161 eurot. Kuigi advokaatide tunnihinnad ei ole

riiklikult reguleeritud, ei ole põhjendatud ka ülemäära kõrged tunnihinnad. Seda eriti olukorras, kus

õigusabi teenuse saajad on ise sellise ameti esindajad, mis eeldab kõrgharidust õigusteaduses.

Vaidlus, millest tekkinud õigusabikulude hüvitamist taotletakse, puudutas kostjate ametitegevust.

Iseenesest ei tähenda see, et kostjatel ei oleks õigust menetluses endale esindaja võtta, kuid esindaja

kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel omab see tähendust. Eelnevast tulenevalt ja

Riigikohtu lahenditest lähtudes on põhjendatud ja vajalik tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Arve nr 852/13EE on põhjendatud kokku 16 tunni ulatuses, s.o 1920 eurot (käibemaksuta; arvestades

tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1540/13EE on põhjendatud 1,40 tunni ulatuses, s.o 168 eurot

(käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1704/13EE on põhjendatud 4 tunni

ulatuses, s.o 480 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot), millele lisandub riigilõiv

25 eurot, kokku 505 eurot. Arve nr 617/14EE on põhjendatud 1 tunni ulatuses, s.o 120 eurot

(käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1014/14EE on põhjendatud 4 tunni

ulatuses, s.o 480 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot).

Kokku tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud 3193 eurot.

5. Hagejad vaidlustasid maakohtu määruse 10. detsembril 2014 esitatud määruskaebusega ja palusid

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldada mitte suuremas ulatuses kui 1100 eurot.

Mõistlik tunnihind oleks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjate esindaja ajakulu ja seega ka

menetluskulud on ülepaisutatud.

Kostjad leidsid vastuses, et määruskaebus ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. märtsi 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

hagejate määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata

määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa TsMS § 178 lg 3 kolmanda lause tõttu

edasi kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hagejad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad paluvad tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus

olevaks ja kehtetuks TsMS alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva § 178 lg 3. Alternatiivselt, kui Riigikohus

ei rahulda taotlust TsMS § 178 lg 3 kohta, paluvad hagejad tunnistada TsMS § 178 lg 3

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks nende määruskaebuste osas, mis on esitatud enne

31. detsembrit 2014.

TsMS § 178 lg 3 on vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning § 24 lg-ga 5

(edasikaebeõigus) ja §-ga 32 (omandiõigus). TsMS § 178 lg 3 annab sisuliselt ringkonnakohtule

õiguse otsustada, kas ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata või mitte, ning sellist

ringkonnakohtu otsustust ei saa edasikaebe korras kontrollida. Puudub analoogia TsMS § 667 lg 1

teise lausega, kuna selles on seadusandja määranud kindlaks olukorrad, mil Riigikohtule kaevata ei

saa.

Alternatiivselt on Riigikohtusse määruskaebuse esitamise õiguse äravõtmine kohtumenetluse kestel

vastuolus PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega.

Kuna ringkonnakohus ei ole sisuliselt analüüsinud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust,

tuleb asi saata tagasi ringkonnakohtule.

8. Kostjad leidsid, et määruskaebus ei ole põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

10. Riigikohtu üldkogu tunnistas 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega

TsMS § 178 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohus on

praeguses asjas tuginenud nimetatud sättele, jättes määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning

märkides, et määruse peale ei saa edasi kaevata.

Riigikohtu üldkogu eespool nimetatud lahendist ei tulene, et TsMS § 178 lg 3 on kehtetuks

tunnistatud üksnes edasiulatuvalt. Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid

üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-

1-14, p 130). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, kuna säte, mille alusel

ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul

edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt.

11. Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigusele tuleb kohaldada TsMS § 696 lg-t 1. Viidatud sätte

esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline

esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Sama

paragrahvi teise lause järgi, kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse,

saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka

Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

Praeguses asjas on vaidluse all määrusega menetluskulude kindlaksmääramine pärast asjas tehtud

lõpplahendi jõustumist. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses ei ole erinormi, mis välistaks sel

juhul määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale kooskõlas TsMS § 696 lg 1 teises

lauses sätestatuga. Et hagejad on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas

ulatuses kui 200 eurot, on hagejatel õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus

Riigikohtule.

12. Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada

TsMS § 667 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega.

Riigikohtu üldkogu ei pidanud 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsuses õigeks

lahendada määruskaebust sisuliselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne põhjendatud määrusega

lahendanud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt üldkogu otsuse p 84). Kolleegium

järgib seda seisukohta.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada hagejate määruskaebus seaduse kohaselt

põhjendatud määrusega.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid.

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lõike 4 esimese lause alusel määruskaebuselt

tasutud kautsjon tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Malle Seppik