3-2-1-144-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-144-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. detsember 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) hagi

AS Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-33216

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu)

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu), esindaja

vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Kostja AS Äripäev, esindaja vandeadvokaat Karmen Turk

Asja läbivaatamise kuupäev

16. november 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-33216 ning saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Tallinna linna kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo Sirel &

Partnerid OÜ arvelduskontole nr EE712200221010448583.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 12. juulil 2013 Harju Maakohtule hagi

AS Äripäev (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise

lõpetamiseks.

Hageja väitel ilmusid 24. mail 2013 ajalehes Äripäev rubriigis „Luubi All" järjestikku lehekülgedel

4-7 artiklid pealkirjadega „Ametnik Merko lõa otsas" ja „Reedel tuleb üks latakas". Nimetatud

artiklites avaldati kriminaalasja nr 1-09-20251 materjale, milles mõisteti süüdi erinevad Tallinna

Linnavalitsuses töötanud füüsilised isikud ja juriidilised isikud. 27. mail 2013 jätkus artikliseeria,

kusjuures need sisaldasid tuletatavaid väiteid selle kohta, et Tallinna Linnavalitsuse liikmed (T. Aas,

E. Savisaar) pidid ilmselgelt olema teadlikud eespool viidatud kriminaalasja tekkimisega seotud

asjaoludest. Äripäeva esilehel ilmus pealkirja „Planeeringu niidid viivad tippu välja" all tekst: „Ivo

Parbuse ja Elmar Sepa kohtutoimikust selgub, et Tallinna Farmaatsiatehase lisamisega kõrghoonete

planeeringusse tegelesid mõjukad Keskerakonna liikmed Edgar Savisaareni välja." Äripäeva esilehe

artikkel viitas ajalehe leheküljele 10, kus avaldati artikkel pealkirjaga „Asju aeti kõige kõrgemal

tasemel. Farmaatsiatehas". Artikli kujunduseks on kasutatud Tallinna linnapea ja abilinnapea fotot.

Artiklis on avaldatud lause, mille kohaselt Sepp ja Parbus rääkisid kaks päeva enne Äripäeva 2008. a

septembris ilmunud lugu farmaatsiatehase planeeringute ja SA Jüri Vilmsi Sihtkapital seostest, et

linnapea Savisaar on kohkunud ja abilinnapea Aas tunneb ennast ebamugavalt.

Äripäeva teisel leheküljel avaldati juhtkiri pealkirjaga „K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi

minna", milles on viitega artiklitele „Ametnik Merko Lõa otsas" ja „Asju aeti kõrgemal tasemel" muu

hulgas avaldatud lause: „On selge, et linnapea ja Taavi (abilinnapea Taavi Aas) kohkumus ei

tulenenud sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi

ikka enda pärast. Äripäev on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele

kindlasti teada ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud." Äripäeva 19. leheküljel on

pealkirja „Edgar Savisaar, kuhu vabandust palumine jäi?" all avaldatud lause: „Tallinna võimu juures,

kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma

linnapea heakskiiduta."

24. ja 27. mai 2013 artiklite vaatlemisel kogumis jäetakse lugejale vaieldamatult arusaam, et Tallinna

Linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et

Tallinna Linnavalitsus oli sellise tegevuse heaks kiitnud. Need väited ei vasta tegelikkusele.

Kostjal ei ole võimalik oma väidete tõelevastavust tõendada isikute ütlustega, kelle väidete tõele

vastamine on tuvastamata. Kostja peab andmed ümber lükkama ka juhul, kui kostja tegevus ei olnud

õigusvastane. Ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ja

väärtushinnangute kogum, millest järeldub faktiväide. Andmete avaldamine füüsiliste isikute kohta,

kes omakorda tegutsevad Tallinna Linnavalitsuse kui juriidilise isiku esindajatena ja keda sellises

rollis oli vaidlusalustes artiklites käsitletud, rikub hageja õigusi. Väited ei olnud esitatud nende kui

eraisikute vastu, vaid just nimelt nende kui Tallinna Linnavalitsuse liikmete vastu.

Hageja palus kohustada kostjat:

a) hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks kõrvaldama viie päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest ajalehe Äripäev internetiväljaandest aadressil www.aripaev.ee artiklist „K-kohkumus

pole seni üle läinud ega tohigi minna" tekst: „On selge, et linnapea ja Taavi kohkumus ei tulenenud

sellest, nagu oleksid linnapea alluvad omapäi midagi hullu korda saatnud. Kohkunud oldi ikka enda

pärast. Äripäev on veendunud, et selline skeem oli Tallinna ja Keskerakonna juhtidele kindlasti teada

ja nendelt muidugi mõista ka lahkelt heakskiidu saanud," ja artiklist „Edgar Savisaar, kuhu vabandust

palumine jäi?" lause: „Tallinna võimu juures, kus ilma Savisaare teadmata ei lenda ka kärbes, ei

saanud selline korruptiivne tegevus käia ilma linnapea heakskiiduta.";

b) omal kulul ümber lükkama 27. mail 2013 ilmunud artiklites „Planeeringu niidid viivad tippu

välja", „Asju aeti kõige kõrgemal tasemel. Farmaatsiatehas", „K-kohkumus pole seni üle läinud ega

tohigi minna" ja „Edgar Savisaar, kuhu vabandust palumine jäi?" avaldatud ebaõiged andmed selle

kohta, nagu oleks Tallinna Linnavalitsus olnud teadlik kriminaalasjas nr 1-09-20251 süüdi mõistetud

Tallinna linna ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning nagu oleks Tallinna Linnavalitsus sellise

tegevuse heaks kiitnud; c) kohustada kostjat hageja taotletut avaldama samal leheküljel kui artikkel

„K-kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna" ja samal lehepinnal, kui seda oli artikkel „K-

kohkumus pole seni üle läinud ega tohigi minna"; d) jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on avaldanud arvukalt õigeid andmeid, mis pärinevad

kriminaaltoimikust, avalikult kohtuistungilt, ning kohaseid hinnanguid, mistõttu ei vastuta kostja

deliktiõiguse alusel hageja ees. Vaidlusalused avaldused ei ole avaldatud hageja, s.o Tallinna linna

kohta. Hagi aluses puudub nõutav tegu - ebaõigete andmete või fakti avaldamine hageja kohta, sest

kõigi avalduste puhul ei ole tegemist faktiväidetega ning kui avaldustes on esitatud ka faktiväiteid,

siis vastavad need tõele. Kohtumenetluses kuuldu/nähtu on suures osas hageja, st Tallinna linna

(valitsuse) kõrgete ametnike sõnad, teod ning ütlused. Need on sisuliselt hageja enda avaldusteks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 mõttes. Seega nõuab hageja kostjalt enda

ütluste/sedastuste ümberlükkamist ning sellist õiguskaitsevahendit seadus ette ei näe. Potentsiaalsed

kannatanud saaksid olla näiteks Edgar Savisaar, Taavi Aas ja/või Keskerakond, kuid välistatud on

haginõude rahuldamine Tallinna linna kasuks. Vaidlusalustes artiklites ei viidata linnavalitsuse

teadmisele ning heakskiidule, vaid ja ainult linna „kõrgete juhtide", Savisaare, aselinnapea teadmisele

ja heakskiidule, äärmisel juhul ka Keskerakonna teadmisele. Hagist ei nähtu Tallinna linna õiguse või

huvi rikkumist. Hagejal puudub oma õigus või huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1

tähenduses. Hagejal kui avalik-õiguslikul isikul puudub materiaalõiguslikult põhiõigusvõime ning

seega ka võime selles tsiviilasjas olla hagejaks.

3. Harju Maakohus jättis 2. oktoobri 2013. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. detsembri 2013. a

määrusega maakohtu määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

4. Harju Maakohus jättis 19. detsembri 2014. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus nõustus kostjaga, et esitatud avaldused on väärtushinnangud või tõesed faktiväited,

mistõttu ei ole teo objektiivne koosseis võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 mõttes täidetud. Kostja

on esitanud selgelt lubatavad dokumentaalsed tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes,

hageja ei ole esitanud mistahes muid tõendeid.

Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi eset arvestades võimalik. Hagejal puudub „oma õigus või huvi"

TsMS § 3 lg 1 mõttes. Potentsiaalsed kannatanud saaksid olla nt Edgar Savisaar, Taavi Aas ja/või

Keskerakond, kuid välistatud on haginõude rahuldamine Tallinna linna kasuks. Lisaks asjaolule, et

hagejal puudub „oma" huvi või õigus, ei oleks see huvi või õigus seadusega kaitstud TsMS § 3 lg 1

tähenduses. Kohus ei nõustunud, et juriidilise isikuga (Tallinna linn) seotud isikute (E. Savisaar,

T. Aas jne) käitumise kohta hinnangu andmisel rikutakse juriidilise isiku õigusi. Hagist ei nähtu

Tallinna linna õiguse või huvi rikkumist. Tallinna linnal ei ole põhiõigusvõimet selle tsiviilasja

tarbeks. Kuigi juriidilisel isikul, sh avalik-õiguslikul juriidilisel isikul võib olla maine ehk

reputatsioon, ei saa tal tekkida nõuet, mille lähtepunktiks on põhiõigus. Praegusel juhul on nõude

aluseks põhiseaduse (PS) § 45 (väljendusvabadus ja selle piirangud). Kui isikul aga puudub

põhiõigusvõime, ei ole võimalik jaatada tema õigust aule ja reputatsiooni kaitsele. Seega puudub

hagejal kui avalik-õiguslikul isikul materiaalõiguslikult põhiõigusvõime ning võime olla selles

tsiviilasjas hagejaks.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja

teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. mai 2015. a otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata,

muutes selle põhjendusi. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus hageja

kanda.

Viidates PS § 9 lg-tele 1 ja 2, §-le 17 ning §-le 19, leidis ringkonnakohus, et kõigepealt peab

põhiõigusvõime laienemine juriidilisele isikule PS mõttes olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste

eesmärkidega. Juriidiliste isikute üldised eesmärgid ei saa tähendada konkreetse juriidilise isiku

põhikirjas fikseeritud eesmärki, vaid eesmärgid peavad olema laiemad. Seega teoreetiliselt võiks

juriidiline isik olla põhiõiguste kandja, kui tema eesmärk seisneb individuaalsete õiguste

realiseerimises. Ringkonnakohus viitas PS § 154 lg-le 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 2 lg-le 1, leides, et ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohaliku omavalitsuse eesmärk

seisneda individuaalsete õiguste realiseerimises. PS § 9 lg 2 välistab põhiõiguste kaitse laienemise

avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Neil avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, kes vajavad

põhiseaduslikku kaitset riigi eest, on põhiseaduslikud autonoomiagarantiid (PS § 38 lg 2, §-d 111

ja 112, § 154 lg 1). Riigikohtu üldkogu on pidanud kohaliku omavalitsuse (KOV) autonoomiat

sisuliselt kõikehõlmavaks funktsiooni kaitse sätteks (nt Riigikohtu üldkogu 19. aprilli 2005. a otsus

asjas nr 3-4-1-1-05, p-d 17 ja 35). KOV autonoomia põhimõte eksisteerib avaliku võimu

detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides ning tähendab, et kohaliku

omavalitsuse volikogu liikmed peavad saama otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, seades

esikohale kohalikud huvid. Kohalike huvide realiseerimine kohalikul tasemel, vajadusel ka vastuolus

keskvõimu huvidega, on omavalitsuse autonoomia põhimõtte olemuslik sisu. KOV autonoomia annab

KOV-le kõikehõlmava kõigi positsioonide kaitse, mida avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul

olemuslikult üldse kaitsta saab. See kaitse on tal aga vaid riigi riivete korral.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avalik-õiguslik juriidiline isik tulenevalt põhiõigusvõime

puudumisest oma head nime kaitsta võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamisega. Hageja ei saa taotleda kostjalt andmete ümberlükkamist ka siis, kui andmete

avaldamine ei olnud õigusvastane (VÕS § 1047 lg 1). Kuna hageja ei saa esitada hagi oma õiguste

kaitseks, ei olnud maakohtul vaja hinnata asjaolu, kas kostja avaldatud andmed on käsitatavad

faktiväidetena või väärtushinnangutena, samuti, kas kostja peab väited ümber lükkama või nende

avaldamise lõpetama. Vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse

tühistada ning saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

Kostja pidanuks asjas tõendama, et tema väited, mille kohaselt Tallinna Linnavalitsus teadis ametnike

ebaseaduslikust tegevusest ning kiitis selle tegevuse heaks, vastavad tegelikkusele. Kostja seda teinud

pole, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostja on

artiklites avaldatud otseste faktiväidete ja kaudsete asjaolude esitamise koosmõjul loonud mulje,

millest iga mõistlik lugeja teeb järelduse, et hageja oli ametnike õigusvastasest tegevusest teadlik ja

selle ka heaks kiitnud. Kostja artiklitest jääb mulje, et Tallinna linn kohaliku omavalitsusena toimib

selliselt, et tema juhtorganid (s.o linnavalitsus) aktsepteerivad korruptiivseid tegevusi linna

asjaajamises ning on need tegevused heaks kiitnud.

Ebaõigete andmete ümberlükkamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamise õigus on tagatud nii

füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (vt nt Riigikohtu 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-166-12, kus Riigikohus jaatas erakonna õigust nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist). Samuti

on juriidilistele isikutele tagatud VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahend. Hageja esitas hagi

oma õiguste kaitseks. Väited ei olnud esitatud konkreetsete füüsiliste isikute kui eraisikute vastu, vaid

just nimelt nende kui Tallinna Linnavalitsuse liikmete vastu. Seega avaldati andmeid Tallinna linna

kui juriidilise isiku kohta. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et hageja ei saa VÕS § 1047 lg-le 4

tuginedes nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist.

Kostja ei ole tõendanud oma väidete tõelevastavust, mistõttu tuleks hagi rahuldada, hageja kohta

avaldati ebaõigeid faktiväiteid.

9. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, ringkonnakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb

rahuldada.

11. Hageja tugineb kassatsioonkaebuses mh sellele, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et hageja ei

saa VÕS § 1047 lg-le 4 tuginedes nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Ringkonnakohus leidis,

et avalik-õiguslik juriidiline isik ei saa tulenevalt põhiõigusvõime puudumisest oma head nime kaitsta

võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamisega. Hageja ei saa taotleda kostjalt

andmete ümberlükkamist ka siis, kui andmete avaldamine ei olnud õigusvastane.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Sellel, kas hagejal on põhiõigusvõime või mitte,

ei ole eraõigussuhtest tuleneva nõude esitamisel VÕS § 1047 lg 4 alusel tähendust. Seadusandja võib

anda nõudeõiguse isikule sõltumata sellest, kas isikul on põhiõigusvõime või mitte. Seadusandja ei

ole VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude esitajate ringi piiranud füüsiliste isikute või eraõiguslike juriidiliste

isikutega, VÕS §-s 1047 räägitakse isikust ja kannatanust. TsÜS § 24 järgi on juriidiline isik seaduse

alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. TsÜS § 25 lg 2 järgi

on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on

loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Hageja ehk Tallinna linn

kui kohaliku omavalitsuse üksus on seega avalik-õiguslik juriidiline isik TsÜS § 25 lg 2 mõttes.

TsÜS § 25 lg 3 järgi kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes juriidilise isiku kohta

sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti, ning TsÜS § 25 lg 4 järgi ei või avalik-õiguslik

juriidiline isik omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Kolleegium leiab,

et seadusandja ei ole piiranud avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel eraõigussuhtest tuleneva

VÕS § 1047 lg 4 järgse nõude esitamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudmise õiguse

andmist avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ei saa pidada ka vastuolus olevaks tema eesmärgiga,

seetõttu on hagejal kui kohaliku omavalitsuse üksusel õigus esitada VÕS § 1047 lg 4 järgne nõue.

Seejuures tuleb arvestada, et ka VÕS § 1047 lg 4 puhul tuleb kohaldada VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud

asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet (vt täpsemalt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).

Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse alusel sisuliselt maakohtu otsuse seaduslikkuse ja

põhjendatuse kontrollimata. Kuna kolleegium ei saa TsMS § 688 lg-test 3-5 tulenevalt ise asjaolusid

tuvastada ega tõendeid hinnata, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

12. Arvestades seda, et hageja kui avalik-õiguslik juriidiline isik saab tugineda VÕS § 1047 lg-le 4 ja

nõuda eraõigussuhtes tema kohta avaldatud ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult

ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas

andmete avaldamine on õigusvastane või mitte, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel

hinnata apellatsioonkaebuse alusel (arvestades Riigikohtu juhiseid), kas hagis vaidlustatud osas on

kostja esitanud avaldusi hageja kui kohaliku omavalitsuse üksuse või siiski füüsiliste isikute või

eraõigusliku juriidilise isiku kohta. Kui hagis vaidlustatu käib füüsiliste isikute või eraõigusliku

juriidilise isiku kohta, mitte aga hageja kui kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, ei ole hagi esitatud

hageja õiguste kaitseks, vaid konkreetsete füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku huvide

kaitseks ning hageja esitatud hagi rahuldamiseks poleks alust. Faktiväited, mis puudutaksid kohaliku

omavalitsuse üksust ja mille ümberlükkamist ta saaks nõuda, peaks puudutama kohaliku

omavalitsuse üksust kui sellist, mitte selle organi üksikuid liikmeid või nende tegevust. Kui

ringkonnakohus leiab, et hagis vaidlustatu käis hageja kohta, tuleb hinnata ka seda, kas avaldatu näol

on tegemist ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega ning sellest tulenevalt

lahendada ka asi.

13. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, jääb hagiga seotud menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada hageja esindaja advokaadibüroo pangakontole.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik