3-2-1-37-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-37-15

Määruse kuupäev

Tartu, 20. jaanuar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Ants Kull, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Edgar Savisaare hagi Tuuli Kochi ja AS-i POSTIMEES

GRUPP vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks

või väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamiseks ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega põhjustatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise

kompensatsiooni väljamõistmisega. Tuuli Kochi ja AS-i

POSTIMEES GRUPP menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 2-13-59261

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Edgar Savisaare kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Edgar Savisaar, esindajad vandeadvokaat Oliver Nääs

ja vandeadvokaat Üllar Talviste

Kostja Tuuli Koch, esindaja vandeadvokaat Liis Tedder

Kostja AS POSTIMEES GRUPP (varasem ärinimi

AS POSTIMEES), esindaja vandeadvokaat Liis Tedder

Asja läbivaatamise kuupäev

18. jaanuar 2016. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tuuli Kochi ja AS-i POSTIMEES GRUPP menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus osaliselt.

2. Määrata kindlaks hageja poolt kostjatele hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja

mõista Edgar Savisaarelt solidaarselt Tuuli Kochi ja AS-i POSTIMEES GRUPP kasuks välja

menetluskulud 4000 eurot.

3. Kohustada Edgar Savisaart tasuma määruse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud

menetluskuludelt (4000 eurot) Tuuli Kochile ja AS-ile POSTIMEES GRUPP viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates praeguse Riigikohtu määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.

5. Tagastada hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Edgar Savisaar (hageja) esitas 13. detsembril 2013 Harju Maakohtule hagi Tuuli Kochi (kostja I) ja

AS-i POSTIMEES GRUPP (varasem ärinimi AS POSTIMEES) (kostja II) vastu, taotledes kostjate

avaldatud faktiväidete ümberlükkamist samasel viisil, nagu kostjad need 16. ja 17. detsembril 2010

avaldasid. Alternatiivselt palus hageja juhuks, kui kohus peab väiteid väärtushinnanguteks, kohtul

tuvastada väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus ning välja mõista kostjatelt hageja kasuks

õiglane rahasumma tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 16. mai 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. oktoobri 2014. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis maakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

4. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, vaidlustades ringkonnakohtu

otsuse täies ulatuses, sh menetluskulude jaotuse osas. Hageja esitas 18. novembril 2015 hagist

loobumise avalduse, milles palus võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-

13-59261.

5. Riigikohus võttis 20. novembril 2015 tehtud määrusega vastu hageja hagist loobumise avalduse

ning tühistas alama astme kohtute lahendid. Kostjate menetluskulud kõikides kohtuastmetes jättis

Riigikohus hageja kanda. Riigikohus määras kostjatele menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

esitamise tähtpäevaks 14. detsembri 2015.

6. 10. detsembril 2015 esitasid kostjad Riigikohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

koosneb kostjate menetluskulu õigusabikulust, kokku 5232 eurot 50 senti (ei sisalda käibemaksu).

Kostjatele on osutatud õigusabi 34 tunni 53 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandus

käibemaks. Kostjad kinnitasid, et kõik esitatud kulud on tekkinud tsiviilasjas nr 2-13-59261 toimunud

kohtumenetluses. Kostjad palusid lahendis märkida, et hagejal tuleb hüvitatavatelt kuludelt tasuda

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Hageja seisukohavõtus palutakse kostjate menetluskuludeks määrata mitte rohkem kui 3450 eurot.

Kuna mitmes dokumendis korratakse varasemates dokumentides esitatud seisukohti, ei ole ajakulu

taotletud ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamiseks tehtud kulutused ei ole

kohtupraktika kohaselt osa menetluskuludest. Arvestades asjaolu, et kostjad ei ole esitanud tõendeid

menetluskulude kandmise kohta kostjate vahel ning üks kostja võib menetluskuludele lisatud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, palus hageja menetluskuluna mitte arvestada

käibemaksu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kostjate avaldus tuleb osaliselt rahuldada. Kostjate menetluskulude

põhjendatud suurus on 4000 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja mõista ning

kohustada hagejat maksma nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgset viivist kuni summa

tasumiseni.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

Asi on sisult keskmisest mõnevõrra keerukam (Riigikohtus anti asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu

koosseisule). Eelkõige oli vaja analüüsida VÕS §-de 1046 ja 1047, aga ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p 4 ning VÕS § 134 kohaldatavust esitatud faktilistele asjaoludele. Käesoleva asja mahukus on

kolleegiumi hinnangul keskmisest mõnevõrra väiksem. Kohtuasja kohta, mis on sisuliselt läbinud

kolm kohtuastet, on koostatud üks toimik.

Õige on hageja seisukoht, et osaliselt korratakse kostjate menetlusdokumentides varem esitatud

seisukohti (nt vastuses apellatsioonkaebusele (tl 103-107) ja vastuses kassatsioonkaebusele (tl 160-

162)).

Kostjad on soovinud saada hüvitist ka menetluskulude nimekirja koostamise eest. Kolleegium kordab

oma varasemat seisukohta, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise

esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu

6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13; Riigikohtu 11. novembri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).

10. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning muid määruse p-s 9 kirjeldatud

asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb

hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista, on 4000 eurot.

Kolleegium märgib, et kostjad ei ole soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga

väljamõistmist ega ole mh kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada (vt ka Riigikohtu 3. juuni

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

11. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib kolleegium, et hageja peab kostjatele hüvitatavatelt

menetluskuludelt maksma alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Riigikohtu määrus jõustub TsMS § 694 lg 2 ja § 695 järgi

määruse avalikult teatavakstegemise päeval.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178

lg 4).

13. Riigikohtu 20. novembri 2015. a määruses ei ole võetud seisukohta hagejale kassatsioonikautsjoni

tagastamise kohta. TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tuleb menetluse lõpetamise korral kautsjon

tagastada. Hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu