Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-33-15 AI generated

3-4-1-33-15 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-33-15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hiiu Valla Valimiskomisjon peatas 29. septembri 2015. a otsusega nr 20 Tarmo Kriisi volitused punkti 4 alusel, kuna T. Kriis oli puudunud volikogu istungitelt kolme kuu jooksul. Valimiskomisjon

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-33-15 · Riigikohus: septembri 2015. a otsusega nr 20 Tarmo Kriisi volitused punkti 4 alusel, kuna T. Kriis oli puudunud volikogu istungitelt kolme kuu jooksul. Valimiskomisjon

Keywords

AI generated
european works councils joint administration in occupational pensions breach of employment obligations visas, asylum, immigration, etc occupational pension rights transitional justice
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-33-15

Otsuse kuupäev

4. jaanuar 2016

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Meelis

Potari

kaebus

Vabariigi

Valimiskomisjoni

16. detsembri 2015. a otsuse nr 106 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Meelis Potari kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hiiu Valla Valimiskomisjon peatas 29. septembri 2015. a otsusega nr 20 Tarmo Kriisi volitused

Hiiu Vallavolikogu liikmena kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOKS) § 19 lõike 2

punkti 4 alusel, kuna T. Kriis oli puudunud volikogu istungitelt kolme kuu jooksul. Valimiskomisjon

määras T. Kriisi asemel Hiiu Vallavolikogu liikmeks asendusliikmete nimekirjas viiendal kohal olnud

Meelis Potari.

2. Asendusliikmete nimekirjas esimesel ja neljandal kohal olnud isikud oli valimiskomisjonile

teatanud, et ei soovi Hiiu Vallavolikogu töös osaleda. Nimekirjas teisel kohal olnud Jüri Ojasoo esitas

vallavalimiskomisjonile 29. septembril 2015. a avalduse, milles palus KOKS § 19 lõike 2 punkti 3

alusel peatada tema asendusliikme staatus kuni 1. septembrini 2016. Asendusliikmete nimekirjas

kolmandal kohal olnud Aivo Kriiska esitas vallavalimiskomisjonile 29. septembril 2015 avalduse,

milles palus peatada volitused Hiiu Vallavolikogu töös kaheks aastaks. Hiiu Valla Valimiskomisjon ei

teinud otsuseid J. Ojasoo ja A. Kriiska kohta.

3. Hiiu Valla Valimiskomisjon tegi 11. novembril 2015. a otsuse nr 24, millega taastas T. Kriisi

volitused Hiiu Vallavolikogu liikmena ja lõpetas M. Potari volitused.

4. 20. novembril 2015 tegi Hiiu Valla Valimiskomisjon otsuse nr 25, millega lõpetas KOKS § 18

lõike 1 punkti 2 alusel T. Kriisi volitused tagasiastumise tõttu ja nimetas Hiiu Vallavolikogu liikmeks

J. Ojasoo.

5. 30. novembril 2015 esitas M. Potari Hiiu Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus

tühistada Hiiu Valla Valimiskomisjoni 20. novembri 2015. a otsuse nr 25 ja anda talle volikogu liikme

volitused. Hiiu Maakonna Valimiskomisjon jättis 4. detsembri 2015. a otsusega nr 5 M. Potari

kaebuse läbivaatamata, kuna kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes. Maakonna Valimiskomisjon

otsustas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 18 lõike 1 punkti 1 alusel

algatada järelevalve Hiiu Valla Valimiskomisjoni otsuste üle, mis puudutavad volikogu liikmeks

määramisi, volituste peatamisi ja tagasiastumisi, sealhulgas M. Potari poolt viidatud otsus.

