3-2-1-123-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-123-15

Määruse kuupäev

Tartu, 14. detsember 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik

Kohtuasi

Veiko Murruste hagi osaühingu Probus vastu nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu

kande parandamiseks. Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-2873

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veiko Murruste määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Veiko Murruste, esindaja vandeadvokaat Viktor

Särgava

Kostja osaühing Probus (registrikood 10655707), esindaja

vandeadvokaat Arne Ots

Asja läbivaatamise kuupäev

19. oktoober 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-2873 ning

jätta jõusse Harju Maakohtu 25. veebruari 2015. a määrus samas tsiviilasjas.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Veiko Murrustele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veiko Murruste (hageja) esitas 24. veebruaril 2015 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühingu

Probus (kostja) vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande

parandamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, paludes katkestada

Tallinnas Tatari 26 asuva kinnistu hoonestusõiguse (registriosa nr 482001) võõrandamiseks AS-

i Süda Maja (pankrotis) (võlgnik) pankrotihalduri välja kuulutatud enampakkumise ja keelata

pankrotihalduril toimingute tegemine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on selle kinnistu

omanikuvahetus.

Hagi tagamise taotluse kohaselt sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (likvideerimisel)

(pank) ja võlgnik 17. augustil 2012 kaks laenulepingut, mille alusel andis pank võlgnikule laenu

kokku 442 142 eurot 10 senti tähtajaga 28. juuni 2013. Laenu tagamiseks sõlmisid pank ja hageja

käenduslepingu, millega hageja võttis kohustuse vastutada võlgniku kohustuste täitmise eest, kuid

mitte üle käendaja vastutuse ülempiiri 140 000 euro.

Võlgnik jättis laenulepingutes kokkulepitud kohustused täitmata. Pank loovutas 30. detsembril 2013

laenulepingutest tulenevad nõuded kostjale. Koos nõude loovutamisega läksid kostjale üle ka hageja

nõude tagamiseks antud käendus ja nõudeid tagavad hüpoteegid, sh kostja kasuks seatud esimese

järjekoha hüpoteek 257 563 eurot 94 senti Tallinnas Tatari 26 asuva kinnistu hoonestusõiguse

1454/1484 suurusele võlgniku kaasomandiosale.

Hageja maksis 11. novembril 2014 käenduslepingu alusel kostjale 140 000 eurot ning palus, et

viimane annaks nõusoleku hüpoteegi jagamiseks, andes hagejale üle osahüpoteegi. Kostja keeldus

nõusolekut andmast.

Võlgniku pankrotihaldur on kuulutanud Tallinnas Tatari 26 asuva kinnistu hoonestusõiguse

võõrandamiseks välja 5. kuni 12. märtsini 2015 toimuva elektroonilise enampakkumise. Kinnistut

koormab hagi esemeks olev hüpoteek. Kuna pärast kinnistu enampakkumisel võõrandamist

kustutatakse hüpoteegid, sh hagi esemeks olev hüpoteek, tekib hagi rahuldamise korral olukord, kus

kohtuotsust ei ole võimalik täita ning hageja nimele ei ole võimalik hüpoteeki kanda. Hagi tagamata

jätmise korral jääb hageja hüpoteegist ilma. Hüpoteegi kustutamise tõttu rahuldatakse hageja nõue

põhivõlgniku vastu teises järgus ning kuna võlgniku varast jätkub üksnes hüpoteegipidajate nõuete

rahuldamiseks, jääb hageja ilma ka käendajana tasutud 140 000 eurost.

2. Harju Maakohus rahuldas 25. veebruari 2015. a määrusega hagi tagamise määruse ning kohustas

katkestama kinnistusregistri registriossa nr 482001 sisse kantud kinnistu võõrandamiseks võlgniku

pankrotihalduri välja kuulutatud enampakkumise ja keelas pankrotihalduril toimingute tegemise,

mille eesmärgiks või tagajärjeks on kinnistu omanikuvahetus. Hagi tagamine tunnistati viivitamata

täidetavaks.

