3-2-1-161-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-161-15

Määruse kuupäev

Tartu, 13. jaanuar 2016. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Tambet Tampuu ja Malle Seppik

Kohtuasi

Grigori Kesleri hagi Danske Bank A/S vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2014/1739.

Grigori Kesleri hagi tagamise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2015 määrus tsiviilasjas

nr 2-15-2789

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Grigori Kesleri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Grigori Kesler, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tõnu Meidra

Kostja Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Asja läbivaatamise kuupäev

14. detsember 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-2789. Teha

uus määrus, millega jätta Danske Bank A/S määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu

22. juuni 2015 määruse resolutsioon samas tsiviilasjas muutmata, arvestades käesoleva

määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Nordlight Advisor OÜ-le Grigori Kesleri määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Grigori Kesler (hageja) esitas 20. veebruaril 2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Danske

Bank A/S (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus võttis hagiavalduse

menetlusse 2. juunil 2015.

Hagiavalduse kohaselt on hageja vastu algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 024/2014/1739 (täiteasi).

Täitmisel oleva nõude sisuks on hüpoteegi realiseerimise nõue ja nõude suuruseks on 176 173 eurot

88 senti. Hageja väitel ei ole tal kostja ees sellist võlgnevust. Hageja on sõlminud 24. augustil 2005

kostja õiguseellasega laenulepingu, kuid laenujääk on väiksem. Hageja ei ole saanud ühtegi kirja ega

teatist laenulepingu ülesütlemise või käimasoleva täitemenetluse kohta. Hageja jaoks on arusaamatu,

miks toimub tema vara suhtes sundtäitmine. Lisaks on hageja hinnangul vara alghind

enampakkumisel turuhinnaga võrreldes ebaloomulikult madal.

2. Hageja esitas 19. juunil 2015 hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täiteasjas algatatud

täitemenetluse. Taotluse kohaselt on täitur asunud teostama hageja kinnistu suhtes sundtäitmist. Hagi

tagamata jätmise korral muutuks hagi menetlemine mõttetuks, sest sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise ajaks võib sundtäitmine olla juba lõpule viidud ja hageja peaks alustama alusetult

sissenõutud summade tagasinõudmist.

3. Harju Maakohus rahuldas 22. juuni 2015. a määrusega hagi tagamise taotluse ning peatas kuni

käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni täiteasjas täitemenetluse.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on esitatud andmete põhjal alust arvata, et enne sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi aluseks olevate asjaolude igakülgset ja põhjalikku väljaselgitamist ei

ole täitemenetluse jätkamine mõistlik. Juhul, kui enampakkumine toimub, raha kostjale üle kantakse

ning täitemenetlus lõpetatakse, ei ole hagejal hagi rahuldamise korral võimalik hagiga taotletavat

eesmärki saavutada. Hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine ei ole kostjale ülemäära

koormav, kuivõrd see lükkab nõude täitmise üksnes edasi.

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

Kostja leidis, et maakohus ei motiveerinud hagi tagamist piisavalt olukorras, kus maakohus oli varem

jätnud samas asjas hagi tagamise taotluse rahuldamata. Lisaks puudus hagi tagamiseks alus, kuna

hagi on kohtule esitatud üksnes täitemenetluse venitamise eesmärgil. Sealjuures tugines kostja

Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15.

Hageja määruskaebusele ei vastanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24. augusti 2015. a määrusega kostja määruskaebuse ja tühistas

maakohtu hagi tagamise määruse.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et võlgnik oli teadlik tema vastu

toimuvast täitemenetlusest. Võlgnik käitus täitemenetluses selgelt pahauskselt, üritades igati

täitemenetlust takistada. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et hagi tagamise taotlus oli esitatud

üksnes täitemenetluse venitamiseks ja esines alus hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Kostja on

õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, mille kohaselt on kohtul vajalikel

juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kui

hagi tagamise tühistamisega peaks võlgnikul tekkima kahju, siis on tal pärast täitemenetluse

toimumist õigus nõuda sissenõudjalt põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist või

alusetult saadu tagastamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada, teha uus määrus, millega jätta jõusse maakohtu määrus või alternatiivselt saata asi tagasi

uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud nii õigusliku ärakuulamise

põhimõtet kui ka poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja sai määruskaebuse menetlusse

võtmisest teada Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2015 määrusest. Ringkonnakohus lahendas

määruskaebuse sisuliselt, andmata võimalust hagejale esitada oma seisukohti. Kohus on ühinenud

kostja põhistamata ja tõendamata väidetega võlgniku pahausksuse ja täitemenetluse venitamise kohta.

Hageja pahauskne käitumine ei ole tõendatud. Lisaks ei olnud hagi tagamise taotluse esitamise ajal

kostja esitanud ühtegi tõendit võlgnevuse olemasolu või selle suuruse kohta. Arusaamatu on

ringkonnakohtu väide, et tõendatud on võlgniku teavitamine tema vastu käivast täitemenetlusest ja

kinnisvara arestimise aktist. Kostja välja toodud asjaolud ei ole eluliselt usutavad. Hageja esitab

määruskaebusega tõendid selle kohta, et kohtutäituri aktis viidatud päeval viibis ta Lätis, mitte

Tallinnas.

7. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus

tuleb jätta rahuldamata. Isegi kui ringkonnakohus on rikkunud ärakuulamisõigust või kohtulahendi

põhjendamise kohustust, ei ole see toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 2, § 692 lg 1 p 5 ja § 701 lg 3

järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb uue määruse, millega

jätab rahuldamata kostja määruskaebuse ning jätab muutmata maakohtu määruse, arvestades

käesoleva määruse põhjendusi. Hageja määruskaebus rahuldatakse.

