3-1-1-16-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-16-16

Otsuse kuupäev

27. jaanuar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

MTÜ Eesti Elektroonikaromu väärteoasi jäätmeseaduse § 124

lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-

15-6371

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Eesti Elektroonikaromu kaitsja vandeadvokaat Martin

Triipan, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

20. jaanuar 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsus MTÜ Eesti Elektroonikaromu

väärteoasjas jäätmeseaduse § 124 lg 2 järgi.

2. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise

tõttu.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Määrata Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ poolt väärteomenetluses MTÜ-le Eesti

Elektroonikaromu osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 2408 eurot 40 senti (kaks

tuhat nelisada kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks, ja mõista see välja

Eesti Vabariigilt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon koostas 19. juunil 2015 üldmenetluses väärteoprotokolli, mille kohaselt

jättis menetlusaluse isiku MTÜ Eesti Elektroonikaromu juhtivtöötaja ja pädev esindaja A. K.

ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 Harju maakonnas Maardu linnas Lao 5

osaliselt tagamata 2013. aastal kogutud valgustusseadmete taaskasutamise kohustuse. Õiguskuuleka

käitumise korral pidi A. K. tagama, et valgustusseadmed võetakse taaskasutusse vähemalt 50%

ulatuses seadmete keskmisest massist. A. K. tegutses MTÜ Eesti Elektroonikaromu huvides. Seega

rikkus menetlusalune isik jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-st 1 tulenevaid nõudeid.

2. Keskkonnainspektsiooni 20. juuli 2015. a otsusega määrati MTÜ-le Eesti Elektroonikaromu

karistuseks JäätS § 124 lg 2 alusel rahatrahv 3500 eurot.

3. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Martin Triipan esitas 4. augustil 2015 kaebuse

kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles leidis, et väärteoprotokollis sisalduvate puuduste ning

väärteokoosseisu puudumise tõttu tuleb menetlus lõpetada. Samuti leiti kaebuses, et väärteomenetlus

tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt vähendada menetlusalusele isikule määratud

trahvi suurust.

4. Harju Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 20. juuli 2015. a otsus muutmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni isiku kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel

väärteotunnuste puudumise tõttu või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel oportuniteedi kaalutlustel. Kaitsja

leiab, et isiku karistamisel rikuti oluliselt menetlusõigust ja kohaldati ebaõigesti materiaalõigust. Ka

juhul, kui lugeda teo toimepanemist tuvastatuks, ei ole menetlusaluse isiku karistamine otstarbekas.

Määratud rahatrahv 3500 eurot on võimalikku süü suurust arvestades ebaproportsionaalselt suur.

6. Kassatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni

rahuldamata.

7. 4. jaanuaril 2016 esitas menetlusaluse isiku kaitsja taotluse menetluse lõpetamiseks aegumise tõttu

VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui

selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus

ei näe ette kolmeaastast tähtaega. Praegusel juhul ei ole seaduses erandit ette nähtud. VTMS § 29 lg 3

kohaselt on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda väärteoasja edasist menetlemist.

Maakohtu otsusega on tuvastatud teo toimepanemise aeg ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31.

detsembrini 2013. Seega möödus kaks aastat väärteo toimepanemisest 31. detsembril 2015. Samuti

taotletakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väljamõistmist summas 3451 eurot 80

senti, sealhulgas käibemaks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. KarS § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni on möödunud kaks aastat. JäätS § 124 lg-s 2 sätestatud väärteo osas üldisest

kaheaastasest aegumistähtajast erandit tehtud ei ole. MTÜ Eesti Elektroonikaromu pani väärteo toime

ajavahemikus 1. jaanuarist 31. detsembrini 2013 ehk enam kui kaks aastat tagasi. Asja materjalist ei

ilmne väärteo aegumise peatumist tingivaid asjaolusid KarS § 81 lg 7 tähenduses. VTMS § 29 lg 1 p

5 sätestab, et aegumistähtaja kui absoluutse menetlustakistuse möödumisel tuleb väärteomenetlus

lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

101-10, p 5).

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsuse ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5

alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

10. Kaitsja esitas taotluse menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu hüvitamiseks summas 3451 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks. Kolleegiumi hinnangul

langevad kassatsioonis esitatud õiguslikud seisukohad suuresti kokku kohtuvälise menetleja otsuse

peale esitatud kaebuses sisalduvate seisukohtadega. Menetlus lõpetatakse aegumise tõttu. Sel

põhjusel peab kolleegium mõistlikuks tasu suuruseks 2007 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o

kokku 2408 eurot 40 senti. Nimetatud summa tuleb Eesti Vabariigilt MTÜ Eesti Elektroonikaromu

kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)