3-4-1-33-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHiiu Valla Valimiskomisjon peatas 29. septembri 2015. a otsusega nr 20 Tarmo Kriisi volitused punkti 4 alusel, kuna T. Kriis oli puudunud volikogu istungitelt kolme kuu jooksul. Valimiskomisjon
Legislator headnote
AI generated3-4-1-33-15 · Riigikohus: septembri 2015. a otsusega nr 20 Tarmo Kriisi volitused punkti 4 alusel, kuna T. Kriis oli puudunud volikogu istungitelt kolme kuu jooksul. Valimiskomisjon
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-4-1-33-15
Otsuse kuupäev
4. jaanuar 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Ivo Pilving
Kohtuasi
Meelis
Potari
kaebus
Vabariigi
Valimiskomisjoni
16. detsembri 2015. a otsuse nr 106 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Meelis Potari kaebus läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Hiiu Valla Valimiskomisjon peatas 29. septembri 2015. a otsusega nr 20 Tarmo Kriisi volitused
Hiiu Vallavolikogu liikmena kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOKS) § 19 lõike 2
punkti 4 alusel, kuna T. Kriis oli puudunud volikogu istungitelt kolme kuu jooksul. Valimiskomisjon
määras T. Kriisi asemel Hiiu Vallavolikogu liikmeks asendusliikmete nimekirjas viiendal kohal olnud
Meelis Potari.
2. Asendusliikmete nimekirjas esimesel ja neljandal kohal olnud isikud oli valimiskomisjonile
teatanud, et ei soovi Hiiu Vallavolikogu töös osaleda. Nimekirjas teisel kohal olnud Jüri Ojasoo esitas
vallavalimiskomisjonile 29. septembril 2015. a avalduse, milles palus KOKS § 19 lõike 2 punkti 3
alusel peatada tema asendusliikme staatus kuni 1. septembrini 2016. Asendusliikmete nimekirjas
kolmandal kohal olnud Aivo Kriiska esitas vallavalimiskomisjonile 29. septembril 2015 avalduse,
milles palus peatada volitused Hiiu Vallavolikogu töös kaheks aastaks. Hiiu Valla Valimiskomisjon ei
teinud otsuseid J. Ojasoo ja A. Kriiska kohta.
3. Hiiu Valla Valimiskomisjon tegi 11. novembril 2015. a otsuse nr 24, millega taastas T. Kriisi
volitused Hiiu Vallavolikogu liikmena ja lõpetas M. Potari volitused.
4. 20. novembril 2015 tegi Hiiu Valla Valimiskomisjon otsuse nr 25, millega lõpetas KOKS § 18
lõike 1 punkti 2 alusel T. Kriisi volitused tagasiastumise tõttu ja nimetas Hiiu Vallavolikogu liikmeks
J. Ojasoo.
5. 30. novembril 2015 esitas M. Potari Hiiu Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus
tühistada Hiiu Valla Valimiskomisjoni 20. novembri 2015. a otsuse nr 25 ja anda talle volikogu liikme
volitused. Hiiu Maakonna Valimiskomisjon jättis 4. detsembri 2015. a otsusega nr 5 M. Potari
kaebuse läbivaatamata, kuna kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes. Maakonna Valimiskomisjon
otsustas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 18 lõike 1 punkti 1 alusel
algatada järelevalve Hiiu Valla Valimiskomisjoni otsuste üle, mis puudutavad volikogu liikmeks
määramisi, volituste peatamisi ja tagasiastumisi, sealhulgas M. Potari poolt viidatud otsus.
