3-3-1-76-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-76-15

Otsuse kuupäev

13. jaanuar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton, Indrek

Koolmeister, Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

Ivar Valdmaa kaebus 3053 euro ja 85 sendi suuruse varalise

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Ivar Valdmaa, esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja

advokaat Raiko Paas

Vastustaja Justiitsministeerium, esindajad Kadri Laud ja

Gunnar Vaikmaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2015. a otsus haldusasjas

nr 3-14-50398

Menetluse alus Riigikohtus

Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-50398 ja

Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2014. a otsus samas asjas osas, millega kohustati Justiits-

ministeeriumi hüvitama Ivar Valdmaale kahjunõude kohtueelses menetluses kantud

õigusabikulud 1650 eurot, ja osas, millega jagati menetluskulud.

3. Teha uus otsus, millega jätta Ivar Valdmaa kahjunõue 1650 euro ulatuses (kohtueelses

menetluses kantud õigusabikulud) rahuldamata.

4. Mõista Justiitsministeeriumilt Ivar Valdmaa kasuks välja menetluskulud 1200 eurot.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ivar Valdmaa ja Erik Indermitte sõlmisid 17. septembril 2002 notariaalselt tõestatud asjaõigus-

lepingu Märjamaa vallas Põlli külas asuva Taga-Männiku kinnistu omandiõiguse üleandmiseks.

Leping esitati Rapla Maakohtu kinnistusosakonda, kuid kohtunikuabi jättis 19. septembril 2002

kinnistusraamatu registriosas nr 612837 omanikuvahetuse kinnistamata. Kohtutäitur müüs kinnistu

enampakkumisel uuele omanikule, kes omakorda võõrandas kinnistu füüsilisele isikule ning 2010

kanti kinnistu omanikena kinnistusraamatusse selle isiku pärijad. Justiitsministri 16. detsembri

2013. a käskkirja nr 120 alusel hüvitati I. Valdmaale kinnistusraamatus omaniku kande tegemata

jätmisega tekitatud kahju 15 500 eurot (kinnisasja hinnanguline väärtus).

2. I. Valdmaa palus 13. veebruaril 2014 täiendavalt hüvitada tema kantud õigusabikulud 1650 eurot,

ekspertiisitasu 822 eurot, tasutud maamaks 561 eurot ja 40 senti, kinnistu omandamise tehinguga

seoses kantud notaritasu 36 eurot ja 15 senti ning kinnistusraamatu kande eest tasutud riigilõiv

20 eurot ja 45 senti. Avaldusele lisatud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arve spetsifikatsioonist

nähtuvalt on õigusabi osutatud kokku 11 h.

- Kohtumine kliendiga 8. mail 2013 Taga-Männiku kinnistuga seonduvalt ilmnenud situatsiooni

arutamiseks ja edasiste tegevuskavade otsustamiseks: 0,5 h.

- Päringute koostamine Kinnistusregistrisse ja notaribüroosse, kinnistu omandamisega seotud

dokumentide ja lepingute õiguslik analüüs. Päringutele saadud vastustega tutvumine ja omandiõiguse

kaotusega seotud võimalike õiguskaitsevahendite hindamine. Riigikohtu praktika analüüs. Õigusliku

hinnangu andmine riigivastutuse kohaldumise kohta koos ettepanekutega edasisteks kahju hüvitamise

taotlemise toiminguteks: 3,25 h.

- Ettevalmistumine kohtumiseks justiitsministriga. Nõupidamine Justiitsministeeriumis 10:00–10:30.

Nõupidamine kliendiga kohtumise järgselt: 1,25 h.

- Suhtlus ja kirjavahetus kliendiga ja Justiitsministeeriumi esindajaga juuni–august 2013 seoses

kinnistu võimaliku riigipoolse hüvitamisega ja vaidlusalusele kinnistule metsamajandamiskava

koostamisega ja hindamise tellimisega: 0,5 h.

- Suhtlus ja kirjavahetus seoses kinnistu hinna osas tellitud eksperthinnanguga. Eksperthinnanguga

tutvumine ja selle läbiarutamine kliendiga: 1 h.

- Tutvumine justiitsministri 16. detsembri 2013. a käskkirjaga nr 120 ja käskkirjale lisatud hindamis-

aktidega. Analüüs ja arutamine kliendiga. Käskkirja kättesaamise kinnitamine ja sellele vastuse

koostamine Justiitsministeeriumile: 1,5 h.

- Suhtlus kliendiga ja Justiitsministeeriumi esindajatega, kliendi pangakonto andmete edastamine

Justiitsministeeriumile: 0,25 h.

- Tutvumine justiitsministri 23. detsembri 2013. a käskkirjaga nr 128 eelneva käskkirja parandamise

kohta. Käskkirja kättesaamise kinnitamine ning käskkirja ja olukorra arutamine kliendiga: 0,5 h.

- Taotluse koostamine Justiitsministeeriumile omandiõiguse kaotamisega seonduvate täiendavate

kulude hüvitamiseks. Suhtlus kliendiga: 2,25 h.

3. Justiitsminister otsustas 28. veebruari 2014. a käskkirjaga nr 23 I. Valdmaale täiendavalt

hüvitada notaritasu. Ülejäänud osas jäeti taotlus rahuldamata. Muu hulgas leidis minister, et õigusabi-

kulude hüvitamine pole põhjendatud, sest asjas puudus sisuline vaidlus ning Justiitsministeerium

võttis endale kahju hüvitamise menetluses aktiivse rolli, selgitades ise välja tekkinud kahju suuruse.

4. Ivar Valdmaa esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse justiitsministri 28. veebruari 2014. a käsk-

kirjaga nr 23 hüvitamata jäetud kulude hüvitamiseks kogusummas 3053 eurot ja 85 senti.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 31. oktoobri 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50398

kaebuse, kohustas Justiitsministeeriumi hüvitama kaebajale tekitatud kahju 3053 eurot ja 85 senti,

mis koosnes tasutud riigilõivust 20 eurot ja 45 senti, maamaksust 561 eurot ja 40 senti, ekspertiisi-

tasust 822 eurot ja kahjunõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludest 1650 eurot.

Halduskohus mõistis Justiitsministeeriumilt kaebaja menetluskulude katteks välja 2829 eurot ja

15 senti.

6. Justiitsministeerium esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas,

millega kohus mõistis välja kahjuhüvitise tasutud riigilõivu, maamaksu ja õigusabikulude eest.

Menetluskulud palus vastustaja jätta kaebaja kanda. Vastustaja viitas, et oli halduskohtumenetluses

nõus lahendama asja kompromissiga, hüvitades kaebajale täiendavalt ekspertiisitasu, kuid kaebaja

kompromissiga ei nõustunud. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral oleks kaebus rahuldatud samas

ulatuses, mida vastustaja kompromissina pakkus, mistõttu tuleks menetluskulud jätta halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 3 alusel tervikuna kaebaja kanda.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19. mai 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50398

apellatsioonkaebuse osaliselt. Kohus tühistas halduskohtu otsuse osas, millega rahuldati kaebus

18. septembril 2002 tasutud riigilõivu ning 2003. aasta kohta tasutud maamaksu puudutavas osas.

Ringkonnakohus lõpetas nimetatud osas haldusasja menetluse. Ülejäänud osas jäi halduskohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus muutis asjas menetluskulude jaotust ning mõistis vastustajalt kaebaja

kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 2723 eurot ja 62 senti. Ülejäänud

osas jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) 2002. aastal tasutud riigilõivu ja 2003. aastal tasutud maamaksu osas oli Justiitsministeeriumile

nõude esitamise ajaks möödunud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud 10-aastane

tähtaeg (vt ka HKMS § 46 lg 4). Tähtaja ennistamiseks alused puuduvad. Seetõttu tuleb nende nõuete

osas menetlus lõpetada;

2) ülejäänud osas on halduskohus kaebuse õigesti rahuldanud;

3) kahjunõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude osas ei ole asjassepuutuv Riigikohtu

praktika, mis käsitleb olukordi, kus kohtueelse menetlusega seotud kulude väljamõistmist on taotle-

tud kohtumenetluse kulude väljamõistmise regulatsiooni alusel. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-86-14

(määruse p 25) möönnud, et RVastS § 7 lg-test 3 ja 4 tulenevalt on avaliku võimu teostamisel teki-

tatud kahju hüvitamisel asjakohane ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-s 3 sätestatu. See norm

võimaldab otsese varalise kahjuna nõuda mh mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt ei ole nõude kohtuväliselt maksma-

panemise katsetega seonduvate kulude hüvitamise nõude esitamine kahjunõudena millegagi välista-

tud. Professionaalse õigusabi kasutamine juba kohtueelselt on üldjuhul mõistlik ning võib aidata

kaasa kokkuleppe saavutamisele, samuti aitab see pooltel valmistuda kohtuvaidluseks. Pole põhjust

eeldada, et kaebaja pidanuks olema suuteline iseseisvalt välja selgitama oma õiguste kaitse võimalu-

sed. Seega ei õigusta kulutuste kannatanu kanda jätmist ka asjaolu, et vastustaja ei esitanud kinnistu

väärtuse hüvitamisele vastuväiteid ning võttis kahjusumma väljaselgitamisel aktiivse rolli. Advokaat

on osutanud õigusabi kokku 11 tundi (1650 eurot, sh käibemaks) – seda ei saa pidada ülemääraseks;

4) kuna apellatsioonimenetluse tulemusel on kaebus rahuldatud 96,27% ulatuses, tuleb samas

proportsioonis rahuldada ka tema menetluskulude väljamõistmise taotlus, lähtudes halduskohtu poolt

põhjendatuks peetud summast. Apellatsiooniastmes ei ole kaebaja menetluskulude kandmise kohta

andmeid esitanud. Vastustaja ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid menetluskulude

kandmise kohta, seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Justiitsministeerium esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada

osas, milles kohus mõistis kaebajale kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude eest välja kahju-

hüvitise 1650 eurot. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud palub kassaator jätta kaebaja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohtueelses haldusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamine

selles kohtuasjas põhjendatud, kuna puudus sisuline vaidlus kinnistusosakonna õigusvastase tegevuse

üle. Haldusorgan võttis aktiivse rolli asjaolude väljaselgitamisel ja kinnisasja turuväärtuse

hüvitamisel, algatades ise vastava haldusmenetluse. Avalik-õiguslikes suhetes haldusorganile

seadusest tulenevad kohustused ja põhimõtted (ärakuulamine, selgitamis- ja uurimiskohustus)

erinevad olemuslikult eraõigussuhetes kohalduvatest põhimõtetest, kuid ringkonnakohus on sellele

tähelepanu pööramata lähtunud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast. RVastS § 7 lg 4 võimaldab

teha VÕS sätetest erandeid avalik-õiguslike suhete eripärast tulenevalt. Arvestada tuleb ka avalike

ressursside mõistliku kasutamise põhimõtet.

Kassatsioonkaebuse rahuldamise korral rahuldatakse kaebus suuresti ulatuses, nagu on kompromissi-

na pakkunud vastustaja. Seetõttu tuleks jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud tervikuna kaebaja

kanda.

9. I. Valdmaa vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Kaebaja jääb

varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei nõustu sellega, et kahju hüvitamise võimalused peak-

sid olema teistsugused pelgalt seetõttu, et teiseks pooleks on haldusorgan – vahetegu poleks isikute

õiguste kaitse seisukohalt millegagi põhjendatud. See, et seadusandja arvates võib isikul olla vajadus

õigusabi järele ka kohtueelses haldusmenetluses, nähtub nt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-st 6, mis

võimaldab sel eesmärgil õigusabi saada. VÕS § 128 lg 3 kohaldatavust avalik-õiguslikus suhtes on

Riigikohus möönnud. Asjas ei olnud küll vaidlust kinnistusosakonna tegevuse õigusvastasuse üle,

kuid vaidlus oli kahju suuruse üle (mh nähtub see praegusest vaidlusest).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kassatsiooniastmes on vaidlus ainult kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvita-

mise ning kohtumenetluses kantud kulude üle. Ülejäänud osas on esimese ja teise astme kohtu

otsused jõustunud.

11. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse-

ga avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaits-

mise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike

suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-

le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

12. Kolleegium on varasemas praktikas pidanud VÕS § 128 lg-t 3 riigivastutuse kontekstis kohal-

datavaks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 25). Praegusel juhul

asjassepuutuvat osa (mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks haldus-

menetluses) ei ole kolleegium varem käsitlenud.

Vaidemenetluse kuludega seoses on kolleegium menetluskulude jagamisel asunud seisukohale, et

halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid,

mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-

20-11, p 18). Haldusmenetluse seadus (HMS) ja maksukorralduse seadus ei näe ette võimalust vaide-

menetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks, mistõttu pole vaidemenetluses tehtud kulutuste välja-

mõistmine vaidemenetluse teiselt poolelt võimalik. Ka 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud haldus-

kohtumenetluse seadustik ei anna alust neid seisukohti muuta ning vaidemenetluses kantud kulusid

HKMS alusel välja mõista ei saa (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-60-13,

p 17).

Asjas nr 3-3-1-93-04 käsitles kolleegium vaidemenetluse kulude hüvitamist riigivastutuse seaduse

alusel. Kolleegium leidis, et kuna vaidemenetlus oli vabatahtlik ja kohtumenetluses kohtukulude

jagamine üldteada, oli kaebajal võimalik vältida kulutusi, mis seisnesid vaidemenetluse õigusabi-

kuludes. Seetõttu polnud haldusaktiga tekitatud kahju vältimatu ning haldusakti ja kahju vahel puu-

dub põhjuslik seos. Vaidemenetluse õigusabikulude hüvitamine oleks vastuolus vaidemenetluse ole-

musega – vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult liht-

sas, kiires ja odavas menetluses. Vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja

haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide sellest

sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi. Kui vaie ei vasta HMS §-s 76 esitatud nõue-

tele, peab haldusorgan HMS § 78 alusel aitama puudused kõrvaldada või andma selleks isikule 10-

päevase tähtaja. Pealegi tooks kannatanu õigusabikulude hüvitamise võimalus kaasa ka võimaluse

hüvitada haldusorgani sellised kulutused (otsuse p-d 13–14).

13. Kolleegium on seisukohal, et ka kahjunõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude

hüvitamiseks ei ole avalik-õiguslikes suhetes alust.

Kuigi VÕS § 128 lg 3 on riigivastutuse seaduse alusel kohaldatav ka avalik-õiguslikes suhetes, on

RVastS § 7 lg 4 kohaselt eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaldamine võimalik ainult juhul, kui see

pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Haldusorganile esitatud kahjunõue lahendatakse

haldusmenetluses, mistõttu laienevad sellele menetlusele HMS-s sätestatud põhimõtted, sh

uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus. Erinevalt eraõiguslikest suhetest on haldusorganil kahju-

nõude kohtueelsel lahendamisel kohustus selgitada välja olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse

korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Haldusorgan selgitab menetlusosalisele

muu hulgas tema õigusi ja kohustusi haldusmenetluses ning seda, millised taotlused, tõendid ja muud

dokumendid tuleb esitada (HMS § 36 lg 1; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-

53-09, p 21). Juhul kui esitatud avalduses on puudused, peab haldusorgan võimaldama isikul need

puudused kõrvaldada (HMS § 15). Seega ei ole isikul avalik-õiguslikes suhetes esitatud kahjunõude

kohtueelses menetluses eraõiguslike suhetega samaväärset vajadust kvalifitseeritud õigusabi järele.

Arvestades, et kahjunõude, nagu ka vaide esitamine haldusorganile on üldjuhul vabatahtlik (RVastS

§ 17 lg 1), on isikul võimalik vältida kohtueelses menetluses õigusabikulude kandmist, pöördudes

selle asemel otse kohtusse. Halduskohtumenetluses on õigusabikulude hüvitamine selgesõnaliselt ette

nähtud. Seega laieneb ka kahjunõude kohtueelsele menetlusele asjas nr 3-3-1-93-04 esitatud

seisukoht, et see kahju ei ole vältimatu.

Kolleegium märgib, et kui seadusandja sooviks võimaldada kohtueelse menetluse õigusabikulude

hüvitamist avalik-õiguslikes suhetes, vajaks see täpsemat regulatsiooni kulude väljamõistmise kohta

haldusorgani poolt.

14. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada osas, millega

kohustati Justiitsministeeriumi hüvitama Ivar Valdmaale kahjunõude kohtueelses menetluses kantud

õigusabikulud 1650 eurot. Riigikohus teeb selles osas uue otsuse, millega kaebus jääb rahuldamata.

Ülejäänud kaebuse rahuldamise osas ei ole Justiitsministeerium ringkonnakohtu otsust vaidlustanud.

15. Justiitsministeerium palub kassatsioonkaebuses jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud kaebaja

kanda.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2

järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega. HKMS § 108 lg 3 sätestab, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või

suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui

kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks

saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et kassatsioonkaebuse rahuldamise tagajärjel on kaebus

rahuldatud suuresti ulatuses, nagu on kompromissina pakkunud vastustaja. Vastustaja pakkus haldus-

kohtus kompromissi, millega ta nõustunuks hüvitama ekspertiisikulud (822 eurot). Lisaks sellele on

ringkonnakohtu otsus praeguseks jõustunud ka osas, mis puudutab maamaksu hüvitamist (467 eurot

ja 83 senti). Seega puudub alus kohaldada HKMS § 108 lg-t 3.

Halduskohus pidas põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 2737 euro ja

53 senti ning riigilõivu 91 eurot ja 62 senti, seega kokku 2829 eurot ja 15 senti. Pooled ei ole

menetluskulude põhjendatuks loetud ulatust vaidlustanud. Apellatsiooni- ega kassatsiooniastmes ei

ole kaebaja menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud.

Eeltoodud põhjustel muudab Riigikohus menetluskulude jaotust ning mõistab Justiitsministeeriumilt

I. Valdmaa kasuks välja menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega, st

1200 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld