3-1-1-1-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-1-16

Otsuse kuupäev

2. veebruar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Aleksei Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015. a määrus

kriminaalasjas nr 1-13-7806

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Kozlovi kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. jaanuar 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. augusti 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015. a

määrus osas, millega Aleksei Kozlovil maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud kokku

summas 283 eurot 8 senti jäeti süüdimõistetu kanda. Jätta need menetluskulud Eesti Vabariigi

kanda.

2. Muus osas jätta kohtumäärused muutmata.

3. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksei

Kozlovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (sada kakskümmend) eurot,

sealhulgas käibemaks 20 (kakskümmend) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 13. novembri 2013. a otsusega tunnistati Aleksei Kozlov lühimenetluses süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega kolmeks aastaks ja üheks

kuuks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 – § 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega

üheks aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Kozlovile üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel liitkaristuseks vangistus kolm aastat ja seitse kuud. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, s.o kahe aasta nelja kuu ja kahekümne

päevani. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kolm päeva ja

lõplikuks ärakantavaks karistuseks jäi vangistus kaks aastat neli kuud ja seitseteist päeva. Kohtuotsus

jõustus Riigikohtu 21. mai 2014. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 30. aprillil 2013 ja lõppes

16. septembril 2015.

2. 18. juunil 2015 esitas Tartu Vangla karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames A. Kozlovi

isikliku toimiku Tartu Maakohtule. Tartu Vangla ei toetanud A. Kozlovile käitumiskontrolli

kohaldamist. Kohtuistungil ei nõustunud ka süüdimõistetu ega tema kaitsja käitumiskontrolli

kohaldamisega. Prokurör pooldas kontrolli kohaldamist neljateistkümneks kuuks.

3. Tartu Maakohtu 13. augusti 2015. a määrusega jäeti karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu

suhtes kohaldamata. Samas pandi A. Kozlovile kohustus hüvitada 163 eurot 8 senti riigi õigusabi korras

määratud kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri poolt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses

osutatud õigusabi eest.

4. Maakohtu määruse vaidlustanud kaitsja taotles määruse tühistamist menetluskulude osas ja

menetluskulude riigi kanda jätmist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub kõnealuses olukorras KrMS § 180

lg 1, mille kohaselt hüvitab süüdimõistva otsusega kaasnevad kulud süüdimõistetu. Kuna seadus ei

sätesta selles osas erisusi, tuleb ka kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses

lähtuda KrMS §-st 180 või §-st 181 sõltuvalt sellest, kas kriminaalasjas tehti süüdimõistev või

õigeksmõistev otsus. Praeguses asjas tunnistati A. Kozlov süüdi, mistõttu kriminaalmenetluse kulud

jäävad süüdimõistetu kanda ka karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluses. Samuti ei

ole põhjendatud jätta kulud riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, sest kohtutele ei ole esitatud tõendeid

selle kohta, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kozlovi kaitsja, kes taotleb

menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist menetluskulude

süüdimõistetu kanda jätmise osas ning KrMS § 181 lg 1 alusel menetluskulude riigi kanda jätmist.

6.1. Kaitsja hinnangul ei ole KrMS § 180 kohaldatav, sest praeguses kohtumenetluses ei tehtud

süüdimõistvat otsust. Tartu Vangla esitas maakohtule süüdimõistetu isikliku toimiku otsustamaks

A. Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Süüdimõistetu ja tema kaitsja

vaidlesid taotlusele vastu. Kohus jättis vangla taotluse rahuldamata ja käitumiskontrolli kohaldamata,

seejuures ei olnud süüdimõistetul võimalik menetlusest loobuda. Käitumiskontrolli kohaldamata

jätmine sarnaneb pigem õigeksmõistmisega ja seetõttu tuleb analoogia korras KrMS § 181 lg 1

sätteid kohaldades jätta menetluskulud riigi kanda.

6.2. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei erista menetluskulude hüvitamisel asja sisulist

otsustamist ja kohtulahendi täitmisel tehtavat otsust, ei ole siiski õige kõiki süüdimõistva otsuse

täitmisel tekkivaid kulusid jätta süüdimõistetu kanda. Menetluskulude küsimus lahendatakse iga

menetluse lõpus eraldi. Asjakohatu on ringkonnakohtu viide sellele, et kaitsja osavõtt menetluses ei

olnud kohustuslik. Olukorras, kus menetluse tulem võib oluliselt riivata isiku põhiõigusi, on täiesti

mõistetav, et süüdimõistetu kasutab kaitsja abi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Määruskaebuses vaidlustatakse karistusjärgse kontrolli kohaldamise menetluses menetluskulude

jätmist süüdimõistetu kanda olukorras, kus kohus ei lugenud käitumiskontrolli põhjendatuks.

Ringkonnakohus viitas sellele, et tegemist on süüdimõistvale otsusele järgnenud menetlusega ja

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga, põhjendades seda järgmiselt.

8. Kohtuotsuse täitmine on uus menetlusstaadium, mis järgneb kohtuotsuse tegemisele ja

jõustumisele.

Kriminaalmenetluse

seadustiku

loogika

järgi

lahendatakse

menetluskulude

põhjendatuse ja nende hüvitamise küsimus üldjuhul igas menetlusstaadiumis eraldi, sõltuvalt selle

menetlusstaadiumi alustamise põhjustest või alustamise taotlejast ja selle staadiumi lõpplahendist.

Näiteks apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes hüvitab menetluskulud süüdistatav vaid juhul, kui tema

huvides esitatud kaebus jäetakse rahuldamata ja maa- või ringkonnakohtu otsus muutmata. Muudel

juhtudel kannab menetluskulud riik. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kannab kulud riik

(KrMS § 183), kuid kooskõlas eelmärgituga vaid menetluskulude osas, mis tekkisid enne

kriminaalmenetlust lõpetavat lahendit. Kui menetlusosaline vaidlustab kriminaalmenetluse

lõpetamise

määruse

määruskaebe

korras,

võetakse

edasises

menetluses

aluseks

määruskaebemenetluse sätted (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-80-15, p 8).

Ka süüdimõistvale otsusele järgneva konfiskeerimismenetluse puhul hüvitab selle kulud

süüdimõistetu vaid juhul, kui konfiskeerimistaotlus rahuldatakse. Kui süüdimõistva kohtuotsuse

tegemisele

järgnenud

konfiskeerimismenetluses

jäetakse

prokuröri

konfiskeerimistaotlus

rahuldamata, jäävad konfiskeerimismenetluse kulud riigi kanda (KrMS § 1871 lg 2).

9. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri tõepoolest kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt

käitumiskontrolli

kohaldamise

menetluses

tekkivate

menetluskulude

hüvitamist.

Selles

menetlusstaadiumis ei teki menetlusosalistel tavaliselt ka lisakulutusi muu hulgas seetõttu, et

valdavalt vaadatakse asi läbi kirjalikus menetluses. Enamasti piirdub kohtuotsuse täitmise menetlus

süüdi- või ka õigeksmõistva kohtuotsuse täitmise asjaolude täpsustamisega. Käitumiskontrolli

kohaldamine erineb aga kolleegiumi hinnangul oluliselt tavalisest kohtuotsuse täitmise menetlusest.

9.1. KarS §-s 871 sätestatu kohaselt võib kohus pärast vangistuse ärakandmist kohaldada isiku

suhtes käitumiskontrolli. Selle alused on loetletud KarS § 871 lg 1 p-des 1–3 ja lõikes 2. Kui esimese

lõike punktid 1 ja 2 ning teine lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja varasem karistatus),

siis KarS § 871 lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi. Karistusjärgne käitumiskontroll

ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses

ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud

süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi. Kuigi eelnev süüdimõistmine on käitumiskontrolli

kohaldamise eeldus, ei ole käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa.

9.2. Tähelepanu tuleb pöörata ka käitumiskontrolli kohaldamise menetluse käivitamise

mehhanismile ja süüdimõistetu võimalusele kõnealust menetlust vältida, näiteks käitumiskontrolliga

nõustudes. Vangistusseaduse (VangS) § 762 lg 2 kohaselt saadab vangla materjalid kohtule

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab KarS § 871 lõike 1 punktides

1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust

alati riik kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult. Mingit võimalust

kõnealuse menetluse vältimiseks süüdimõistetul ei ole.

9.3. Samas on selge, et käitumiskontrolli menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku

põhiõiguste uued riived. Seetõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja. Lisaks

ei pruugi menetluskulud piirduda vaid kaitsekuludega. Selles menetluses võivad tekkida

menetluskulud ka sõltumata süüdimõistetu tahtest. Nimelt sätestab KrMS § 432 lg 3, et karistusjärgse

käitumiskontrolli küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral ka muid isikuid või määrata

ekspertiisi. Eeltoodud põhjustel ei ole kolleegiumi hinnangul õige samastada karistusjärgse

käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses.

Võttes arvesse, et menetluskulude hüvitamine selles menetluses on seadusega reguleerimata ja

lähtudes KrMS § 2 p-st 4, leiab kolleegium, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli

menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud,

sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik.

10. KrMS § 2 p 4, § 390 lg 1 ja § 361 lg 1 p 7 alusel tühistab Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu

määrused A. Kozlovilt menetluskulu väljamõistmise osas ja teeb selles osas uue määruse, millega

jätab A. Kozlovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkinud

menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasu maakohtus 163 eurot 8 senti, riigi kanda. Ka

ringkonnakohtus tekkinud menetluskulu 120 eurot tuleb KrMS § 187 lg 1 alusel jätta riigi kanda.

Muus osas jätta määrused muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

11. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Riigikohtu

määruskaebemenetluses. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu määruse analüüsile,

kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 2,5 tundi. Taotletav tasu on 100 eurot,

millele lisandub käibemaks 20 eurot, seega kokku 120 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus

põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 1 alusel jäetakse menetluskulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)