6. Hiiu Maakonna Valimiskomisjon tegi 4. detsembril 2015. a otsuse nr 6, milles leidis, et J. Ojasoo
volitused Hiiu Vallavolikogu liikmena on õiguspärased. Maakonna Valimiskomisjon leidis, et
3. detsembri 2015. a seisuga peavad Eesti Reformierakonna nimekirjast Hiiu Vallavolikokku kuuluma
Artur Valk ja J. Ojasoo. Vallavalimiskomisjon oleks pidanud J. Ojasoole ja A. Kriiskale selgitama, et
asendusliikme volitusi peatada ei saa. J. Ojasoo avalduse sõnastus ja viidatud säte näitab tema tahet
jääda volikogu asendusliikmete nimekirja. Vallavalimiskomisjon oleks pidanud määrama J. Ojasoo
esmalt volikogu liikmeks ja seejärel peatama tema volitused. T. Kriisi volituste taastamisel
11. novembril 2015. a tekkis olukord, kus valla volikokku kuulusid kaks isikut, kes olid registreeritud
2013. a oktoobris toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel Hiiu Vallavolikogu
liikmeks. Seetõttu oleks pidanud vallavalimiskomisjon lugema lõppenuks J. Ojasoo ja A. Kriiska
kohta tehtud valimiskomisjoni otsused ja nende aluseks olevad tahteavaldused. Tähtaja saabumisel ei
oleks nad saanud eeldada, et saavad volikogu liikmeks, sest mõlemad põhiliikmed olid olemas.
J. Ojasoo ja A. Kriiska muutusid tagasi asendusliikmeteks ja asendusliikme volitusi peatada ei saa.
T. Kriisi tagasiastumisel teavitas vallavalimiskomisjon õiguspäraselt J. Ojasood õigusest saada Hiiu
Vallavolikogu liikmeks.
7. Hiiu Maakonna Valimiskomisjon märkis otsuses nr 6, et KOVVS § 66 kohaselt võib huvitatud isik,
kes leiab, et otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seaduses (PSJKS) sätestatud korras kaebuse Riigikohtule. Kaebuse valimiskomisjoni
otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi
Valimiskomisjonis.
8. M. Potari esitas 9. detsembril 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Hiiu Maakonna
Valimiskomisjoni 4. detsembri 2015. a otsuse nr 6 peale. M. Potari leidis, et T. Kriisi volituste
lõppemisel oleks pidanud taastuma tema volitused Hiiu Vallavolikogu liikmena, kuna J. Ojasoo oli
oma volitused peatanud kuni 1. septembrini 2016. Kaebaja palus tühistada Hiiu Valla
Valimiskomisjoni 20. novembri 2015. a otsus nr 25 ja anda talle Hiiu Vallavolikogu liikme volitused.
9. Vabariigi Valimiskomisjon vaatas M. Potari kaebuse läbi ja jättis 16. detsembri 2015. a otsusega
nr 106 rahuldamata.
10. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et M. Potaril on kaebeõigus, kuna J. Ojasoo volikogu liikmeks
määramise küsimuses on M. Potari huvitatud isik. M. Potari ja J. Ojasoo on mõlemad Eesti
Reformierakonna nimekirjas kandideerinud isikud ning M. Potari on asendusliikmete nimekirjas
J. Ojasoost tagapool.
11. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Hiiu Maakonna Valimiskomisjoni 4. detsembri 2015. a
järelevalveotsuses nr 6 tehtud järeldusega, et J. Ojasoo volikogu liikme volitused on õiguspärasused.
Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et Hiiu Valla Valimiskomisjon oleks 29. septembri 2015. a otsuse
tegemisel pidanud volituste peatamiseks soovi avaldanud asendusliikmetele J. Ojasoole ja
A. Kriiskale selgitama, et neil tuleb vastavalt KOKS § 20 lõigetele 52 ning 6 otsustada, kas nad
soovivad volikogu töös osaleda. Otsustades volikogu töös osalemise kasuks, oleks neil olnud
võimalus oma volikogu liikme volitused peatada. Loobudes osalemast volikogu töös, kaotanuksid
nad oma koha asendusliikmete nimekirjas. Isikute esitatud avaldustest võis välja lugeda tahet
volikogu tööst ajutiselt loobuda. Sellele, et isikud ei soovinud oma kohast lõplikult loobuda, viitab
muuhulgas avaldustes märgitud volituste peatamise lõpptähtaeg.
12. Ebaselge avalduse saamisel peab haldusorgan paluma avaldust täpsustada. Hiiu Valla
Valimiskomisjon ei teinud pärast J. Ojasoolt ja A. Kriiskalt avalduste saamist nende kohta ühtki
otsust ning jättis nad oma 29. septembri 2015. a otsuse nr 20 tegemisel asendusliikmete nimekirjas
õigusvastaselt vahele. Volikogu liikmeks määrati M. Potari, kelle volitused loeti lõppenuks
11. novembril 2015, kui volikogu liikmeks naasis T. Kriis. See volikogu liikme asendamine on
lõppenud ning tagantjärele ei ole võimalik selles osas olukorda muuta.
13. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei oleks põhjendatud lugeda J. Ojasoo ja A. Kriiska
volikogu asendusliikmete nimekirjas koha kaotanuks valla valimiskomisjoni ebakorrektse tegevuse
tõttu. Volikogu liikme ja asendusliikme õigused ei saa sõltuda valimiskomisjoni vigadest. Seega,
ehkki J. Ojasood ja A. Kriiskat ei määratud 29. septembril 2015 volikogu liikmeks, jäid nad edasi
asendusliikmete nimekirja, kuna nad ei olnud avaldanud üheselt arusaadavalt soovi volikogu tööst
lõplikult loobuda.
14. Kuna valla valimiskomisjon ei määranud oma 29. septembri 2015. a otsuse nr 20 tegemisel
J. Ojasood ega A. Kriiskat volikogu liikmeks, puudub nende esitatud avaldustes märgitud volituste
peatamise tähtajal õiguslik tähendus. Asendusliikmete nimekirjas olev isik oma volitusi peatada ei
saa (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. detsembri 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-
4-1-36-05, punkt 10). Seega on õiguspärane, et T. Kriisi tagasiastumisel tekkis õigus volikogu liikme
volitused saada asendusliikmete nimekirjas M. Potarist ja A. Kriiskast eespool oleval J. Ojasool.
15. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et vastavalt KOVVS §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et
Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule.
16. M. Potari esitas 19. detsembril 2015 kaebuse Riigikohtule.
17. Vabariigi Valimiskomisjon edastas M. Potari kaebuse Riigikohtule 21. detsembril 2015.
Kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäädes oma 16. detsembri 2015. a
otsuses nr 106 esitatud seisukohtade juurde.
KAEBAJA SEISUKOHAD
18. M. Potari palub kaebuses lugeda õigustatuks tema kuulumine Hiiu Vallavolikokku alates
20. novembrist 2015. Kaebaja leiab, et Hiiu Maakonna Valimiskomisjon ja Vabariigi
Valimiskomisjoni järeldused on ebaõiged ja rikutud on tema õiguspärast ootust asuda tööle Hiiu
Vallavolikogu liikmena. Kuna kaebaja volitused Hiiu vallavolikogu liikmena lõpetati Hiiu valla
valimiskomisjoni otsusega 11. novembrist 2015 nr 24 seoses T. Kriisi volikogu liikmeks saamisega,
jäi tema uuesti asendusliikmete nimekirja. T. Kriisi lahkumisel volikogust, peaks volikokku saama
kaebaja kui T. Kriisi eelmine asendusliige. A. Kriiska esitas avalduse peatada tema volitused Hiiu
Vallavolikogu töös kaheks aastaks, s.o. 29. septembrini 2017. J. Ojasoo esitas avalduse peatada tema
volitused Hiiu Vallavolikogu töös kuni 1. septembrini 2016. Kuigi volikogu asendusliige ei saa
seaduse kohaselt oma volitusi peatada, eeldas kaebaja, et Hiiu Valla Valimiskomisjon on oma otsused
teinud seaduse kohaselt.
19. Lisaks sellele märkis kaebaja, et esitas kaebuse Hiiu Maakonna Valimiskomisjonile esimesel
võimalusel, kohe peale Hiiu Valla Valimiskomisjoni 20. novembri 2015. a otsusest nr 25
teadasaamist.
20. Kaebaja on seisukohal, et järelevalvemenetluses jäi tähelepanuta, et ebaseaduslik on Hiiu Valla
Valimiskomisjoni 7. aprilli 2014. a otsus nr 13, millega Hiiu Valla Valimiskomisjoni esimees on Hiiu
vallasekretäri asendaja. Seetõttu on alates 7. aprillist 2014 tehtud Hiiu Valla Valimiskomisjoni
otsused seadusevastased.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Kolleegium leiab, et M. Potari kaebus ei ole lubatav.
