3-3-1-55-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-55-15

Määruse kuupäev

16. detsember 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

Gete Tammanni kaebus Maksu- ja Tolliameti maamaksuteate

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Gete Tammann

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2015. a määrus haldusasjas

nr 3-15-741

Menetluse alus Riigikohtus

Gete Tammanni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Gete Tammanni määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. aprilli 2015. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

30. juuni 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-741.

3. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastas Gete Tammannile 5. veebruari 2015. a maksuteate nr 363250

Tallinnas Narva mnt 32-9 asuva korteriomandi 2015. a maamaksu kohta.

G. Tammann esitas vaide maksuteate kehtetuks tunnistamiseks, kuid MTA jättis vaide rahuldamata.

2. G. Tammann esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuteate nr 363250 tühistamiseks. Kaebuse

põhjenduste järgi on maksuteade vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg-s 2 ja lg 3 p-s 5

sätestatud vorminõuetega ega ole üheselt arusaadav. Maksuteates ei ole kirjeldatud kaebajale

etteheidetavat käitumist. Maksuteates puuduvad faktiline alus ja põhimotiivid, millega haldusorgan

soovib siduda haldusaktis toodud õigusnormidesse kätketud õiguslikke tagajärgi. Puudulikult on

märgitud maksuteate andmise õiguslik alus.

3. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 21. aprilli 2015. a määrusega halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel järgmiste põhjendustega:

1) maamaks on omandil põhinev maks, mille objektiks on maatükk ja maksjaks maa omanik. Sellest

tulenevalt puudub mahukas faktiline argumentatsioon, mida peab maksuteates märkima. Kaebajale

etteheidetava käitumise märkimine pole maamaksuteates vajalik;

2) kaebusega ei ole võimalik saavutada maamaksusumma muutmist. Kaebaja ei ole viidanud mingitele

eranditele, mis tema maamaksukohustust välistaksid või vähendaksid. Kuna ei vaielda selle üle, et

kaebaja oli 1. jaanuari 2015. a seisuga maksuteates märgitud kinnistu omanik, ei saaks ka maksuteate

parem ega põhjalikum motiveerimine viia määratud maksusumma muutmiseni, kui kõik selle aluseks

olevad faktilised asjaolud (maksuobjekt, -subjekt ja maa maksustamishind) jäävad samaks. Järelikult

puudub kaebaja õiguste kaitseks kasulik tagajärg, mida esitatud kaebusega oleks võimalik saavutada.

Kuna kaebajal ei oleks praegustel asjaoludel võimalik saavutada sisult teistsugust maamaksuteadet

(tegemist ei ole kaalutlusotsusega), ei saaks ka kaebaja välja toodud vormivead tingida vaidlustatud

maksuteate tühistamist;

3) kaebaja eesmärk ei saa olla kohtumenetluse tulemusena üksnes selgema haldusakti saamine, vaid

tema subjektiivsete õiguste kaitse. Maamaksuteate sisu ebaselguse korral on maksukohustuslasel

tõhusam võimalus selgituste saamiseks pöörduda maksuhalduri poole.

4. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palus kaebaja halduskohtu määrus tühistada ja saata asi

halduskohtule sisuliseks lahendamiseks. Määruskaebuse põhiväited on järgmised:

1) HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamine eeldab, et kaebeõiguse puudumine oleks ilmselge. Kaebuse

perspektiivitus ei ole kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi. Kaebajal on HKMS

§ 44 lg 1 mõttes MKS § 46 lg-st 2, lg 3 p-st 5 ja põhiseaduse §-st 15 tulenevad õigused, mida

maksuteate tühistamise nõudega kaitsta;

2) kaebuse eesmärgi saavutamine on võimalik. Maksuteates puuduvad maksu määramise faktiline alus

ja põhjendused. Halduskohus on asunud otsima haldusakti õiguslikku alust, viidates maamaksuseaduse

(MaaMS) § 8 lg-le 1, millele maksuteates ei ole viidatud. Maksuteate sisuline õiguspärasus ei ole

kontrollitav. See on maksuteate tühistamise alus. Kui maksuteates puuduvad põhjendused, saab

kaebaja üksnes spekuleerida, et kaebajale etteheidetav käitumine seisnes selles, et kaebaja ei

registreerinud 2014. a sügisel ostetud korterit enne 1. jaanuari 2015 enda elukohana, millisel juhul

oleks kaebaja olnud maamaksu tasumisest vabastatud (MaaMS § 11 lg 1).

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. juuni 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja haldus-

kohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga ning esitas lisaks järgmised

põhjendused:

1) kuigi võib eeldada, et maamaksuteate kui koormava haldusakti adressaadil on selle vaidlustamiseks

alati kaebeõigus, ei toeta kaebuses ja määruskaebuses esitatu seda, et kaebaja on kohtusse pöördunud

oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Isikul ei ole isoleeritult õigust nõuda, et iga temale suunatud

haldusakt oleks vormi- ja põhjendamispuudusteta. Kaebeõiguse aluseks on eelkõige materiaalõiguse

rikkumine ning sellega kaasnev isiku õiguste alusetu riive. Kaebuse faktiline põhjendus peab

võimaldama kohtul hinnata, kas ja kuidas on kaebaja õigusi rikutud. Kaebusest ei selgu, miks kaebaja

leiab, et maamaksu nõudmine on sisuliselt vale;

2) kaebaja ei olnud 1. jaanuari 2015. a seisuga registreerinud Narva mnt 32-9 eluruumi oma elu-

kohana. Seega ei saanud maksuhaldur maamaksuteate väljastamisega jätta alusetult arvestamata ka

MaaMS §-s 11 ette nähtud maksusoodustusi;

3) kohtusse ei saa pöörduda vaid selleks, et kõrvaldada õiguskorrast ilmselgelt õigusdefektne

haldusakt. Samuti mitte selleks, et põhjendamispuudustega haldusakti tühistamine motiveerib maksu-

haldurit järgima seadust ja Riigikohtu praktikat. Primaarne ei ole kohtu roll "õiguskultuuri taseme

tõstjana", vaid kohtu töö on eelkõige isikute õiguste kaitse (HKMS § 2 lg 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. G. Tammann palub määruskaebuses haldus- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi

menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema kaebuse

tagastamine HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ei olnud lubatav. Kaebeõiguse puudumine selles asjas

ei ole ilmselge ja kaebusega on võimalik kaebuse eesmärki saavutada.

Kaebaja on pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks ja maksuteate vaidlustamine on selleks sobiv

vahend. Vaidlustatud maksuteade piirab kaebaja õigusi ehk tegemist on koormava haldusaktiga.

Maamaksuseadus ei näe ette, et maksuteadet ei pea motiveerima, s.o faktilisi asjaolusid neile vastava

õigusnormi koosseisuga siduma. Maksuteatest ei nähtu selle andmise faktiline alus ja puuduvad

põhimotiivid. Riigikohtu praktikas on haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata jätmist, kui akti

sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav, peetud akti tühistamise aluseks.

7. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kaebaja vaidlustas maksuteate 2015. a maamaksu kohta, millega teavitati kaebajat talle kuuluva

kinnisasja maamaksu suurusest ja maksu tasumise tähtaegadest.

Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et kaebusega ei ole

võimalik saavutada maamaksusumma muutmist, mistõttu ei saaks ka kaebuses nimetatud maksuteate

vormivead tingida vaidlustatud maksuteate tühistamist. Järelikult puudub kaebaja õiguste kaitseks

kasulik tagajärg, mida esitatud kaebusega oleks võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustus

halduskohtu järeldustega.

Kolleegium võtab seisukoha esmalt HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamise õiguspärasuse kohta (I),

seejärel HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise õiguspärasuse kohta (II). Lõpuks lahendab kolleegium

määruskaebuse (III).

I

9. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamisel peab kaebe-

õiguse puudumine olema ilmselge. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust

kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (vt nt

25. novembri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-15, p 10 ja seal toodud viited).

10. Vaidlustatud maksuteatega pannakse kaebajale kohustus tasuda maksuteates märgitud maamaks

teates märgitud tähtaegadeks. Kohustuse pealepanek riivab alati adressaadi õigusi. Kohustava haldus-

akti adressaadil on HKMS § 44 lg 1 kohaselt üldjuhul alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks

kaebusega halduskohtusse. Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik

riive, mitte õiguse rikkumine. Kaebeõiguse puudumist ei saa tuletada ka sellest, et kaebaja ei ole

kahtluse alla seadnud seda, et ta on maksuteates märgitud kinnistu omanik, ega väitnud, et maamaks

on valesti arvutatud.

11. Seetõttu ei puudu kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel oli põhjendamatu.

II

12. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kolleegiumi praktikas on peetud võimalikuks

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse tagastamist ka siis, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu

(22. märtsi 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 17).

13. Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebuses esitatud põhjendustel on kaebuse eesmärgi

saavutamine vähetõenäoline. Samas ei ole kohus seotud kaebaja õiguslike väidetega, mistõttu ei saa

kohus kaebuse eduväljavaateid hinnates piirduda ainuüksi kaebuses esitatud väidetega. Kohus peab

kaebuse tagastamisel põhjusel, et sellega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada, olema

veendunud, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka kaebaja poolt kaebuses nimetamata, kuid

kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohastel põhjendustel.

14. Kolleegium märgib, et Riigikohtu menetluses on haldusasjas nr 3-3-1-65-15 (haldus- ja

ringkonnakohtus nr 3-14-50716) esitatud kassatsioonkaebus, milles on muuhulgas kahtluse alla seatud

maamaksu määramise õigusliku regulatsiooni põhiseaduspärasus. Seetõttu ei pea kolleegium

käesolevas asjas esitatud kaebust ilmselgelt perspektiivituks.

III

15. Eelneva tõttu rahuldab Riigikohus määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 21. aprilli

2015. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2015. a määruse haldusasjas nr 3-15-741. Asi

saadetakse menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.

16. Pooled ei ole Riigikohtule menetluskulude dokumente esitanud. Määruskaebuse esitamisel tasutud

kautsjon tagastatakse HKMS § 107 lg 4 alusel. Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb kautsjon tagastada

kaebaja kontole nr EE142200221031494244 Swedbankis.

Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld