3-1-1-11-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-11-16

Otsuse kuupäev

22. jaanuar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Väärteoasi Tamur Laanesaare (Laanesaar) karistamises

liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-

13-8778

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tamur Laanesaare kaitsja vandeadvokaat Alar Eiche,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. jaanuar 2016, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015. a otsus Tamur Laanesaare süüditunnistamises

ja karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

2. Lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo

aegumistähtaja möödumise tõttu.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Tamur Laanesaare kasuks välja 546 (viissada nelikümmend kuus)

eurot ja 48 (nelikümmend kaheksa) senti valitud kaitsjale makstud kulude katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

liiklusmenetlusteenistuse 16. detsembri 2013. a otsusega karistati Tamur Laanesaart liiklusseaduse

(LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 185 trahviühikut, s.o 740 eurot. Lisakaristusena võeti

T. Laanesaarelt LS § 224 lg 3 p 1 alusel kolmeks kuuks ära juhtimisõigus. T. Laanesaart karistati selle

eest, et 24. novembril 2013 kl 21 ajal Võru Maakonnas Rõuge vallas Nursi-Rõuge mnt 6,4.

kilomeetril juhtis ta mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus

oli 0,65 mg/l. Seega rikkus T. Laanesaar LS § 69 lg 5 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas T. Laanesaare kaitsja vandeadvokaat Alar Eiche.

3. Tartu Maakohtu 18. veebruari 2014. a otsusega kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja

väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, sest

väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses ei ole andmeid T. Laanesaare juhitud sõiduki

margi ja mudeli kohta.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lõuna prefektuur.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 2014. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja

väärteoasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kolleegium leidis, et

mootorsõiduki mark ja mudel ei kuulu LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu tõendamiseseme

asjaolude hulka, mistõttu maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2

tähenduses.

6. Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse

osas. Kohus arvestas, et T. Laanesaar ei ole enne ega pärast 24. novembrit 2013 süütegusid toime

pannud. Lisaks on ta oma tegu kahetsenud ja vajab juhtimisõigust töötamiseks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. Laanesaare kaitsja vandeadvokaat A. Eiche, kes

taotleb menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu või

alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel oportuniteedi kaalutlustel. Kassaator leiab, et T. Laanesaart

karistades rikuti oluliselt väärteomenetlusõigust. Kui siiski leida, et olulisest menetlusõiguse

rikkumisest kõneleda ei saa, ei ole pikka aega tööta olnud T. Laanesaare karistamine juba kaua aega

tagasi toime pandud rikkumise eest avalikku menetlushuvi silmas pidades otstarbekas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 järgi on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle

kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette

kolmeaastast aegumistähtaega. LS §-s 224 sätestatud väärteo osas üldisest kaheaastasest

aegumistähtajast erandit tehtud ei ole. T. Laanesaar pani talle ette heidetava teo toime 24. novembril

2013 ehk enam kui kaks aastat tagasi. Asja materjalist ei ilmne KarS § 81 lg 7 järgi väärteo aegumise

peatumist tingivaid asjaolusid. VTMS § 29 lg 1 p 5 sätestab, et aegumistähtaja kui absoluutse

menetlustakistuse möödumisel tuleb väärteomenetlus lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

23. detsembri 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-101-10, p 5).

9. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1–3 ja

5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Väärteoasja materjalide

kohaselt vandeadvokaat A. Eiche T. Laanesaarelt kaitsjatasu ei nõudnud. Küll aga võttis T. Laanesaar

endale kohustuse tasuda 546,48 eurot (sh käibemaks), mille A. Eiche kulutas kütusele Tallinna ja

Võru vahel sõites. See summa on mõistliku suurusega ja tuleb T. Laanesaarele VTMS § 23 alusel

täies ulatuses hüvitada.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Maakohtu 22. oktoobri 2015. a otsuse menetlusaluse isiku süüditunnistamises ja karistamises

LS § 224 lg 2 järgi ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo

aegumistähtaja möödumisega. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt. VTMS § 23 järgi tuleb Eesti

Vabariigilt T. Laanesaare kasuks välja mõista 546 (viissada nelikümmend kuus) eurot ja 48

(nelikümmend kaheksa) senti valitud kaitsjale makstud kulude katteks.

(allkirjastatud digitaalselt)