22. Selleks, et vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Riigikohtus, peab kaebaja olema
huvitatud isik, st otsus peab sekkuma tema õigustesse (KOVVS § 66 lõige 1, PSJSK § 37 lõige 1).
23. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et Hiiu Valla Valimiskomisjoni
20. novembri 2015. a otsus nr 25, millega lõpetati T. Kriisi volitused ja nimetati Hiiu Vallavolikogu
liikmeks J. Ojasoo, võis mõjutada M. Potari õigusi. M. Potari oli seetõttu huvitatud isik
vallakomisjoni otsuse nr 25 vaidlustamiseks. Kui kaebus niisuguse otsuse peale jääb läbi vaatamata
või rahuldamata, on isikul õigus otsus ka edasi kaevata (KOVVS § 65 lõige 1).
24. KOVVS § 64 lõike 2 kohaselt tuleb kaebus valla valimiskomisjoni otsuse peale esitada maakonna
valimiskomisjonile kolme päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. M. Potari esitas otsuse nr 25
peale kaebuse Hiiu Maakonna Valimiskomisjonile 30. novembril 2015. Maakonnakomisjon leidis, et
M. Potari kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes ja jättis kaebuse läbi vaatamata.
25. Kohtuasja materjalidest (M. Potari 10. detsembri 2015. a elektronkiri maakonnakomisjoni
esimehele) nähtub, et 9. detsembril 2015 esitas M. Potari Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse
üksnes maakonnakomisjoni otsuse nr 6 peale, kuid maakonnakomisjoni otsust nr 5 ta ei vaidlustanud.
Seega on otsus nr 5 lõplikult jõustunud ja Riigikohus ei saa anda hinnangut küsimusele, kas M. Potari
kaebuse läbi vaatamata jätmine vallakomisjoni poolt oli õigustatud. M. Potarti väide, et ta esitas
kaebuse vallakomisjoni otsuse peale esimesel võimalusel, ei ole seetõttu käesolevas vaidluses
asjakohane.
26. Praeguses kohtuasjas vaidlustab M. Potari otsust, mille Vabariigi Valimiskomisjon tegi vaadates
läbi M. Potari kaebust maakonnakomisjoni otsuse nr 6 peale. Nimetatud otsuse tegi
maakonnakomisjon
KOVVS
§
lõike
alusel
toimunud
järelevalvemenetluses.
Järelevalvemenetluse eesmärk ei ole kaebuse esitamisega hilinenud isiku õiguste kaitse.
Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides. Seepärast ei saa isik pöörduda
kohtusse, kui järelevalvemenetluses ei tehta talle meelepärast lahendit. Kui edasikaebeõigus on
kaebetähtaja möödumise tõttu minetatud, ei saa edasikaebeõigus taastuda järelevalvemenetluse
kaudu. Vastasel korral muutuks kaebuse esitamise tähtajad valimisasjades sisutuks. Samuti ei saa
õigus esitada kaebus Riigikohtusse tekkida sellest, et valimiskomisjon on jätnud isiku kaebuse
rahuldamata olukorras, kus see oleks tulnud jätta läbi vaatamata.
27. Järelevalvemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel on huvitatud isikuks üksnes isik, kelle
olukorda järelevalvemenetluses tehtud otsus halvendab. Selline oli olukord kohtuasjas nr 3-4-1-15-
14, kus kaebuse esitasid isikud, kes pidid järelevalvemenetluses tehtud otsuse tulemusena volikogust
lahkuma (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. mai 2014. a otsus). M. Potari
olukorda maakonnakomisjoni otsus nr 6 ei halvendanud. Vallakomisjoni otsused ja M. Potari õiguslik
seisund jäid maakonnakomisjoni otsusega nr 6 muutmata.
28. Kolleegium märgib, et kaebetähtaja regulatsioon peab tagama õiguste efektiivse kaitse. Kui isik ei
saa enda õigusi rikkuvast otsusest teada enne kaebetähtaja möödumist, võib see olla mõjuvaks
põhjuseks, et kaebetähtaeg ennistada.
29. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PSJKS § 40 lõike 1 punktile 1 jätab põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegium M. Potari kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 16. detsembri 2015. a otsuse
nr 106 peale läbi vaatamata.
Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Ivo Pilving