Maakohtu määruse kohaselt põhistas hageja veenvalt ja tõendas hagi tagamise abinõu rakendamise

vajalikkust. Olukorras, kus vaieldakse asjaolu üle, kas kostjal on kohustus anda hagejale nõusolek

hüpoteegipidaja muutmiseks kinnistusraamatus, on hageja õiguste kaitsmine kohtumenetluse ajaks

põhjendatud. Hageja on tõendanud, et vaidlusalust kinnistut koormab hagi esemeks olev hüpoteek ja

kinnistu võõrandamiseks on võlgniku pankrotihaldur kuulutanud välja elektroonilise enampakkumise.

Seega on alust arvata, et hagi rahuldamisel võib kohtuotsuse täitmine olla võimatu või raskendatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt on hagi tagamise eesmärgiks hagi

rahuldava kohtuotsuse täitmise lihtsustamine. Esialgse õiguskaitse rakendamine on ajutine meede,

millega tagatakse kohtulahendi täidetavus ja vajadusel ka menetlusosalise õigused kohtumenetluse

ajaks. Hageja õigusi tuleb kaitsta kohtumenetluse ajaks. Taotletud hagi tagamise abinõu on lubatud,

ühtegi muud abinõu ei ole võimalik rakendada.

3. Kostja palus maakohtu määruse tühistada ning jätta uue määrusega hagi tagamise taotlus

rahuldamata.

Hageja ei ole oma väidetavat nõuet võlgniku pankrotimenetluses esitanud, mistõttu ei saa

pankrotivara müük puudutada hageja õigusi. Nõude rahuldamiseks ei piisa ainuüksi hüpoteegi

olemasolust. Kostja laenulepingutest tulenevad nõuded vaidlustati nõuete kaitsmise koosolekul täies

ulatuses, sh hagejale väidetavalt üle läinud 140 000 euro suurune nõue. Hageja ei ole nõude

tunnustamise hagi esitanud. Hageja nõue kostja vastu loovutada osahüpoteek on pankrotimenetluse

korral sisutu ega vaja hagi tagamise korras kaitset. Isegi kui kohus rahuldaks hageja hagi ja tal tekiks

õigus nõuda hüpoteegi jagamist osahüpoteekideks ja osahüpoteegi loovutamist, ei ole võimalust, et

tema nõue rahuldatakse automaatselt esimese järgu nõudena. Pankrotivara müügi keelamine hagi

tagamise korras peatab pankrotimenetluse. Hagi tagamine koormab kostjat ebamõistlikult ja kostjale

tekib kahju, sest pankrotivaraks oleva kinnistu võõrandamata jätmisel suurenevad massikohustuseks

olevad kinnistu valvekulud, mis tuleb enne müügist saadud summa võlausaldajatele väljamaksmist

sellest maha arvata.

4. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. aprilli 2015. a määrusega maakohtu määruse, rahuldas

määruskaebuse ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale

võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 lg 1 esimese lause kohaselt rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue

põhivõlgniku vastu. Seega on laenulepingutest tulenev nõue seaduse alusel osaliselt kostjalt hagejale

üle läinud. Võlgniku vastu pannakse nõuded maksma pankrotiseaduse (PankrS) 5. ptk alusel ning

PankrS § 143 järgi lahendatakse nõude lõplik suurus ja rahuldamisjärk jaotusettepanekus, mille

kinnitab kohus. PankrS § 145 lg 1 kohaselt jätab kohus jaotusettepaneku kinnitamata, kui ilmneb, et

pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi.

