3-4-1-30-15 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-30-15

Otsuse kuupäev

15. jaanuar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Jaak Luik, Ivo Pilving

Kohtuasi

Kriminaalmenetluse seadustiku § 141 lg 1 põhiseaduslikkuse

kontroll

Menetluse alus

Tallinna Linnavolikogu 29. oktoobri 2015. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Linnavolikogu taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsepolitseiamet esitas 22. septembril 2015 Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele

kuriteokahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises ja veel kuuele isikule kuriteokahtlustuse selle

vahendamises või andmises.

2. Riigiprokurör esitas 23. septembril 2015 Harju Maakohtule taotluse E. Savisaare ja tema süüasjas

kahtlustatava

Tallinna

Linnavolikogu

esimehe

Kalev

Kallo

ametist

kõrvaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 141 lg 1 alusel kohtueelse menetluse ajaks. Harju

Maakohus jättis 25. septembril 2015 rahuldamata taotluse K. Kallo ametist kõrvaldamiseks, kuid

rahuldas 30. septembril 2015 taotluse E. Savisaare ametist kõrvaldamiseks. Harju Maakohtu

30. septembri 2015. a määrus jõustus kohe selle tegemisel.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. oktoobri 2015. a määrusega jõusse Harju Maakohtu määruse

E. Savisaare kõrvaldamiseks Tallinna linnapea ametist. E. Savisaar esitas määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2015. a määruse peale Riigikohtu kriminaalkolleegiumile. Riigikohtu

kriminaalkolleegium jättis 1. detsembri 2015. a määrusega KrMS § 390 lg 5 alusel E. Savisaare

määruskaebuse menetlusse võtmata.

4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse jõudis 30. oktoobril 2015 Tallinna

Linnavolikogu taotlus tunnistada KrMS § 141 lg 1 kehtetuks selle vastuolu tõttu kohaliku

omavalitsuse (KOV) põhiseaduslike tagatistega.

VOLIKOGU TAOTLUS

5. Tallinna Linnavolikogu hinnangul on KrMS § 141 lg 1 põhiseaduse (PS) § 154 lg-ga 1 vastuolus

osas, milles see ei näe ette omavalitsusüksuse vallavanema või linnapea ametist kõrvaldamise

piirangut. KrMS § 141 lg 1 kohaldamisel linnapea suhtes on tegemist ilmselge KOV

enesekorraldusõiguse riivega, sest sellisel juhul ei saa volikogu iseseisvalt otsustada enda valitud

linnapea ametisoleku üle. Taotleja hinnangul ei jää KrMS § 141 lg 1 sellisel rakendamisel KOV

enesekorraldusõiguse põhiseaduslik garantii püsima.

6. KOV enesekorraldusõiguse lahutamatuks osaks on valimistulemuste põhjal moodustatud volikogu

poolt linnapea või vallavanema valimine. KOV enesekorraldusõigus sisaldab ka KOV õigust oma

sisemised struktuurid ise kindlaks määrata (Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 6 lg 1). Tallinna

linnapea ametist kõrvaldamine seab ohtu linna stabiilse juhtimise.

7. Kui isik on saanud valimistel rekordiliselt kõrge häältearvu, tuleb erilise hoolsusega kaaluda, kas

tema ametist kõrvaldamine on efektiivne ja vajalik eesmärgi saavutamiseks. Tallinna linn on niivõrd

suur KOV üksus, et selle juhtide suhtes on vaja kohaldada sarnast immuniteedimenetlust nagu

Vabariigi Valitsuse liikmete suhtes. Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikme suhtes ei saa

kriminaalmenetluslikke menetlustoiminguid teha ilma õiguskantsleri ja Riigikogu koosseisu enamuse

nõusolekuta. KOV tasandil on oluline, et rahva esindaja saaks linnapeana teostada oma mandaati,

sõltumata

poliitilisest

rivaliteedist,

ebamäärasest

õiguslikust

olukorrast

või

õiguse

väärititõlgendamisest tulenevast sekkumisest. Seda eriti olukorras, mil ka prokuratuuri

sisedokumendi järgi on E. Savisaarele esitatud kahtlustused küsitavad.

