3-1-1-104-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-104-15

Määruse kuupäev

14. detsember 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Ilvest

Kohtuasi

Rivo Fuchsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 2015. a määrus kriminaalasjas nr

1-12-9461

Rivo Fuchsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Meelis Juursoo

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

18. november 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. juuni 2015. a ja Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 2015. a määrus, millega

jäeti Rivo Fuchs tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

2. Saata kriminaalasi Tartu Maakohtu teisele kohtukoosseisule uueks arutamiseks.

3. Jätta Rivo Fuchsil maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud kokku summas 114,72 eurot riigi kanda.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määrata Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid OÜ-le Rivo Fuchsile määruskaebemenetluses osutatud riigi

õigusabi eest 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 4. oktoobri 2012. a otsusega tunnistati 18. novembrist 2008 vanglakaristust kandev Rivo Fuchs (alates

8. oktoobrist 2015 John Clark Kallas) süüdi Viru Vanglas toime pandud karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 65 lg 2 järgi moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 16. novembri

2011. a otsusega mõistetud karistusega ja R. Fuchsile mõisteti karistuseks 9 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise

algusajaks luges Viru Maakohus 18. novembri 2008.

2. 3. juunil 2015 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Fuchsi tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 26. juuni 2015. a määrusega jäeti R. Fuchs tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus

leidis, et R. Fuchsi puhul ei olnud täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused.

Vangla lähtus tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide saatmisel Viru Maakohtu 4. oktoobri 2012. a otsuse

resolutsioonist, kus on märgitud R. Fuchsi karistuse kandmise algusajaks ekslikult 8. november 2008. Nimelt kannab

R. Fuchs liitkaristust, mis on moodustatud nelja kohtuotsuse alusel. Liitkaristuse mõistnud kohtud on aga kohaldanud

valesti KarS § 65 lg-t 2. Kuigi süüdimõistetu viibib kinnipidamisasutuses alates 18. novembrist 2008, pidanuks kohtud

hilisemaid liitkaristusi mõistes arvestama välja uue karistuse kandmise algusaja. Praegu on R. Fuchsile mõistetud karistused

üksnes liidetud varasemale karistusele ja karistuse algusaeg on jäänud muutmata. KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristust mõistes

oleks kohtud pidanud mõistetud liitkaristusest maha arvestama juba kantud karistuse ja lugema karistuse kandmise

algusajaks uue kohtuotsuse tegemise päeva. Sellisel juhul tulnuks alates 4. oktoobrist 2012 lugeda R. Fuchsile ärakantavaks

liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust. Eeltoodud põhjusel avanes R. Fuchsil KarS § 76 lg-s 2 nimetatud

võimalus karistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda alles 25. septembril 2015. R. Fuchsi määratud kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga õigusabitasu 66 eurot 72 senti jäeti süüdimõistetu kanda.

4. 9. juulil 2015 saatis Tartu Vangla seoses Tartu Maakohtu 26. juuni 2015. a määrusega Viru Maakohtule päringu

täpsustada R. Fuchsi karistuse kandmise algusaega.

5. Viru Maakohtu 15. juuli 2015. a määrusega jäeti Viru Maakohtu 4. oktoobri 2012. a otsus muutmata ja leiti, et R. Fuchsi

karistuse kandmist tuleb lugeda ikkagi 18. novembrist 2008. Määruse järgi tuleb alates 4. oktoobrist 2012 kanda 5 aastat 11

kuud ja 15 päeva vangistust. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2011. a otsusele asjas nr 3-1-1-18-11 (p

9), leidis maakohus, et KarS § 65 lg 2 kohaldamisel tuleb karistuse algusaega arvestada alates isiku kinnipidamisasutusse

saabumise päevast ja see päev tuleb võtta aluseks ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel.

6. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse R. Fuchs ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

H. Kuningas. Viidates Viru Maakohtu 15. juuli 2015. a määrusele, leidis süüdimõistetu, et KarS § 76 lg 2 formaalsed

eeldused on täidetud, ja ta taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja vaidlustas menetluskulude

väljamõistmise R. Fuchsilt, kuna menetlus toimus sisuliselt riigi eksimuse tõttu.

7. Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 2015. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus pidas Viru

Maakohtu seisukohta karistuse kandmise algusaja kohta vääraks ja nõustus Tartu Maakohtuga, et R. Fuchsi karistuse

algusaega tuleb lugeda alates 4. oktoobrist 2012. Järelikult ei olnud R. Fuchsi ennetähtaegse vabastamise formaalsed

eeldused maakohtu menetluse ajal täidetud. Kohus märkis veel, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg-st 1

tulenevalt oli ennetähtaegse vabastamise üle otsustanud maakohtul õigus täpsustada ka karistuse kandmise algusaega ja

vangla oleks päringuga pidanud pöörduma Tartu Maakohtu poole. Kaitsja taotlust jätta menetluskulud riigi kanda pidas

ringkonnakohus põhjendamatuks. R. Fuchs taotles ise õigusabi ja oli teadlik, et tal tuleb tasuda kaitsja osalemisega seotud

kulud. Vangla eksimus ei tingi menetluskulude riigi kanda jätmist. Ringkonnakohus jättis ka määruskaebemenetluses

tekkinud õigusabikulu 48 eurot R. Fuchsi kanda.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Fuchsi kaitsja H. Kuningas, kes taotleb ringkonnakohtu määruse

tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist.

8.1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2011. a otsuse asjas nr 3-1-1-18-11 (p 9.2) kohaselt tuleb KrMS § 313 lg 1

p 6 järgi süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas märkida karistuse kandmise algus. Vahi all viibiva süüdistatava puhul on

selleks vahistamise või kahtlustatava kinnipidamise päev, sest KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja

hulka. Viru Maakohtu 4. oktoobri 2012. a otsusega määrati R. Fuchsi karistuse kandmisaja alguseks 18. november 2008.

Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 1998. a otsusest asjas nr 3-1-3-25-98 ei saa kohtulahendi täitmisel

tekkivate küsimuste lahendamisel muuta kohtuotsuse resolutiivosas märgitud karistuse kandmise algustähtaega ja seetõttu ei

anna KrMS § 431 alust karistuse algusaja muutmiseks.

8.2. Kaitsja ei nõustu ka sellega, et R. Fuchs peab hüvitama kaitsjatasu. Õigusabi taotledes eeldas süüdimõistetu, et vangla

edastab tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid seaduses ettenähtud tähtajal. Kuna vangla esitas põhjendamatu

taotluse, siis oli menetlus R. Fuchsile peale sunnitud. Kinnipeetav ei esitanud õigusabitaotlust ebaõigeks menetluseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast

teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6

kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist

vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel

võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt ka Riigikohtu 18. aprilli 2011. a otsus

asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest

vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.

10. Riigikohus nendib, et materiaalõiguse korrektsel kohaldamisel peaks R. Fuchsi karistuse kandmise alguseks lugema

Viru Maakohtu 4. oktoobri 2012. a otsuse tegemise päeva. R. Fuchs pani Viru Maakohtu 16. novembri 2011. a otsusega

mõistetud karistuse kandmise ajal toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo ja seetõttu tuli talle selle kuriteo eest mõista

liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Säte näeb ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse

järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega

mõistetud kogu karistusest arvatakse maha see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud.

Vastavat arvutust Viru Maakohus 4. oktoobri 2012. a otsuses ei teinud. Kohus liitis KarS § 121 järgi mõistetud karistusele

kogu varasema otsusega mõistetud karistuse ja jättis karistuse kandmise algusaja muutmata. Kui kohus oleks toiminud

õigesti ja lahutanud KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest maha R. Fuchsi juba kantud karistuse, tulnuks ärakantava

liitkaristuse algusajaks märkida uue kohtuotsuse tegemise päev ehk 4. oktoober 2012. Viide Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2011. a otsusele asjas nr 3-1-1-18-11 (p 9.2) ei ole praegu asjakohane, kuna selles lahendis

räägitakse vahi all viibitud aja arvestamisest karistusaja hulka, mitte KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse tähtaja

algusest. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistuses viibitud aeg küll karistusaja hulka, kuid varasema süüdimõistva

otsuse järgi karistusena vangistuse kandmine ei ole eelvangistus.

11. Kuigi Viru Maakohus kohaldas R. Fuchsile liitkaristust mõistes ebaõigesti materiaalõigust, ei saanud Tartu Maakohus

kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustades juba jõustunud kohtuotsust muuta. KrMS § 313 lg 1 p 6

järgi on karistuse kandmise algusaeg kohtuotsuse osa ja see kajastub resolutsioonis. Viru Maakohtu 4. oktoobri 2012. a

otsuse resolutiivosa kohaselt on R. Fuchsi liitkaristuse kandmise algusaeg 18. november 2008. Kuigi see kuupäev ei ole

kooskõlas KarS § 65 lg 2 kohaldamise tingimustega, saanuks materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist vaidlustada vaid

konkreetse menetluse käigus. Viru Maakohtu otsus on jõustunud ning KrMS § 409 kohaselt täitmiseks kohustuslik.

12. Õiguskord lähtub eeldusest, et kohtu määratud karistuse kandmise algusaeg on seadusega kooskõlas. Kui aga

jõustunud otsuses on kuupäev märgitud valesti, siis ei saa määruskaebemenetluses karistuse alguse kuupäeva enam muuta.

Vastupidine olukord tingiks õigusselgusetuse ning raskendaks oluliselt õiguskaitseasutuste tööd. Tartu Ringkonnakohus on

arusaamatult KrMS § 426 lg-st 1 tuletanud maakohtu võimaluse ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel täpsustada ka

karistuse kandmise algust, kuigi säte sellist õigust ette ei näe.

13. Kuna karistuse kandmise algusajal on karistuse kulgu silmas pidades oluline tähtsus, on vangla õigustatult palunud

karistuse mõistnud kohtul R. Fuchsi karistuse kandmise algusaega täpsustada. KrMS § 431 lg 1 kohaselt võib lahendi

teinud kohus lahendada ka karistuse kandmise algusaja suhtes tekkinud ebaselgused. Sealjuures võib algusaega

korrigeerida vaid süüdimõistetule kasulikus suunas. Viru Maakohus aga selles osas mingeid täpsustusi oma 15. juuli 2015.

a määruses ei teinud.

14. Eelnevat arvesse võttes ei olnud Tartu Maakohtul seadusest tulenevat alust iseseisvalt tuvastada R. Fuchsi karistuse

kandmise algusaega. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustanud kohus oleks sarnaselt vanglaga pidanud lähtuma

Viru Maakohtu süüdimõistvas otsuses märgitud karistuse kandmise alguskuupäevast ja seega asja sisuliselt arutama.

Karistuse algusaja määranud kohtust erineva algusaja tuvastamine maa- ja ringkonnakohtus on menetlusõiguse oluline

rikkumine, mis on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ning tingib määruste tühistamise. Kaitsja taotleb asja uut

arutamist ringkonnakohtus, kuid kuna rikkumine sai alguse maakohtust, tuleb asi saata uueks arutamiseks just esimese

astme kohtule teises kohtukoosseisus.

15. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et R. Fuchsil maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud (maakohtus 66,72

eurot; ringkonnakohtus 48 eurot) kokku 114,72 eurot tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetu lähtus riigi õigusabi taotledes

eeldusest, et kohtud ja vangla on toiminud õigesti ning maakohtus arutatakse tema tingimisi enne tähtaega vabastamise

materiaalsete eelduste üle. Süüdimõistetu ei pea kandma neid menetluskulusid, mis on sisuliselt põhjustatud riigi

eksimusest. Kuna Riigikohus tühistab maa- ja ringkonnakohtu määruse täies ulatuses, tuleb R. Fuchsi menetluskulud KrMS

§ 187 lg 1 järgi jätta nii või teisti täielikult riigi kanda.

16. Juhindudes KrMS §-st 390, § 362 p-dest 1 ja 2, § 361 lg 1 p-st 6, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja

ringkonnakohtu määruse, millega jäeti R. Fuchs formaalsete eelduste puudumisel tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kriminaalasi saadetakse Tartu Maakohtu teisele kohtukoosseisule uueks arutamiseks.

17. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16

eurot. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks kulutatud kokku neli pooltundi. Kolleegium leiab, et tasutaotlus

on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri

juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse p-dest 2 ja 23, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium taotluse.

Määruskaebemenetluse kulu 96 eurot jääb KrMS § 187 lg 1 järgi riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)