3-2-1-144-15 · Riigikohus

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembril 2015 asjas

nr 3-2-1-144-15 tehtud otsuse kohta

Nõustun kolleegiumi otsuse järeldusega, et hageja kui avalik-õiguslik juriidiline isik saab tuginevalt

VÕS § 1047 lg-le 4 nõuda eraõigussuhtes tema kohta avaldatud ebaõigete andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Ma ei

jaga aga käsitletava otsuse järeldust, et hageja saab nõuda üksnes selliste faktiväidete

ümberlükkamist, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse üksust kui sellist, mitte selle organi üksikuid

liikmeid või nende tegevust. Leian, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema praktika järgi saab

hageja nõuda ka selliste faktiväidete ümberlükkamist, mis järelduvad avaldatud kaudsetest

asjaoludest, mis otseselt ei peagi käima kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.

1. Hagimenetluses määravad vaidluse eseme pooled ning hageja nõudest lähtuvalt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1). Hageja väidab, et ebaõigeteks

andmeteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ja väärtushinnangute kogum,

millest järeldub faktiväide. Hageja leiab, et 24. ja 27. mai 2013 artiklite vaatlemisel kogumis

kujundatakse lugejale arusaam, et Tallinna Linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas süüdi mõistetud

ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et Tallinna Linnavalitsus oli sellise tegevuse heaks kiitnud.

Kostja leiab, et käsitletavates artiklites ei viidata linnavalitsuse teadmisele ning heakskiidule, vaid

linna „kõrgete juhtide", Edgar Savisaare ning Taavi Aasa teadmisele ja heakskiidule, äärmisel juhul

ka Keskerakonna teadmisele.

2. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mail 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktis 12

antud selgituse järgi võidakse aga isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse

kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja

kohta. Kolleegium leidis, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav: hageja saab

sellisel juhul nõuda avaldaja kulul avaldatust järelduva asjaolu ümberlükkamist.

3. Inimene tajub, mõistab, interpreteerib ja hindab informatsiooni oma mõistmistasandilt. Sellest

tõsiasjast tingitult hõlmab „mõistliku isiku (inimese) arusaam" kõiki arukalt põhjendatavaid

interpretatsioone. Teksti tähenduse selgitamine ja põhjendamine kuulub semantika valdkonda.

Vaieldamatult kahjustab 24. ja 27. mai 2013 artiklites avaldatud informatsioon kogumis nii kohaliku

omavalitsuse üksuse, füüsiliste isikute kui ka eraõigusliku juriidilise isiku mainet, st käib nende kõigi

kohta. Hageja vaidlustab aga kahe, kohaliku omavalitsuse üksuse kohta käiva, tema arvates

kaudsetest asjaoludest järelduva faktiväite vastavuse tegelikkusele. Seega peab ringkonnakohus

selgitama, kas hagejat on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti kaudsete asjaolude esitamisega, millest

mõistlikult saab järeldada, et linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike

ebaseaduslikust tegevusest ning et linnavalitsus oli sellise tegevuse heaks kiitnud.

4. Pooled ei vaidle ning ka kohtul ei saa tekkida kahtlust, et vaidlustatud järeldused (otsustused)

kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest linnavalitsuse teadlikkuse ning

sellise tegevuse heakskiitmise kohta on faktiväited.

Jaak Luik