8. Taotluse esitaja hinnangul ei ole ametist kõrvaldamine kriminaalmenetlusliku sunnivahendina

linnapea suhtes sobiv, vajalik ega mõõdukas abinõu eesmärgi saavutamiseks ega sea ühtegi

täiendavat õiguslikku piirangut, mis välistaks tunnistajate mõjutamist. Karistusseadustiku järgi on

kahtlustataval ka ametist kõrvaldamata jätmisel keelatud mõjutada tunnistajaid.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

9. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et Tallinna Linnavolikogu taotlus ei ole lubatav ja

tuleb jätta läbi vaatamata. Kui Riigikohus otsustab taotluse läbi vaadata, on nii põhiseadus- kui ka

õiguskomisjoni hinnangul KrMS § 141 lg 1 kooskõlas põhiseadusega.

9.1. Põhiseaduskomisjon märgib, et KrMS § 141 lg 1 on kohtumenetluse norm. Seadusandja ei ole

KrMS § 141 lg 1 kehtestamisel otsustanud ise olemuslikult kohaliku elu küsimust ega sekkunud selle

lahendamisse. Vaidlustatud sättega ei ole võimalik vahetult riivata KOV enesekorraldusõigust. Norm

ei puuduta ainult KOV ametnikke ja töötajaid, see on kohaldatav kõigis kriminaalmenetlustes ega

riiva seetõttu spetsiifiliselt KOV enesekorraldusõigust.

9.2. Põhiseaduskomisjoni hinnangul võib linnapea ametist kõrvaldamine puudutada linnapeaks

valitud isiku subjektiivset õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Linnapea ametist

kõrvaldamine ei mõjuta aga KOV struktuuri ega toimimist, sest ametist kõrvaldatud linnapead on

võimalik asendada ja tagada KOV üksuse toimimine.

9.3. Õiguskomisjon lisab, et linnapead ei vali rahvas otse ja linnapeaks on võimalik valida ka

inimene, kes ei ole volikogu liige. Samuti ei võimalda seadus isikute erinevat kohtlemist valijate

mandaadi või ametikoha põhjal. Kriminaalmenetluse seadustikus on tagatud kohtulik kontroll, mis ei

võimalda ametiisikuid kõrvaldada ametist kergekäeliselt või poliitilistel motiividel.

10. Õiguskantsleri hinnangul tuleb Tallinna Linnavolikogu taotlus jätta läbi vaatamata, sest volikogul

on õigus taotleda põhiseaduslikkuse järelevalvet üksnes KOV põhiseaduslike tagatiste kaitseks.

KrMS § 141 lg 1 aga KOV enesekorraldusõigust ei riiva.

10.1. Riigikohtu praktikale tuginedes saab KOV enesekorraldusõiguse riivega olla tegemist siis, kui

seadusandlik meede riivab spetsiifiliselt KOV üksust, mitte aga kõiki õiguskäibes osalejaid ühtviisi.

KrMS § 141 lg 1 ei riiva vahetult ja spetsiifiliselt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, vaid

kehtib kõigi õigussubjektide suhtes võrdselt. KOV põhiseaduslikest tagatistest tulenevat

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise õigust ei saa vaidlustatud juhule laiendada.

10.2. Kriminaalmenetlus, sh ka menetlust tagavate meetmete kohaldamine ei ole mitte kohaliku elu,

vaid riigielu küsimus. Ei ole mõeldav, et riikliku karistusvõimu kohaldamine ja selleks läbiviidav

menetlus kui riigi tuumikfunktsioon saaks sõltuda kohaliku omavalitsuse äranägemisest. See kehtib

ka linnapea kohta. Tõenäosus, et linnapea võib asuda kriminaalmenetlust takistama oma senist

ametipositsiooni kuritarvitades, ei ole väiksem kui mistahes teiste ametiisikute puhul.

10.3. Riigielu küsimuste otsustamisel peab vajalikul määral kindlasti arvestama ka KOV õigustega.

Põhiseaduse järgi ei ole aga KOV-le tehtud erandeid süütegude menetlemise küsimustes. Seega

laieneb riigi kehtestatud kriminaalmenetluse korraldus kui riigielu küsimuse üle otsustamine

ühtmoodi kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Üksikjuhtumil konkreetse inimese suhtes

õigusnormi kohaldamisega kaasneva KOV enesekorraldusõiguse võimaliku riive jaatamine

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise alusena ei ole põhjendatud. Selliselt

toimides laiendataks põhjendamatult KOV põhiseaduslikest tagatistest tulenevat normikontrolli

algatamise õigust.

10.4. Kriminaalmenetluse regulatsioon peab tuginema põhimõttele, et kedagi ei vabasta vastutusest

tema ametikoht või valijate mandaat. Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Asjaolu, et

KrMS § 141 lg 1 ei tee erandeid linnapea ametist kõrvaldamisele, ei riiva seega KOV

enesekorraldusõigust.

Tallinna

Linnavolikogu

taotlus

on

põhiseaduslikkuse

järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 7 mõttes lubamatu. Kui Riigikohus otsustab taotluse läbi vaadata,

on õiguskantsleri hinnangul KrMS § 141 lg 1 kooskõlas põhiseadusega.

11. Justiitsminister leiab, et taotlus on Riigikohtu praktika järgi lubatav. Linnapea ametist

kõrvaldamine KrMS § 141 lg 1 alusel ei ole käsitatav KOV põhiseaduslike tagatiste riivena ning

taotlus tuleks jätta rahuldamata. Juhul, kui siiski leida, et KrMS § 141 lg 1 riivab KOV

enesekorraldusõigust, on riive põhiseaduspärane.

11.1. PS § 154 kaitseb eelkõige KOV õigust luua oma vajadustele vastav organisatsiooniline

struktuur, mitte aga KOV õigust nimetada teatud ametikohale konkreetne isik. Kuigi linnapea ametist

kõrvaldamisega moondub volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 15

alusel tehtud otsus konkreetse isiku linnapeaks nimetamise kohta, ei ole tegemist PS § 154 lg-s 1

sätestatud KOV enesekorraldusõiguse riivega.

11.2. Enesekorraldusõigus saab Riigikohtu praktika järgi olla riivatud ainult siis, kui seadusandlik

meede riivab spetsiifiliselt KOV-i, mitte kõiki õiguskäibes osalejaid ühtemoodi. PS 14. peatükis ei

tehta kriminaalmenetluse toimetamisel KOV suhtes erandeid. KrMS § 141 lg-s 1 sätestatud

kriminaalmenetluse tagamise vahend kohaldub kõikide ametnike ja töötajate, ka Riigikogu liikmete

ja Vabariigi Valitsuse liikmete suhtes erisusteta. KrMS 14. ja 141. peatükis sätestatud erisuste puhul

on taotluse esitaja jätnud tähelepanuta, et nii Riigikogu liikme kui ka Vabariigi Valitsuse liikme

immuniteedi printsiip on sätestatud põhiseaduses. KOV volikogu liikme puhul on immuniteedi

puudumist õiguskirjanduses põhjendatud sellega, et oma sisemiselt struktuurilt ja töökorralduselt on

KOV volikogul küll sarnaseid jooni parlamendiga, kuid sisuliselt on siiski tegu kollegiaalse poliitilise

haldusorganiga. Seda enam ei saa immuniteedi kehtestamist pidada vajalikuks linnapea suhtes.

Põhiseadusest ei saa tuleneda nõuet kehtestada linnapea suhtes KrMS 14. ja 141. peatükis sätestatud

erisused.

11.3. Kriminaalmenetluses tõkendite kohaldamise tingimused on selgelt riiklik, mitte kohaliku elu

küsimus. Süüteomenetluse läbiviimine on üks riigi tuumikfunktsioone.

11.4. Kui leida, et linnapea ametist kõrvaldamine põhjustab KOV enesekorraldusõiguse riive, on riive

legitiimseks eesmärgiks vajadus kaitsta avalikku korda ja õiguskorda ning tagada ühiskondlik

turvalisus. See tuleneb põhiseaduse preambulis nimetatud riigi sisemise rahu tagamise kohustusest.