9. Ringkonnakohus on hagi tagamise tühistamisel tuginenud ekslikult kolleegiumi varasemale

seisukohale, mille kohaselt ei anna hagi esitamine TMS § 221 lg 1 järgi võlgnikule õigust alusetult

täitemenetlust venitada ning kohtul on vajalikel juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist

takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hagi tagamise taotluse hoolikam kontroll võib

olla vajalik mh juhtudel, mil võlgnik tugineb hagis tasaarvestusolukorra olemasolule (vt Riigikohtu

15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Seda seisukohta on kolleegium hiljem

täpsustanud, lisades, et hagi tagamise hoolikam kontroll saab seisneda hagi õigusliku perspektiivikuse

ja hagi tagamise asjaolude põhistatuse (vt TsMS § 381 lg 2) kontrollimises, mitte aga hageja nõude

aluseks olevate tõendite hindamises (Riigikohtu 4. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-

15, p 12).

TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata,

et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1

p 6 järgi on hagi tagamise abinõuks muuhulgas täitemenetluse peatamine, kui täitedokument on hagi

esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul

põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 esimesest lausest on hagi tagamise esmaseks eelduseks, et tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel

(Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Kui hagi menetlemise ajal

täitemenetlus jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle

võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud,

nt hüpoteegiga koormatud kinnisasi juba müüdud. Seetõttu tuleks üldjuhul sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus TsMS § 377 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel

peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud. Eelkõige tuleb kohtul hinnata, ega kostja

huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause).

Praeguses asjas on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud laenuleping, mitte kohtulahend, mistõttu

ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täitmist kontrollinud ega poolte

vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud (vt selle kohta Riigikohtu 20. novembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 14). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus on võlgniku

(praeguses asjas hageja) jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida.

Ringkonnakohus leidis, et võlgnik oli teadlik enda vastu toimuvast täitemenetlusest ning on käitunud

täitemenetluses selgelt pahauskselt (ringkonnakoht määruse p 21). Ringkonnakohtu need kaalutlused

ei sisalda aga hagi õigusliku perspektiivikuse või hagi tagamise muude eelduste põhistatuse kontrolli.

Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu määrust ning ringkonnakohtu määrus

tuleb tühistada.

10. TsMS § 692 lg 4, § 695 ning § 701 lg 3 järgi ei pea Riigikohus ringkonnakohtu menetlusõiguse

olulise rikkumise korral asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada

määruskaebemenetluses. Tühistades ringkonnakohtu määruse, saab kolleegium praegusel juhul teha

uue määruse, millega jätab muutmata maakohtu 22. juuni 2015. a määruse, st määruse, millega

maakohus tagas hagi, peatades täitemenetluse.

Maakohus leidis, et täitemenetluse jätkamisel ei ole hagiga soovitud eesmärki hagi rahuldamise

korral võimalik saavutada, kui hageja kinnistu müüakse enampakkumise korras. Maakohus leidis

veel, et kuna sundtäitmine lükkub vaid edasi, siis ei koorma hagi tagamine kostjat üleliia (I kd, tl 90

pöördel). Kolleegium nõustub nende seisukohtadega. Kostja ei ole maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuses ega ka Riigikohtus toimuvas määruskaebemenetluses tuginenud asjaoludele, mis

annaksid alust maakohtu määrust tühistada.

Kolleegium leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral tuleks hagi rahuldada. Seega

ei ole ka hagi õiguslikult perspektiivitu. Pealegi võib ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on

hagi menetlusse võtnud, hagi edulootust kontrollida kitsamates piirides kui TsMS § 371 lg 2 p 1

korral (Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 15).

11. Kuigi ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada eeltoodud põhjendustel, nõustub kolleegium ka

määruskaebuse väitega, mille kohaselt maakohus jättis TsMS § 663 lg-t 3 rikkudes hagejalt

määruskaebusele vastuse küsimata. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetlusõiguse normi

rikkumise tähelepanuta ning lähtus asja lahendamisel sellest, et hageja määruskaebusele ei vastanud.

TsMS § 663 lg 3 kohaselt toimetab maakohus määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte

menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. Tsiviilasja toimikust nähtub,

et ringkonnakohus edastas kaebuse koos lisadega e-posti aadressile info@nordgliht.ee (II kd, tl 14).

Samas on hageja esindaja terve menetluse jooksul kasutanud e-posti aadressi info@nordlight.ee

(vt nt I kd, tl-d 1, 17, 54) ning sellest on lähtunud ka kohus (vt nt I kd, tl-d 38, 90). Kuna

määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks tähtaja määras kohus vaid eelviidatud valele e-posti

aadressile saadetud kirjas, siis rikkus kohus TsMS § 663 lg-t 3, jättes hagejalt küsimata seiskoha

kostja määruskaebuse kohta. Seda rikkumist ei muuda olematuks asjaolu, et tsiviilasja toimiku

materjalide kohaselt on määruskaebus hageja esindajale avalikus e-toimikus TsMS § 3111 lg 3

ning § 321 lg 1 järgi kätte toimetatud 7. augustil 2015 (II kd, tl 13).

12. Hageja esitas määruskaebusega Riigikohtule Läti kütusetankla tšekid, et tõendada oma viibimist

Lätis ajal, kui toimus kohtutäituri fikseeritud ning kostja viidatud juhtum täitemenetluses. Kuivõrd

Ringkonnakohtu kaalutlused olid hagi tagamise avalduse lahendamisel asjakohatud (vt ülal p 9), siis

ei tõenda määruskaebusega esitatud tõendid ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumist.

Esitatud tõendid ei ole asjassepuutuvad. Seetõttu ei võta kolleegium neid dokumente asja juurde.

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus need hagejale tagastada.

13. Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest

menetluskulude jaotusest.

14. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

kautsjon.

Henn Jõks, Tambet Tampuu, Malle Seppik