3-2-1-97-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohus jättis 31. märtsi 2014. a määrusega läbi vaatamata Mikhail Sochivko ja Eva (kostjad) vastu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2014. a määrusega maakohtu määruse
Legislator headnote
AI generated3-2-1-97-15 · Riigikohus: Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2014. a määrusega läbi vaatamata Mikhail Sochivko ja Eva (kostjad) vastu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2014. a määrusega maakohtu määruse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-97-15
Määruse kuupäev
Tartu, 10. veebruar 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,
Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko hagi Tallinna notari
Sirje Ormani ja tema asendaja Mari-Liis Lipu vastu
kahju hüvitamiseks. Tallinna notari Sirje Ormani ja tema
asendaja Mari-Liis Lipu menetluskulude kindlaks-
määramise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2015. a määrus
tsiviilasjas nr 2-13-11610
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hagejad Mikhail Sochivko ja Eva Sochivko, esindaja
vandeadvokaat Janek Väli
Kostjad Tallinna notar Sirje Orman ja Tallinna notari Sirje
Ormani asendaja Mari-Liis Lipu
Asja läbivaatamise kuupäev
14. september 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11610 ja
saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Rahuldada määruskaebus.
3. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2014. a määrusega läbi vaatamata Mikhail Sochivko ja Eva
Sochivko (edaspidi koos hagejad) hagi Tallinna notari Sirje Ormani ja tema asendaja Mari-Liis Lipu
(kostjad) vastu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2014. a määrusega maakohtu määruse
muutmata ning Riigikohus jättis 23. septembril 2014 hagejate määruskaebuse menetlusse võtmata.
2. Kostjad esitasid 1. oktoobril 2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude
nimekirja. Kostjad palusid hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud
5200 eurot 50 senti.
3. Hagejad esitasid 5. novembril 2014 kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
vastuväite, paludes jätta avalduse nende taotletud mahus rahuldamata.
4. Harju Maakohus rahuldas 20. novembri 2014. a määrusega avalduse osaliselt ja määras
hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3193 eurot ning mõistis selle summa solidaarselt
hagejatelt kostjate kasuks välja.
Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud õigusabikulusid kokku 5200 eurot 50 senti
(ilma käibemaksuta) järgmiste arvete alusel: 1) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 852/13EE
suurusega 2898 eurot (ilma käibemaksuta), 2) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 1540/13EE
suurusega 225 eurot 40 senti (ilma käibemaksuta), 3) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve
nr 1704/13EE suurusega 982 eurot 30 senti (ilma käibemaksuta), 4) Advokaadibüroo
SORAINEN AS arve nr 617/14EE suurusega 209 eurot 30 senti (ilma käibemaksuta),
5) Advokaadibüroo SORAINEN AS arve nr 1014/14EE suurusega 885 eurot 50 senti (ilma
käibemaksuta).
Põhjendatud ei ole kostjate esindaja tunnihind 161 eurot. Kuigi advokaatide tunnihinnad ei ole
riiklikult reguleeritud, ei ole põhjendatud ka ülemäära kõrged tunnihinnad. Seda eriti olukorras, kus
õigusabi teenuse saajad on ise sellise ameti esindajad, mis eeldab kõrgharidust õigusteaduses.
Vaidlus, millest tekkinud õigusabikulude hüvitamist taotletakse, puudutas kostjate ametitegevust.
Iseenesest ei tähenda see, et kostjatel ei oleks õigust menetluses endale esindaja võtta, kuid esindaja
kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel omab see tähendust. Eelnevast tulenevalt ja
Riigikohtu lahenditest lähtudes on põhjendatud ja vajalik tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta).
Arve nr 852/13EE on põhjendatud kokku 16 tunni ulatuses, s.o 1920 eurot (käibemaksuta; arvestades
tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1540/13EE on põhjendatud 1,40 tunni ulatuses, s.o 168 eurot
(käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1704/13EE on põhjendatud 4 tunni
ulatuses, s.o 480 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot), millele lisandub riigilõiv
25 eurot, kokku 505 eurot. Arve nr 617/14EE on põhjendatud 1 tunni ulatuses, s.o 120 eurot
(käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot). Arve nr 1014/14EE on põhjendatud 4 tunni
ulatuses, s.o 480 eurot (käibemaksuta; arvestades tunnihinnaks 120 eurot).