11.5. Olukorras, kus kahtlustatav võib oma ametiseisundist tulenevalt mõjutada tunnistajaid või muul

viisil takistada kriminaalmenetlust, ei ole teised meetmed kriminaalmenetluse tagamiseks sobivad (nt

elukohast lahkumise keeld) või riivavad põhiõigusi enam (nt vahistamine). KrMS § 141 lg 1

kohaldamine allub kohtulikule kontrollile. Ametist kõrvaldamise määruse vaidlustamisel on võimalik

kohtult taotleda ka põhiseadusega vastuolus oleva sätte kohaldamata jätmist ning põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse alustamist. Ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamine on

sätestatud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduses.

VAIDLUSTATUD SÄTE

12. Kriminaalmenetluse seadustiku § 141 "Kahtlustatava ja süüdistatava ametist

kõrvaldamine" lg 1:

"Kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku

määruse või kohtumääruse alusel, kui:

1) ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;

2) edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võtab esmalt seisukoha Tallinna Linnavolikogu taotluse

lubatavuse kohta (I). Seejärel hindab kolleegium, kas KrMS § 141 lg 1 kohaldamine linnapea või

vallavanema suhtes riivab KOV põhiseaduslikke tagatisi, ja kontrollib riive tuvastamise korral selle

proportsionaalsust (II). Viimaks esitab kolleegium lõppjärelduse (III).

I

14. PSJKS § 7 järgi võib omavalitsusüksuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada

väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus

põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või

selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus KOV põhiseaduslike tagatistega. Riigikohtu pädevuses ei

ole seega praeguses asjas mitte Tallinna linnapea kohtumääruse alusel ametist kõrvaldamise

põhiseaduspärasuse hindamine, vaid Tallinna Linnavolikogu vaidlustatud KrMS § 141 lg 1

põhiseaduspärasuse abstraktne hindamine KOV põhiseaduslike tagatiste suhtes.

15. PSJKS § 7 alusel on Riigikohus pädev sisuliselt läbi vaatama taotlusi, mille puhul on täidetud

kaks tingimust: esiteks peab taotluse olema esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja teiseks peab

taotluses olema väidetud PSJKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu KOV

põhiseaduslike tagatistega. Kolleegium ei hinda taotluse lubatavuse eeldusena KOV põhiseaduslike

tagatiste riive võimalikkust, sest riive võimatuse ehk selle ilmselge puudumise kindlakstegemine

eeldab asjakohase põhiseadusliku tagatise kaitseala avamist ja selgitamist. See on aga juba sisuline

hinnang vaidlustatud õigusakti või sätte põhiseaduspärasuse kohta (Riigikohtu üldkogu 16. märtsi

2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p-d 44 ja 48).

16. Tallinna Linnavolikogu taotluses on leitud, et KrMS § 141 lg 1 on vastuolus PS § 154 lg-s 1

sätestatud KOV enesekorraldusõigusega. Taotlus on seega lubatav, sest selle on esitanud

omavalitsusüksuse volikogu ja selles on vaidlustatud seaduse sätte kooskõla KOV põhiseadusliku

tagatisega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Tallinna Linnavolikogu taotlus sisuliselt läbi vaadata.

II

17. Kolleegium annab esmalt hinnangu sellele, kas KrMS § 141 lg 1 riivab KOV põhiseaduslikke

tagatisi.

18. Tallinna Linnavolikogu hinnangul on KrMS § 141 lg 1 kohaldamisel linnapea suhtes tegemist

ilmselge KOV enesekorraldusõiguse riivega, sest sellisel juhul ei saa volikogu kohaliku elu

küsimusena iseseisvalt otsustada enda valitud linnapea ametisoleku üle. Sellest lähtuvalt tuleb vastata

kõigepealt küsimusele, kas linnapea KrMS § 141 lg 1 alusel ametist kõrvaldamine sekkub kohaliku

elu küsimusse PS § 154 lg 1 mõttes.

19. Linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamine puudutab KOV enesekorraldusõiguse tuuma.

Selle tulemusel sekkutakse KOKS § 22 lg 1 p 15 järgi volikogu ainupädevusse kuuluvasse otsusesse

linnapea või vallavanema valiku kohta. Linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamine mõjutab

seega negatiivselt KOV üksuse õigust otsustada iseseisvalt kohaliku elu küsimusena linnapea või

vallavanema ametisoleku üle.

20. Kuna linnapea või vallavanema amet on poliitiline amet ja selline isik realiseerib oma ametis

volikogu enamuse poliitilist tahet, on tema kõrvaldamine linnapea või vallavanema ametist ka

sekkumine poliitilistesse valikutesse. Linnapea või vallavanema kõrvaldamine ametist võib oluliselt

pärssida rahvalt mandaadi saanud poliitilise jõu programmiliste seisukohtade realiseerumise

võimalusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-72-03, p 18).

21. Seadus, mis näeb ette aluse enesekorraldusõigust riivava toimingu tegemiseks, riivab ka ise seda

õigushüve. Igasugusest KOV enesekorraldusõiguse negatiivsest mõjutamisest piisab riiveks

(vt Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 48). Seega riivab KrMS § 141

lg 1 osas, milles see võimaldab ametist kõrvaldada ka KOV täitevvõimu juhi, KOV

enesekorraldusõigust.

22. Kolleegium leiab samas, et kuigi KrMS § 141 lg 1 kohaldamine linnapea või vallavanema suhtes

sekkub KOV enesekorraldusõiguse kaitsealasse, on riive proportsionaalne. Praegusel juhul pole

kahtlust

piirangu

formaalses

põhiseaduspärasuses.

Kriminaalmenetluse

seadustik

on

konstitutsiooniline seadus (PS § 104 lg 2 p 14), mis vastab pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning

määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Seetõttu selgitab kolleegium järgnevalt riive

materiaalset põhiseaduspärasust ehk sobivust, vajalikkust ja mõõdukust KOV enesekorraldusõiguse

piirangu eesmärgi saavutamiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. jaanuari

2007. a otsus asjas nr 3-4-1-9-06, p 23; 8. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-4-07, p 19).

23. Kriminaalmenetluslike

sunnivahendite

eesmärk

on

kriminaalmenetluse

tagamine.

Kohtumenetluse tagamine on KOV enesekorraldusõiguse riive legitiimne eesmärk.

24. Tegemist on ilmselgelt sobiva abinõuga, sest see soodustab kriminaalmenetluse eesmärkide

saavutamist olukorras, kus sõltumatu kohtu hinnangul võib linnapea või vallavanem ametikohal edasi

töötades hävitada tõendusteavet või mõjutada tunnistajaid. Vaidlusalusele regulatsioonile ei ole ka

alternatiivset, isiku põhiõigusi vähem kitsendavat abinõu. Kui kohus on jõudnud järeldusele, et

linnapea või vallavanem võib ametikohal edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või

kahjustada kriminaalmenetlust, on avalikes huvides vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks selline

isik ametikohalt kõrvaldada. Sel põhjusel on ametikohalt kõrvaldamine ühtlasi vajalik abinõu.

25. KOV enesekorraldusõiguse riive on ka mõõdukas. Kriminaalmenetlusliku sunnivahendina saab

ametist kõrvaldamist kohaldada konkreetse kahtlustatavast või süüdistatavast linnapea või

vallavanema suhtes. See tähendab, et KOV üksusel on ka pärast linnapea või vallavanema ametist

kõrvaldamist jätkuvalt volitused teostada iseseisvat organisatsioonilist võimu talle asendaja

määramisel. Tähtsusetu pole ka asjaolu, et ametist kõrvaldamise korral ei vabastata senist

kriminaalmenetlusele allutatud linnapead või vallavanemat ametist, vaid üksnes peatatakse tema

volitused

sel

ametikohal

kuni

kriminaalmenetlusliku

sunnivahendi

kohaldamise

aluste

äralangemiseni. Seega on ka ametist kõrvaldatud linnapea või vallavanem jätkuvalt selle ameti

kandja, kuigi tal puuduvad volitused ajal, mil ta on ametikohalt KrMS § 141 lg 1 alusel kõrvaldatud,

linnapea või vallavanema pädevust teostada. Enesekorraldusõiguse riive intensiivsust vähendab ka

asjaolu, et KrMS § 1412 lg 1 näeb ette võimaluse taotleda ametist kõrvaldamise kohaldamisest

arvates selle jätkuva põhjendatuse kohtulikku kontrolli iga nelja kuu järel. Linnapea või vallavanema

ametist kõrvaldamisest johtuv KOV enesekorraldusõiguse riive on seega vähese ulatuse ja

intensiivsusega.

26. Tallinna Linnavolikogu hinnangul süvendab KOV enesekorraldusõiguse riive intensiivsust

asjaolu, et mh Vabariigi Valitsuse liikmele kohalduva KrMS 14. peatükis sätestatud

immuniteedimenetlusega analoogiline regulatsioon puudub linnapeade, esmajoones Tallinna linnapea

suhtes. Tallinna Linnavolikogu hinnangul on Tallinna linnapea suhtes vältimatult vajalik kohaldada

sellist immuniteedimenetlust, mille järgi on võimalik linnapea suhtes kriminaalmenetluslikke

menetlustoiminguid teha üksnes õiguskantsleri ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

27. Kolleegium leiab, et KrMS 14. peatükis sätestatud immuniteedimenetluse eesmärk on tagada

demokraatliku

õigusriigi

kaitseks

riigi

olulisemate

institutsioonide

sõltumatus

ja

parlamendivähemuse kaitse. Muuhulgas peavad sellised institutsioonid PS §-s 4 sätestatud võimude

lahususe põhimõttest tulenevalt riigi täitevvõimu, sh kriminaalmenetluse läbiviijaid kontrollima ja

tasakaalustama. Selleks on vaja neid muu hulgas kaitsta täitevvõimu võimaliku poliitiliselt kallutatud

kriminaalmenetlusega survestamise eest. KOV üksused riigivõimu kontrolli ja tasakaalustamise

ülesandeid ei täida.

28. Immuniteedimenetluse kohalduvuse laiendamine linnapeade ja vallavanemate suhtes tähendaks

sisuliselt riigi kõrvale riigist sõltumatute üksuste moodustumist. Niisugused üksused sarnaneksid

pigem föderatsiooni subjektile. Selline lahendus ei oleks seega kooskõlas PS §-st 2 tuleneva

unitaarriigi põhimõttega (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. juuni 2009. a

otsus asjas nr 3-4-1-2-09, p 33). Seetõttu ei nõustu kolleegium Tallinna Linnavolikogu seisukohaga,

et immuniteedimenetluse puudumine intensiivistab KOV enesekorraldusõiguse riivet.

29. Linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamise otsustab sõltumatu kohus ja selline otsus on

vaidlustatav nii ringkonna- kui ka Riigikohtus. Demokraatliku õigusriigi ja unitaarriigi põhimõtetest

tulenevalt peab ka linnapeade või vallavanemate suhtes kohalduma kohtumenetluse õiguslik

raamistik ühetaoliselt. Kriminaalmenetluse läbiviimine ei saa sõltuda KOV üksuse diskretsioonist

linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamise loa andmisel. KOV üksused eksisteerivad küll

avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides, kuid nad ei

ole põhiseaduse kohaselt mõeldud olema "riigid riigis" (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 9. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-2-09, p 33).

III

30. Eeltoodust lähtuvalt on Tallinna Linnavolikogu taotluses nimetatud asjaoludel KOV

enesekorraldusõiguse riive proportsionaalne. Kolleegium jääb Riigikohtu senises praktikas

kujundatud kaalutluste juurde ja loeb Tallinna Linnavolikogu taotluse KrMS § 141 lg 1 põhiseaduse

vastaseks tunnistamiseks väidetava vastuolu tõttu KOV enesekorraldusõigusega põhjendamatuks.

31. Eeltoodud põhjustel ja PSJKS § 15 lg 1 p-st 6 juhindudes jätab Riigikohus Tallinna

Linnavolikogu taotluse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Jaak Luik, Ivo Pilving