3-2-1-174-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-174-15

Määruse kuupäev

Tartu, 3. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik

Kohtuasi

Aivo Rebane Miku Talu hagi AS-i A.Tammel vastu

põhivõla 101 615 euro 18 sendi, intressi 4700 euro 72 sendi

ja viivise saamiseks; AS-i A.Tammel vastuhagi 8208 euro

4 sendi ja viivise saamiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 2-07-44566

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i A.Tammel määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aivo Rebane Miku Talu, esindaja vandeadvokaat

Tambet Toomela

Kostja aktsiaselts A.Tammel, esindaja vandeadvokaat Rainer

Objartel

Asja läbivaatamise kuupäev

25. jaanuar 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-44566

ja saata asi samale ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada Heiki Kuningale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivo Rebane Miku Talu (hageja) esitas 23. oktoobril 2007 Harju Maakohtule AS-i A.Tammel

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 589 932 krooni (101 615 eurot

18 senti), intressi 73 550 krooni 30 senti (4700 eurot 72 senti), 37 238 euro 91 sendi suuruse viivise

kuni 5. septembrini 2011 ja edasi kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista

põhivõla 128 427 krooni 84 senti (8208 eurot 4 senti), millele lisandub viivis.

2. Riigikohtu 2. märtsi 2015. a määrusega on asjas jõustunud kohtuotsus, millega mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja lepingust osalise taganemise tõttu tagastatav masinate ostuhind 101 615 eurot

18 senti, intress 1486 eurot 21 senti ning viivis 42 745 eurot 44 senti kuni 3. maini 2012 ja sealt edasi

põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhagi jäi

rahuldamata. Enne apellatsioonimenetlust kantud menetluskuludest jäi 98/100 kostja kanda ning

2/100 hageja kanda. Apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

jäid kostja kanda.

3. Maakohus rahuldas 8. juuni 2015. a määrusega osaliselt menetlusosaliste avaldused

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

22 867 eurot 72 senti ning hagejalt kostja kasuks menetluskulud 155 eurot 62 senti. Maakohus

tasaarvestas väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis selle tagajärjel kostjalt hageja kasuks välja

22 712 eurot 10 senti, samuti viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

4. Kostja esitas maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebuse, millelt

oli tasunud riigilõivu 25 eurot.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse käiguta, andis kostjale seitse päeva puuduse

kõrvaldamiseks (lisaks 25 euro riigilõivu tasumiseks) ja kohustas kostjat esitama sama tähtaja jooksul

riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või makse tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Määruse kohaselt tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59

lg 14 järgi kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus

hoiatas kostjat, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jäetakse kaebus läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. septembri 2015. a määrusega TsMS § 664 lg 2 alusel

määruskaebuse läbi vaatamata, leides, et maakohus võttis määruskaebuse valesti menetlusse.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt maksab avaldaja TsMS § 147 lg 1 järgi riigilõivu

lõivustatud toimingu tegemiseks ette ja enne riigilõivu tasumist ei tehta lõivustatud toimingust

tulenevaid menetlustoiminguid. TsMS § 663 lg 1 kolmanda lause ja § 637 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus

kaebust menetlusse, kui kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kostja ei esitanud ringkonnakohtule

tähtpäevaks riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja menetluse

jätkamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus jättis määruskaebuse valesti läbi vaatamata, sest kostja tasus lisaks nõutud riigilõivu

1. septembril 2015, s.o kohtu määratud tähtajal. Kostja palus võtta asja juurde riigilõivu tasumist

kinnitava maksekorralduse. Seaduses ei nähta määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise alusena

ette riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamata jätmist.

9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ning § 695 alusel

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus tuleb rahuldada ning

määruskaebus menetluskulude määruse peale tuleb saata TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel samale

ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

11. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas

maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis

seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui määruskaebus on ringkonnakohtu

arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata. TsMS § 663 lg 1 järgi otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata

pärast määruskaebuse saamist ja kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni

pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu

menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi ei võta

kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui sellelt ei ole riigilõivu tasutud. Seega annab TsMS § 664

lg 2 ringkonnakohtule aluse jätta määruskaebus läbi vaatamata mh juhul, kui maakohus on

menetlusse võtnud määruskaebuse, millelt ei ole tasutud riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Selle

eelduseks on määruskaebuse esitajale lõivu tasumiseks tähtaja andmine TsMS § 3401 lg 1 alusel.

12. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuli kostjal määruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot, kostja

tasus 25 eurot ega tasunud riigilõivu puudu olevat osa vaatamata sellele, et määrus, millega teda

kohustati puudust seitsme päeva jooksul kõrvaldama, toimetati talle kätte 31. augustil 2015. Kohus

märkis, et kostja ei esitanud ringkonnakohtule tähtpäevaks riigilõivu tasumise kontrollimist

võimaldavaid andmeid.

13. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, nagu oleks kostja jätnud kohtu nõutud

riigilõivu tasumata.

Kohtutoimikus on maksekorraldus, mille kohaselt kostja tasus määruskaebuselt riigilõivu 25 eurot

(VI kd, tl 8). Kostja esitas Riigikohtule koopia maksekorraldusest, mille kohaselt tasus ta

1. septembril 2015 kohtu osutatud kontole lisaks nõutud riigilõivu 25 eurot selgitusega "asjas nr 2-7-

44566 täiendav riigilõiv". Viitenumbrit kostja maksekorraldus ei kajasta. Samas on riigilõivu tasumist

võimalik kontrollida Maksu- ja Tolliameti juures asuva nõuete arvestamise programmi (NAP) kaudu.

NAP-ist nähtub, et kostja on 1. septembril 2015 vaidlusaluse riigilõivu tasunud. Seega on kostja

kohtu määratud tähtajal määruskaebuselt nõutud riigilõivu (kokku 50 eurot) tasunud. Et kostja tasus

riigilõivu seaduses sätestatud suuruses kohtu määratud tähtajal, ei võimaldanud TsMS § 637 lg 1 p 3

koosmõjus § 664 lg-tega 1 ja 2 jätta määruskaebust läbi vaatamata.

14. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka asjaolu, et kostja ei esitanud ringkonnakohtule

tähtpäevaks riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid, mida kohus oli kohustanud

kostjat esitama. TsMS § 637 lg 1 p 3 koosmõjuS § 664 lg-tega 1 ja 2 ei võimalda jätta määruskaebust

menetlusse võtmata seetõttu, et maksedokumenti või riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid

andmeid ei ole kohtule esitatud. Ringkonnakohtul oli võimalik kontrollida riigilõivu tasumist NAP-i

kaudu (vt sarnaste juhtumite kohta nt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-

14, p 10; 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-12, p 8; 14. septembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-73-11, p 8; 24. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-09, p 7).

Kohustus on nõuetekohaselt täidetud ka juhul, kui summa hoolimata viitenumbri puudumisest jõudis

kohtu näidatud kontole (vt selle kohta Riigikohtu 4. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-

12, p 14). Praeguses asjas see nii oli.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid.

16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada selle tasunud Heiki Kuningale.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik