3-3-1-41-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-41-15

Otsuse kuupäev

12. jaanuar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Tõnu Anton ja Viive

Ligi

Kohtuasi

Tallinna linna kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi

kohustamiseks tasuma Tallinna linnale erakooliseaduse § 222

alusel tasutud 1 375 879 eurot ja 93 senti või alternatiivselt

1 375 879 euro ja 93 sendi suuruse kahju hüvitamiseks ning

7123 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja Haridus- ja Teadus-

ministeeriumi kohustamiseks tasuma Tallinna linnale

tulevikus kantavad kulutused

Menetlusosalised

Kaebaja Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu

Vastustaja Vabariigi Valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumi

kaudu

Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2015. a otsus haldusasjas

nr 3-13-1329

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna linna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi

2015. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Tallinna linna kaebus Haridus- ja Teadus-

ministeeriumi kohustamiseks tasuda Tallinna linnale ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni

17. novembrini 2014 kantud kulud 618 720 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma

Tallinna linnale ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 17. novembrini 2014 kantud kulud

618 720 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

3. Jätta Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta Haridus- ja Teadusministeeriumi menetluskulud tema enda kanda. Haridus- ja

Teadusministeeriumi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 eurot tagastada AS-i

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene arveldusarvele nr EE571010220229377229.

5. Tallinna linna tasutud kautsjon tagastada ja kanda Tallinna Linnakantselei Finants-

teenistuse arveldusarvele nr 10002011878002.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Haridus- ja Teadus-

ministeeriumi tasuma Tallinna linnale erakooliseaduse (EraKS) § 222 alusel (ajavahemikul

1. septembrist 2011 kuni 31. detsembrini 2012) eraüldhariduskoolidele tasutud 1 375 879 eurot ja 93

senti või alternatiivselt mõista sama summa Haridus- ja Teadusministeeriumilt välja kahjuhüvitisena.

Lisaks palus Tallinna linn kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi hüvitama 7123 euro ja 91 sendi

suurune kahju ja tasuma Tallinna linna tulevikus tehtavad kulutused.

2. Tartu Halduskohus jättis 14. veebruari 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-13-1329 kaebuse

rahuldamata. Kohus leidis, et erakoolide tegevuskulude katmises osalemine on omavalitsuslik

ülesanne ning olemuslikult kohaliku omavalitsuse vastutusala. Kohus ei leidnud alust jätta EraKS

§ 222 väidetava põhiseaduse vastasuse tõttu kohaldamata.

3. Tallinna linn esitas Tartu Halduskohtu 14. veebruari 2014. a otsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles taotles selle otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada Tallinna linna

kaebus. Kaebuse põhjenduste järgi on EraKS §-st 222 tulenev kohaliku omavalitsuse kohustus

osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises oma olemuselt riiklik kohustus. Tuginedes

Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsusele asjas nr 3-4-1-8-09, leidis apellant, et nimetatud säte

on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)

§-dega 7 ja 71 ning § 10 lg-ga 1.

4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 28. oktoobri 2014. a otsusega asjas

nr 3-4-1-26-14 põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis

sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseaduse §-ga 222 pandud kohustuste rahastamise

riigieelarvest. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa eraüldhariduskooli tegevuskulude katmist käsitada

kohaliku omavalitsuse olemusliku ülesandena. Sellise ülesande ja kohustuse panemist tuleb käsitada

riigi kohustusena. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud

kaetakse PS § 154 lg 2 teise lause kohaselt riigieelarvest. Seega peab riiklike kohustustega seotud

kulude katmine olema õiguslikult sätestatud, mida aga tehtud ei ole.

5. Tallinna linn taotles oma 11. novembri 2014. a selgituses kaebuse nõude kohta kaebuse nõude

osalist muutmist ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamist välja arvutama ja tasuma Tallinna

linnale erakooliseaduse § 222 alusel 1. jaanuarist 2013 kuni kohtuotsuse jõustumiseni tekkinud kulud

hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 19. novembril 2014. a-l täpsustas kaebaja

veel kord oma nõudeid ning sõnastas need järgmiselt:

1) kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma Tallinna linnale erakooliseaduse § 222 alusel

tasutud 1 994 599 eurot ja 93 senti ning kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi

250 324 eurot ja 21 senti, alternatiivselt kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi hüvitama

Tallinna linnale tekitatud kahju 1 994 599 eurot ja 93 senti ning tasuma kohustuse täitmisega

viivitatud aja eest viivitusintressi 250 324 eurot ja 21 senti;

2) kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi hüvitama Tallinna linnale erakooliseaduse § 222

rakendamise võimatuse tõttu tekkinud kahju 7123 eurot ja 91 senti;

3) kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi osalema erakooliseaduse §–s 222 sätestatud riikliku

ülesande täitmisel ning kandma erakooliseaduse §-s 222 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83

lõigetes 6 ja 7 sätestatud tingimustest lähtudes Tallinna linnale erakooliseaduse § 222 täitmiseks

vajalik raha üle 30 päeva jooksul arvates Haridus- ja Teadusministeeriumile kulude kohta arve

esitamisest;

4) mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt Tallinna linna kasuks välja menetluskulud 1711 eurot ja

65 senti.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 4. märtsi 2015. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt. Kohus

jättis läbi vaatamata Tallinna linna 19. novembril 2014. a-l esitatud apellatsioonkaebuse täpsustuses

märgitud viivitusintressi väljamõistmise nõude. Kohus tühistas Tartu Halduskohtu 14. veebruari

2014. a otsuse menetluskulude jaotuse osas ning osas, millega jäeti rahuldamata Tallinna linna kaebus

Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamiseks tasuma Tallinna linnale erakooliseaduse § 222

rakendamisest tulenevate kulude katteks 1 375 679 eurot ja 93 senti. Kohus tegi uue otsuse, millega

kohustas Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma Tallinna linnale erakooliseaduse § 222

rakendamisest tulenevad kulud 1 375 879 eurot ja 93 senti 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kohus mõistis Haridus- ja Teadusministeeriumilt Tallinna linna kasuks menetluskulude

katteks välja 1568 eurot ja 85 senti. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsuse selles asjas lõppjäreldustes muutmata, täiendades

halduskohtu otsuse põhjendusi oma otsuse põhjendustega. Osas, milles apellatsioonkaebust ei

rahuldatud, põhjendas kohus oma otsust järgmiselt.

1) Apellandi taotluse puhul kohustada vastustajat tasuma Tallinna linnale ka ajavahemikul

1. jaanuarist 2013 kuni 17. novembrini 2014 erakoolidele tasutud summa ei ole tegemist rahalise

nõude suurendamisega, vaid varem esitatud kohustamiskaebuse aluse muutmisega, mis ei ole aga

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg-te 1 ja 2 järgi alles apellatsioonimenetluses

lubatav. Kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb juhinduda asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse

kaebuse esitamise hetkel, mitte aga vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal.

2) Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata ka taotluse kohustada Haridus- ja Teadusminis-

teeriumi hüvitama Tallinna linnale EraKS § 222 rakendamise võimatuse tõttu tekkinud 7123 euro ja

91 sendi suurune kahju, milleks on asja materjalidest nähtuvalt kolmes varasemas haldusasjas

Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja mõistetud menetluskulud põhjusel, et kohtud rahuldasid

erinevate eraüldhariduskoolide kaebused ja kohustasid linna osalema kooli tegevuskulude katmises.

Selliseid menetluskulusid ei ole võimalik pidada linnale tekkinud kahjuks, mille on põhjustanud

Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevus või tegevusetus. Kohalikul omavalitsusel oli võimalus

esitada nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks, mida kaebaja ka praeguse kaebuse esitamisega teinud on.

Samas ei olnud linnal võimalik väitega, et riik ei ole talle kohe vajalikke rahalisi vahendeid eral-

danud, õigustada enda kohustuse täitmata jätmist või täitmisega viivitamist kolmandate isikute ees.

3) Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata ka nõude kohustada vastustajat eraldama kaebajale

jooksvalt raha erakoolidele tegevustoetuse maksmiseks ka selliste summade osas, mille maksmise

kohustus tekib kaebajal alles tulevikus. Praegusel juhul ei ole andmeid, et vastustaja on tulevikus

tekkivate kulude hüvitamisest keeldunud. Samuti ei saa vastustajale võimalike tulevaste kohustuste

puhul ette heita tegevusetust või viivitust, kuna vaidlusaluste kulude hüvitamiseks ei ole ette nähtud

tähtaega.

4) Viivitusintressi nõue jääb läbi vaatamata, sest halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda

ringkonnakohtule esitada selliseid nõudeid, mida halduskohtule ei esitatud. Halduskohtule ei ole

kaebaja sellist nõuet esitanud.

7. Nii Tallinna linn kui ka Haridus- ja Teadusministeerium esitasid Tartu Ringkonnakohtu selles asjas

tehtud otsuse peale kassatsioonkaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Tallinna linn palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2015. a otsuse

resolutsiooni p 5, millega apellatsioonkaebus jäeti osaliselt rahuldamata, ning teha selles osas uue

otsuse, millega kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma Tallinna linnale erakooliseaduse

§ 222 alusel kantud kulud 618 720 eurot.

9. Tallinna linna kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

1) Kohus on ebaõigesti leidnud, et kaebuse nõude suurendamine on kaebuse aluse muutmine. Alates

1. jaanuarist 2013 kantud kulude hüvitamist taotles kaebaja esitatud nõude suurendamisena. Nõuete

õiguslikud alused ning muud riigi kohustuse olemust põhistavad asjaolud on samad. HKMS § 49 lg 3

p 2 kohaldamise tavapärasemaid põhjusi on ajavahemik, mille jooksul võivad kohustused suureneda.

2) Kohtuotsus on õigusvastane, sest kohus jättis lahendamata kaebaja alternatiivselt esitatud kahju

hüvitamise nõude. Juhul, kui kaebajal ei oleks olnud võimalik ringkonnakohtus suurendada

kohustamisnõuet, oleks kohus pidanud hindama, kas kaebust on võimalik rahuldada ja nõude

suurendamist lubada kahju hüvitamise nõude raames. Selles asjas on täidetud kõik kahju hüvitamise

kaebuse rahuldamise eeldused. Alternatiivnõude lahendamata jätmine on käsitatav kohtumenetluse

normi olulise rikkumisena.

3) Tartu Ringkonnakohus ei võtnud Tallinna linna esitatud täienduste kohta määrusega ega ka

kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta, mistõttu on otsuse resolutsioon vastuolus HKMS § 162 lg-s 1

sätestatud kaebuse selgelt ja ühemõtteliselt lahendamise nõudega. Ebaselge otsuse tõttu ei ole

resolutsiooni punkt 5 otsuse muude osadeta arusaadav ja täidetav, olles seega vastuolus HKMS § 162

lg-ga 4.

10. Haridus- ja Teadusministeerium taotleb oma kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu otsuse

punktide 2–4 tühistamist ning tühistatud osas Tallinna linna kaebuse läbi vaatamata jätmist.

Alternatiivse taotluse kohaselt peaks kohus jätma Tallinna linna kaebuse tühistatud osas rahuldamata

või saatma asja tühistatud osas uueks menetluseks tagasi Tartu Ringkonnakohtusse.

11. Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

1) Tartu Ringkonnakohtu otsus kohustab Haridus- ja Teadusministeeriumi tegema õigusvastase

toimingu. Tallinna linn on 12. märtsil 2013. a-l esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse

EraKS § 222 täitmisel kantud kulutuste hüvitamiseks. 17. mai 2013. a vastuses on Haridus- ja

Teadusministeerium kulutuste hüvitamisest keeldunud. Nimetatud vastus vastab haldusakti

tunnustele, sisuliselt on tegemist haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2 ja § 51 lg 1 kohase haldusaktiga.

Seda haldusakti pole tühistatud ega ka muudetud. Puudub kahtlus, et Tallinna linna 12. märtsi 2013. a

taotlus oli taotlus haldusakti andmiseks. Ringkonnakohus on rahuldanud kohustamisnõude, jättes

tähelepanuta, et nimetatud haldusakt on endiselt õigusjõus. Tartu Ringkonnakohus jättis oma otsusega

jõusse Tartu Halduskohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata Tallinna linna nõue Haridus- ja

Teadusministeeriumi 17. mai 2013. a haldusakti tühistamiseks. Seega on Tartu Halduskohtu

20. septembri 2013. a otsus jõustunud osas, milles Tallinna linna tühistamiskaebus jäetakse

rahuldamata.

2) Tartu Ringkonnakohus on rahuldanud kohustamiskaebuse, mida Haridus- ja Teadusministeerium

pole õigustatud täitma. Ministeerium haldusorganina ei saa teha toiminguid materiaalõigusliku

aluseta. Kuivõrd puudub õigusaktidega sätestatud menetlus EraKS § 222 põhiseaduse vastaselt

puuduva kohustuse täitmiseks, ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumil võimalik asuda täitma

ringkonnakohtu otsusega tuvastatud kohustust Tallinna linnale kulude tasumiseks. Olukorras, kus

kohustamiskaebuse täitmine ei ole võimalik, puudub ka võimalus kohustamiskaebuse rahuldamiseks

(RKHK 18. mai 2009. a lahend haldusasjas nr 3-3-1-5-09).

3) Kerkinud probleemide lahendamiseks on vaja seadusandlikku sekkumist, millega lahendatakse nii

hüvitise maksmise alused ja kord, järelevalve kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamine

ülesande täitmisel.

4) Kohus on menetlusõigust rikkudes rahuldanud definitiivse kohustamiskaebuse. Riigikohus

tuvastas oma otsuses asjas nr 3-4-1-26-14, et regulatsiooni puudumine on põhiseaduse vastane üksnes

ulatuses, milles ei ole õigusaktidega ette nähtud EraKS §-s 222 sätestatud kohustuste rahastamist

riigieelarvest. Samas ei nähtu sellest, et Haridus- ja Teadusministeeriumil puuduks igasugune

kaalumisruum taotluste rahuldamisel ja raha maksmisel, seda eriti olukorras, kus tegemist on riikliku

kohustuse täitmisega. Rahastamise korda reguleerivate õigusaktide puudumise põhiseaduse vastaseks

tunnistamine ei too vältimatult kaasa kõigi kohalike omavalitsuste vastavasisuliste taotluste

rahuldamist. Definitiivse kohustamiskaebuse rahuldamise puhul on tegemist võimude lahususe

põhimõtte olulise riivega. Kohtuotsusega on teistelt riigiorganitelt võetud võimalus teostada oma

ainupädevusse kuuluvat järelevalvet eelarveliste vahendite kasutamise üle.

5) Tartu Ringkonnakohtu otsus on põhjendamata. Otsuses pole piisavalt põhjendatud, miks on just

Haridus- ja Teadusministeerium subjekt, kellel on kohustus tasuda Tallinna linnale EraKS § 222

täitmisel tekkinud kulud. EraKS § 222 on tunnistatud põhiseaduse vastaseks rahastamise kohustuse,

see on riigieelarvelise küsimuse osas. PS § 115 kohaselt võtab Riigikogu iga aasta kohta seadusena

vastu riigi kõigi kulude ja tulude eelarve.

12. Haridus- ja Teadusministeerium leiab oma vastuses Tallinna linna kassatsioonkaebusele, et

Tallinna linna kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Muu hulgas väidab ministeerium, et

rahalise nõude suurendamine on HKMS § 49 lg 3 alusel lubatav vaid ulatuses, mis ei too kaasa

asjaolude ja tõendamiseseme muutumist. Ministeerium on seisukohal, et kohtuotsuse resolutsioon on

selge ning õiguspärane.

13. Tallinna linn palub oma vastuses Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebusele jätta see

kassatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna linna väitel on vastustajal võimalik hüvitada kaebajale

riikliku ülesande täitmisega kaasnenud kulud Riigikohtu 28. oktoobri 2014. a kohtuotsuse nr 3-4-1-

26-14 alusel. Tallinna linn leiab, et vastustajal on olnud piisavalt võimalusi kaebuses sisalduva nõude

põhjendatuse kontrollimiseks. Põhjendatud ei ole ka teised vastustaja kassatsioonkaebuse väited.

Haridus- ja Teadusministeerium esitas vastuse ka Tallinna linna vastusele Haridus- ja Teadus-

ministeeriumi kassatsioonkaebusele, milles taotles Tallinna linna kassatsioonkaebuse rahuldamata

jätmist ning enda kassatsioonkaebuse rahuldamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Tallinna linn taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus kohustaks Haridus- ja Teadus-

ministeeriumi tasuma Tallinna linnale erakooliseaduse § 222 alusel kantud kulud 618 720 eurot.

Sellise täiendava nõude esitas Tallinna linn apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu järeldus, et

kohustamiskaebuse aluse muutmine ei ole HKMS § 49 lg-te 1 ja 2 kohaselt alles apellatsiooni-

menetluses lubatav, on ekslik. Kolleegium leiab, et täiendava nõude esitamine on võimalik HKMS

§ 49 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt võib apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses kaebuse nõuet või

alust muuta HKMS § 49 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda

tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab selle seadustiku kohaselt arvestama, või

menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja

kaebuse nõuet või alust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav.

Kolleegium ei kahtle taotluse otstarbekuses. Nõue põhineb samadel õiguslikel alustel, on

adresseeritud sama subjekti vastu ning faktiliste asjaolude erinevus seisneb eelkõige taotlusega

hõlmatud ajavahemikus (1. jaanuar 2013 kuni 17. november 2014). Kolleegium arvestab ka seda, et

vastustaja võimalikud sisulised vastuväited muudetud nõudele ei saaks erineda esialgsele nõudele

esitatud vastuväidetest. Siinjuures peab kohus oluliseks, et vastustaja on apellatsioonmenetluses

esialgse nõude osas leidnud, et nõude summale on raske vastu vaielda, st on sisuliselt nõude suuruse

omaks võtnud ning kohus on nentinud, et nõude suuruse põhjendatuse üle ei vaielda (toimiku 2. kd

lk 29–30). Selles kohtuasjas täiendava nõude arvessevõtmine ja lahendamine aitab vältida uut

kohtuvaidlust ja on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, mis on põhiseaduslikku järku

väärtus.

16. Kolleegium ei nõustu Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebuse väitega, et Tartu

Ringkonnakohus on kohustanud ministeeriumi teostama õigusvastase toimingu. Ministeerium leiab,

et kohtulahend on otseses vastuolus ministeeriumi tühistamata ja õigusjõus oleva haldusaktiga.

Sellise haldusaktina käsitleb ministeerium oma 17. mai 2013. a vastust Tallinna linnale. Selle väitega

seoses peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Tallinna linn oma kaebuses halduskohtule on

märkinud, et juhul, kui halduskohus käsitleb vastustaja 17. mai 2013. a vastuskirja haldusaktina,

palub kaebaja vastustaja haldusakti tühistada. Halduskohus oma otsuses ei käsitlenud nimetatud kirja,

ei võtnud seisukohta, kas tegemist võib olla haldusaktiga. Küsimus nimetatud vastuse õiguslikust

iseloomust ei kerkinud ka apellatsioonimenetluses. Vastustaja on ka ise menetluse käigus seda

dokumenti hinnanud kui vastuskirja, mitte aga haldusakti. Esmakordselt esitas vastustaja nimetatud

vastuväite kassatsioonimenetluses.

17. Kohtud võisid küll rikkuda menetlusõigust, kui jätsid kaebaja eelnimetatud kirja puudutava

konkreetse väite tähelepanuta, kuid see ei toonud iseendast kaasa ekslikku lahendit. Kohtumenetluse

praegusel etapil ei oleks võimaliku menetlusvea kõrvaldamine ning vastuskirja õigusliku iseloomu ja

õiguspärasuse selgitamine (sealhulgas hinnangu andmine ministeeriumi asekantsleri pädevusele anda

haldusakte) vajalik ega eesmärgipärane. Sõltumata sellest, kas kiri on käsitletav haldusaktina või

mitte, nähtub sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ühemõtteline keeldumine Tallinna linna

taotluse rahuldamisest. Kolleegium möönab, et ringkonnakohtu otsusest tuleneb sisuline järeldus ka

kantud kulutuste hüvitamisest keeldumise õigusevastasuse kohta. Tehes keeldumise suhtes vastu-

pidise sisuga otsuse, on ringkonnakohus keeldumise sisuliselt ka tühistanud. Juhul, kui Haridus- ja

Teadusministeerium leiab, et tema kassatsioonkaebuses haldusaktina käsitatud vastuskirja näiline

kehtivus tekitab segadust, on ministeeriumil võimalik nimetatud väidetav akt selgesõnaliselt

kehtetuks tunnistada ka kohtuvõimu sellekohase ettekirjutuseta.

18. Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et ringkonnakohtu otsuse täitmine eeldab haldusakti

andmist, mitte vaid toimingute sooritamist. Nimetatud väide võib olla põhjendatud. Samas ei tulene

vaidlustatud kohtulahendist siduvat ettekirjutust kohtu kohustuse täitmise asutusesisese korralduse

kohta. Millises haldusmenetluslikus korras hüvitatakse kohalikele omavalitsusüksustele nende poolt

EraKS § 222 täitmisel kantud kulud, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kolleegium rõhutab, et

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 28. oktoobri 2014.a otsusega kohtu-

asjas nr 3-4-1-26-14 põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise,

mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseaduse §-ga 222 pandud kohustuste

rahastamise riigieelarvest. Asjaolu, et sellist regulatsiooni, mis muu hulgas sisaldaks ka vajalikke

menetlussätteid, ei ole tänini kehtestatud, ei saa olla takistuseks kohalike omavalitsusüksuste

vastavate nõuete lahendamisel. Kolleegium asus 21. mai 2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-84-14 p 15

seisukohale, et õiguslik alus raha eraldamise nõudeks tuleneb Riigikohtu põhiseaduslikkuse järele-

valve kolleegiumi otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-26-14 seni, kuni riigi rahaline kohustus kehtestatakse

seadusega. Samadel põhjustel ei nõustu kolleegium väitega, et Haridus- ja Teadusministeerium ei saa

kohtulahendeid täita õigusliku regulatsiooni puudumise tõttu.

19. Eelnevaga seondub ka Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht n-ö definitiivse ettekirjutuse

tegemise kohta. Ministeeriumi hinnangul on õigusevastane rahuldada kohustamiskaebus nõnda, et

Haridus- ja Teadusministeerium kohustatakse tasuma Tallinna linnale tema kantud kulud 1375 879

eurot ja 93 senti. Ministeerium leiab, et omavalitsusüksuste õigus saada erakooliseaduse §-ga 222

pandud riikliku kohustuse täitmiseks raha riigieelarvest ei tähenda, et Haridus- ja Teadus-

ministeeriumil puuduks igasugune kaalumisruum taotluste rahuldamisel ja raha maksmisel.

Ministeerium võib endiselt kontrollida, kas raha tasumisel erakoolidele on järgitud erakooliseaduse

§-s 222 ja selle alusel PGS §-s 83 sätestatut. Ministeeriumi väitel on sellise definitiivse kohustamis-

kaebuse rahuldamise puhul tegemist võimude lahususe põhimõtte olulise riivega. Kohus saaks

rahuldada vaid indefinitiivse kohustamiskaebuse, s.o kohustada taotlust uuesti läbi vaatama.

20. Kolleegium peab selles kohtuasjas kohustamiskaebust konkreetse rahasumma maksmiseks

lubatavaks ning ringkonnakohtu lahendit selles osas põhjendatuks. Üldjuhul ei peaks kohus sekkuma

täitevvõimu otsustussfääri juhul, kui haldusorganil on kaalutlusruum. Selles kohtuasjas Haridus- ja

Teadusministeeriumi kaalutlusruum sisuliselt puudub. Vaidlust ei saa olla selle üle, kas kohalike

omavalitsusüksuste kulud tuleb hüvitada. Õige on ministeeriumi väide, et kulude omavalitsus-

üksustele hüvitamise kohustus ei välista vajadust kontrollida nende kulude asjassepuutuvust ja

õiguspärasust. Kohus arvestab siinkohal seda, et vastustajal on olnud menetluse kestel piisavalt aega

kontrollida Tallinna linna taotlustes esitatud nõuete suuruse põhjendatust ning vajaduse korral esitada

sellekohaseid sisulisi vastuväiteid ka apellatsioonimenetluse käigus. Selles asjas on vastustaja

nõustunud kulude suurusega.

21. Kolleegium rõhutab seoses erakoolide rahastamist puudutavate kohalike omavalitsusüksuste ja

täidesaatva riigivõimu vaheliste vaidlustega järgmist. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 28. oktoobri 2014. a lahendist asjas nr 3-4-1-26-14 tuleneb riigi kohustus rahastada

omavalitsuse üksustele EraKS §-ga 222 pandud kohustuse rahastamist riigieelarvest ning Riigikohtu

halduskolleegiumi 21. mail 2015 asjas nr 3-3-1-84-14 tehtud otsuse kohaselt on kohaliku oma-

valitsusel PS § 154 lg 2 teise lause alusel õigus nõuda riigilt kohtu kaudu riikliku ülesande täitmiseks

puuduolevat raha. Vaatamata asjakohaste eriregulatsioonide kestvale puudumisele ei pea kolleegium

asjakohaste kohtulahendite olemasolul halduskandjate vaheliste rahastamise küsimuste kestvat

lahendamist kohtuvõimu vahendusel mõistlikuks. Seetõttu tuleb nende küsimuste lahendamisel

esmajärjekorras kasutada ökonoomsemaid haldusesiseseid menetlusi.

22. Tallinna linna kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu

4. märtsi 2014 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata Tallinna linna nõue kohustada Haridus- ja

Teadusministeeriumi tasuma Tallinna linnale erakooliseaduse § 222 rakendamisel ajavahemikul

1. jaanuarist 2013 kuni 17. novembrini 2014 kantud kulud 618 720 eurot, ja teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega kohustab Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma Tallinna linnale 618 720 eurot 30

päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tallinna linna tasutud kautsjon

tagastatakse.

23. Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Haridus- ja Teadus-

ministeeriumi menetluskulud jäävad tema enda kanda. HKMS § 107 lg 5 ja lg 9 alusel tagastatakse

ministeeriumi poolt tasutud kautsjon.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Viive Ligi