6. Hiiu Maakonna Valimiskomisjon tegi 4. detsembril 2015. a otsuse nr 6, milles leidis, et J. Ojasoo

volitused Hiiu Vallavolikogu liikmena on õiguspärased. Maakonna Valimiskomisjon leidis, et

3. detsembri 2015. a seisuga peavad Eesti Reformierakonna nimekirjast Hiiu Vallavolikokku kuuluma

Artur Valk ja J. Ojasoo. Vallavalimiskomisjon oleks pidanud J. Ojasoole ja A. Kriiskale selgitama, et

asendusliikme volitusi peatada ei saa. J. Ojasoo avalduse sõnastus ja viidatud säte näitab tema tahet

jääda volikogu asendusliikmete nimekirja. Vallavalimiskomisjon oleks pidanud määrama J. Ojasoo

esmalt volikogu liikmeks ja seejärel peatama tema volitused. T. Kriisi volituste taastamisel

11. novembril 2015. a tekkis olukord, kus valla volikokku kuulusid kaks isikut, kes olid registreeritud

2013. a oktoobris toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel Hiiu Vallavolikogu

liikmeks. Seetõttu oleks pidanud vallavalimiskomisjon lugema lõppenuks J. Ojasoo ja A. Kriiska

kohta tehtud valimiskomisjoni otsused ja nende aluseks olevad tahteavaldused. Tähtaja saabumisel ei

oleks nad saanud eeldada, et saavad volikogu liikmeks, sest mõlemad põhiliikmed olid olemas.

J. Ojasoo ja A. Kriiska muutusid tagasi asendusliikmeteks ja asendusliikme volitusi peatada ei saa.

T. Kriisi tagasiastumisel teavitas vallavalimiskomisjon õiguspäraselt J. Ojasood õigusest saada Hiiu

Vallavolikogu liikmeks.

7. Hiiu Maakonna Valimiskomisjon märkis otsuses nr 6, et KOVVS § 66 kohaselt võib huvitatud isik,

kes leiab, et otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduses (PSJKS) sätestatud korras kaebuse Riigikohtule. Kaebuse valimiskomisjoni

otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi

Valimiskomisjonis.

8. M. Potari esitas 9. detsembril 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Hiiu Maakonna

Valimiskomisjoni 4. detsembri 2015. a otsuse nr 6 peale. M. Potari leidis, et T. Kriisi volituste

lõppemisel oleks pidanud taastuma tema volitused Hiiu Vallavolikogu liikmena, kuna J. Ojasoo oli

oma volitused peatanud kuni 1. septembrini 2016. Kaebaja palus tühistada Hiiu Valla

Valimiskomisjoni 20. novembri 2015. a otsus nr 25 ja anda talle Hiiu Vallavolikogu liikme volitused.

9. Vabariigi Valimiskomisjon vaatas M. Potari kaebuse läbi ja jättis 16. detsembri 2015. a otsusega

nr 106 rahuldamata.

10. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et M. Potaril on kaebeõigus, kuna J. Ojasoo volikogu liikmeks

määramise küsimuses on M. Potari huvitatud isik. M. Potari ja J. Ojasoo on mõlemad Eesti

Reformierakonna nimekirjas kandideerinud isikud ning M. Potari on asendusliikmete nimekirjas

J. Ojasoost tagapool.

11. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Hiiu Maakonna Valimiskomisjoni 4. detsembri 2015. a

järelevalveotsuses nr 6 tehtud järeldusega, et J. Ojasoo volikogu liikme volitused on õiguspärasused.

Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et Hiiu Valla Valimiskomisjon oleks 29. septembri 2015. a otsuse

tegemisel pidanud volituste peatamiseks soovi avaldanud asendusliikmetele J. Ojasoole ja

A. Kriiskale selgitama, et neil tuleb vastavalt KOKS § 20 lõigetele 52 ning 6 otsustada, kas nad

soovivad volikogu töös osaleda. Otsustades volikogu töös osalemise kasuks, oleks neil olnud

võimalus oma volikogu liikme volitused peatada. Loobudes osalemast volikogu töös, kaotanuksid

nad oma koha asendusliikmete nimekirjas. Isikute esitatud avaldustest võis välja lugeda tahet

volikogu tööst ajutiselt loobuda. Sellele, et isikud ei soovinud oma kohast lõplikult loobuda, viitab

muuhulgas avaldustes märgitud volituste peatamise lõpptähtaeg.

12. Ebaselge avalduse saamisel peab haldusorgan paluma avaldust täpsustada. Hiiu Valla

Valimiskomisjon ei teinud pärast J. Ojasoolt ja A. Kriiskalt avalduste saamist nende kohta ühtki

otsust ning jättis nad oma 29. septembri 2015. a otsuse nr 20 tegemisel asendusliikmete nimekirjas

õigusvastaselt vahele. Volikogu liikmeks määrati M. Potari, kelle volitused loeti lõppenuks

11. novembril 2015, kui volikogu liikmeks naasis T. Kriis. See volikogu liikme asendamine on

lõppenud ning tagantjärele ei ole võimalik selles osas olukorda muuta.

13. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei oleks põhjendatud lugeda J. Ojasoo ja A. Kriiska

volikogu asendusliikmete nimekirjas koha kaotanuks valla valimiskomisjoni ebakorrektse tegevuse

tõttu. Volikogu liikme ja asendusliikme õigused ei saa sõltuda valimiskomisjoni vigadest. Seega,

ehkki J. Ojasood ja A. Kriiskat ei määratud 29. septembril 2015 volikogu liikmeks, jäid nad edasi

asendusliikmete nimekirja, kuna nad ei olnud avaldanud üheselt arusaadavalt soovi volikogu tööst

lõplikult loobuda.

14. Kuna valla valimiskomisjon ei määranud oma 29. septembri 2015. a otsuse nr 20 tegemisel

J. Ojasood ega A. Kriiskat volikogu liikmeks, puudub nende esitatud avaldustes märgitud volituste

peatamise tähtajal õiguslik tähendus. Asendusliikmete nimekirjas olev isik oma volitusi peatada ei

saa (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. detsembri 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-

4-1-36-05, punkt 10). Seega on õiguspärane, et T. Kriisi tagasiastumisel tekkis õigus volikogu liikme

volitused saada asendusliikmete nimekirjas M. Potarist ja A. Kriiskast eespool oleval J. Ojasool.

15. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et vastavalt KOVVS §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et

Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule.

16. M. Potari esitas 19. detsembril 2015 kaebuse Riigikohtule.

17. Vabariigi Valimiskomisjon edastas M. Potari kaebuse Riigikohtule 21. detsembril 2015.

Kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäädes oma 16. detsembri 2015. a

otsuses nr 106 esitatud seisukohtade juurde.

KAEBAJA SEISUKOHAD

18. M. Potari palub kaebuses lugeda õigustatuks tema kuulumine Hiiu Vallavolikokku alates

20. novembrist 2015. Kaebaja leiab, et Hiiu Maakonna Valimiskomisjon ja Vabariigi

Valimiskomisjoni järeldused on ebaõiged ja rikutud on tema õiguspärast ootust asuda tööle Hiiu

Vallavolikogu liikmena. Kuna kaebaja volitused Hiiu vallavolikogu liikmena lõpetati Hiiu valla

valimiskomisjoni otsusega 11. novembrist 2015 nr 24 seoses T. Kriisi volikogu liikmeks saamisega,

jäi tema uuesti asendusliikmete nimekirja. T. Kriisi lahkumisel volikogust, peaks volikokku saama

kaebaja kui T. Kriisi eelmine asendusliige. A. Kriiska esitas avalduse peatada tema volitused Hiiu

Vallavolikogu töös kaheks aastaks, s.o. 29. septembrini 2017. J. Ojasoo esitas avalduse peatada tema

volitused Hiiu Vallavolikogu töös kuni 1. septembrini 2016. Kuigi volikogu asendusliige ei saa

seaduse kohaselt oma volitusi peatada, eeldas kaebaja, et Hiiu Valla Valimiskomisjon on oma otsused

teinud seaduse kohaselt.

19. Lisaks sellele märkis kaebaja, et esitas kaebuse Hiiu Maakonna Valimiskomisjonile esimesel

võimalusel, kohe peale Hiiu Valla Valimiskomisjoni 20. novembri 2015. a otsusest nr 25

teadasaamist.

20. Kaebaja on seisukohal, et järelevalvemenetluses jäi tähelepanuta, et ebaseaduslik on Hiiu Valla

Valimiskomisjoni 7. aprilli 2014. a otsus nr 13, millega Hiiu Valla Valimiskomisjoni esimees on Hiiu

vallasekretäri asendaja. Seetõttu on alates 7. aprillist 2014 tehtud Hiiu Valla Valimiskomisjoni

otsused seadusevastased.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. Kolleegium leiab, et M. Potari kaebus ei ole lubatav.

22. Selleks, et vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Riigikohtus, peab kaebaja olema

huvitatud isik, st otsus peab sekkuma tema õigustesse (KOVVS § 66 lõige 1, PSJSK § 37 lõige 1).

23. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et Hiiu Valla Valimiskomisjoni

20. novembri 2015. a otsus nr 25, millega lõpetati T. Kriisi volitused ja nimetati Hiiu Vallavolikogu

liikmeks J. Ojasoo, võis mõjutada M. Potari õigusi. M. Potari oli seetõttu huvitatud isik

vallakomisjoni otsuse nr 25 vaidlustamiseks. Kui kaebus niisuguse otsuse peale jääb läbi vaatamata

või rahuldamata, on isikul õigus otsus ka edasi kaevata (KOVVS § 65 lõige 1).

24. KOVVS § 64 lõike 2 kohaselt tuleb kaebus valla valimiskomisjoni otsuse peale esitada maakonna

valimiskomisjonile kolme päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. M. Potari esitas otsuse nr 25

peale kaebuse Hiiu Maakonna Valimiskomisjonile 30. novembril 2015. Maakonnakomisjon leidis, et

M. Potari kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes ja jättis kaebuse läbi vaatamata.

25. Kohtuasja materjalidest (M. Potari 10. detsembri 2015. a elektronkiri maakonnakomisjoni

esimehele) nähtub, et 9. detsembril 2015 esitas M. Potari Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse

üksnes maakonnakomisjoni otsuse nr 6 peale, kuid maakonnakomisjoni otsust nr 5 ta ei vaidlustanud.

Seega on otsus nr 5 lõplikult jõustunud ja Riigikohus ei saa anda hinnangut küsimusele, kas M. Potari

kaebuse läbi vaatamata jätmine vallakomisjoni poolt oli õigustatud. M. Potarti väide, et ta esitas

kaebuse vallakomisjoni otsuse peale esimesel võimalusel, ei ole seetõttu käesolevas vaidluses

asjakohane.

26. Praeguses kohtuasjas vaidlustab M. Potari otsust, mille Vabariigi Valimiskomisjon tegi vaadates

läbi M. Potari kaebust maakonnakomisjoni otsuse nr 6 peale. Nimetatud otsuse tegi

maakonnakomisjon

KOVVS

§

lõike

alusel

toimunud

järelevalvemenetluses.

Järelevalvemenetluse eesmärk ei ole kaebuse esitamisega hilinenud isiku õiguste kaitse.

Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides. Seepärast ei saa isik pöörduda

kohtusse, kui järelevalvemenetluses ei tehta talle meelepärast lahendit. Kui edasikaebeõigus on

kaebetähtaja möödumise tõttu minetatud, ei saa edasikaebeõigus taastuda järelevalvemenetluse

kaudu. Vastasel korral muutuks kaebuse esitamise tähtajad valimisasjades sisutuks. Samuti ei saa

õigus esitada kaebus Riigikohtusse tekkida sellest, et valimiskomisjon on jätnud isiku kaebuse

rahuldamata olukorras, kus see oleks tulnud jätta läbi vaatamata.

27. Järelevalvemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel on huvitatud isikuks üksnes isik, kelle

olukorda järelevalvemenetluses tehtud otsus halvendab. Selline oli olukord kohtuasjas nr 3-4-1-15-

14, kus kaebuse esitasid isikud, kes pidid järelevalvemenetluses tehtud otsuse tulemusena volikogust

lahkuma (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. mai 2014. a otsus). M. Potari

olukorda maakonnakomisjoni otsus nr 6 ei halvendanud. Vallakomisjoni otsused ja M. Potari õiguslik

seisund jäid maakonnakomisjoni otsusega nr 6 muutmata.

28. Kolleegium märgib, et kaebetähtaja regulatsioon peab tagama õiguste efektiivse kaitse. Kui isik ei

saa enda õigusi rikkuvast otsusest teada enne kaebetähtaja möödumist, võib see olla mõjuvaks

põhjuseks, et kaebetähtaeg ennistada.

29. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PSJKS § 40 lõike 1 punktile 1 jätab põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium M. Potari kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 16. detsembri 2015. a otsuse

nr 106 peale läbi vaatamata.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Ivo Pilving