Kokku tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud 3193 eurot.
5. Hagejad vaidlustasid maakohtu määruse 10. detsembril 2014 esitatud määruskaebusega ja palusid
menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldada mitte suuremas ulatuses kui 1100 eurot.
Mõistlik tunnihind oleks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjate esindaja ajakulu ja seega ka
menetluskulud on ülepaisutatud.
Kostjad leidsid vastuses, et määruskaebus ei ole põhjendatud.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. märtsi 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja
hagejate määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 3 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata
määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa TsMS § 178 lg 3 kolmanda lause tõttu
edasi kaevata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Hagejad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale
ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad paluvad tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus
olevaks ja kehtetuks TsMS alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva § 178 lg 3. Alternatiivselt, kui Riigikohus
ei rahulda taotlust TsMS § 178 lg 3 kohta, paluvad hagejad tunnistada TsMS § 178 lg 3
põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks nende määruskaebuste osas, mis on esitatud enne
31. detsembrit 2014.
TsMS § 178 lg 3 on vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning § 24 lg-ga 5
(edasikaebeõigus) ja §-ga 32 (omandiõigus). TsMS § 178 lg 3 annab sisuliselt ringkonnakohtule
õiguse otsustada, kas ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata või mitte, ning sellist
ringkonnakohtu otsustust ei saa edasikaebe korras kontrollida. Puudub analoogia TsMS § 667 lg 1
teise lausega, kuna selles on seadusandja määranud kindlaks olukorrad, mil Riigikohtule kaevata ei
saa.
Alternatiivselt on Riigikohtusse määruskaebuse esitamise õiguse äravõtmine kohtumenetluse kestel
vastuolus PS §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega.
Kuna ringkonnakohus ei ole sisuliselt analüüsinud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust,
tuleb asi saata tagasi ringkonnakohtule.
8. Kostjad leidsid, et määruskaebus ei ole põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks
läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10. Riigikohtu üldkogu tunnistas 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega
TsMS § 178 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohus on
praeguses asjas tuginenud nimetatud sättele, jättes määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning
märkides, et määruse peale ei saa edasi kaevata.
Riigikohtu üldkogu eespool nimetatud lahendist ei tulene, et TsMS § 178 lg 3 on kehtetuks
tunnistatud üksnes edasiulatuvalt. Põhiseaduslikkuse järelevalve otsustega tunnistatakse normid
üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-
1-14, p 130). Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, kuna säte, mille alusel
ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul
edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt.
11. Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigusele tuleb kohaldada TsMS § 696 lg-t 1. Viidatud sätte
esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline
esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Sama
paragrahvi teise lause järgi, kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse,
saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka
Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.
Praeguses asjas on vaidluse all määrusega menetluskulude kindlaksmääramine pärast asjas tehtud
lõpplahendi jõustumist. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,
kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses ei ole erinormi, mis välistaks sel
juhul määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale kooskõlas TsMS § 696 lg 1 teises
lauses sätestatuga. Et hagejad on määruskaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu määruse suuremas
ulatuses kui 200 eurot, on hagejatel õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus
Riigikohtule.
12. Kehtetuks tunnistatud sätte asemel tuleb määruse põhjendamise kohustuse osas kohaldada
TsMS § 667 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus põhjendatud määrusega.
Riigikohtu üldkogu ei pidanud 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsuses õigeks
lahendada määruskaebust sisuliselt juhul, kui ringkonnakohus ei ole enne põhjendatud määrusega
lahendanud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust (vt üldkogu otsuse p 84). Kolleegium
järgib seda seisukohta.
Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada hagejate määruskaebus seaduse kohaselt
põhjendatud määrusega.
13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid.
14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lõike 4 esimese lause alusel määruskaebuselt
tasutud kautsjon tagastada.
Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Malle Seppik