Kuna VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka nõudega seotud

tagatised, ei ole eeldusel, et hageja nõue on seaduse kohaselt esimese järjekoha nõudena

maksmapandav, vaja jaotusettepanekus nõude selliselt käsitlemiseks senist hüpoteeki jagada ja

osahüpoteeke enne kinnistusraamatusse kanda. Kinnistu enampakkumisel uuele omanikule

võõrandamise korral kustutatakse hageja taotletud osahüpoteegid PankrS § 139 lg 2 järgi nii või

teisiti. See ei tähenda, et võlausaldajad kaotaksid hilisema jaotusettepaneku järgi esimesest

järjekohast tuleneva eelisstaatuse.

Hagi tagamise abinõuna pankrotivara müügi peatamine on vastuolus pankrotimenetluse olemusega,

kuna selle rakendamine takistab pankrotimenetlust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega jätta kostja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, kas pärast pankroti väljakuulutamist hüpoteegiga

tagatud nõude loovutamisel on nõude jäämiseks esimesse rahuldamisjärku vajalik hüpoteegi

ülekandmine nõude omandajale. Hüpoteegiga tagatud nõude loovutamise korral omandab nõude

omandaja esimese rahuldamisjärgu nõude sõltumata sellest, kas hüpoteek kantakse üle või mitte.

Vastasel juhul ei oleks esimese rahuldamisjärgu nõuet pärast hüpoteegiga koormatud kinnistu müüki

võimalik enam esimese rahuldamisjärgu nõudena loovutada ja nõue läheks loovutamisel automaatselt

teise järku. Kui nõude säilimiseks esimese järgu nõudena on vaja kanda hüpoteek omaniku nimele,

siis on hädavajalik ka hagi tagada. Vastasel korral võib võlgniku pankrotihaldur vaidlusaluse kinnistu

müüa ja sellel lasuvad hüpoteegid kustutatakse. Seega kustutatakse ka kostja kasuks seatud ja hagi

esemeks olev hüpoteek ning seda ei saaks enam hageja nimele kanda. Kui hüpoteek jääb hageja

nimele kandmata, ei tagaks hüpoteek tema nõuet ja see rahuldatakse teises järgus. Hagi tagamine ei

ole vastuolus pankrotimenetluse olemusega ega takista võlgniku pankrotimenetlust, kuna hageja nõue

ei ole ainuke, mille üle vaieldakse.

8. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et TsMS § 695, § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 701 lg 3 koostoimes tuleb

ringkonnakohtu määrus tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu ning jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebus tuleb rahuldada.

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hüpoteek on nõudega seotud (aktsessoorne)

tagatis ja hüpoteegiga tagatud nõude säilimiseks esimese järgu nõudena ei ole vaja hüpoteeki jagada

ega osahüpoteeke kinnistusraamatusse kanda. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 järgi ei eelda

hüpoteek tagatava nõude olemasolu, mis tähendab, et hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis.

VÕS § 173 lg 1 järgi, kui nõue läheb võlausaldajalt nõude omandajale üle seaduse alusel, kehtib

nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse

VÕS § 173 lg 2 järgi nõude loovutamise sätteid. VÕS § 173 lg 3 p-de 1–4 kohaselt läheb nõue

seaduse alusel üle isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude

täitmiseks (p 1); isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu

suunatud nõude täitmine (p 2); isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist VÕS § 78 lg-s 3

nimetatud juhul; või muul seaduses sätestatud juhul (p 4).

Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb VÕS § 152 lg 1 esimese lause kohaselt rahuldatud

ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised

ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sh eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole

lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad VÕS § 167 lg 1 järgi nõude

loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka

nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. VÕS § 167 lg 6 teise lause

kohaselt peab hüpoteegiga tagatud nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse

ülemineku registreerimisele. AÕS § 349 lg 2 järgi, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse

osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks

osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist. Kolleegiumi arvates kohaldub see säte analoogia alusel

ka praegusel juhul. Seega võib osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist enda kasuks nõuda ka

käendaja, kes on osaliselt rahuldanud hüpoteegiga tagatud nõude. Hüpoteegi jagamist osadeks

võimaldab AÕS § 355 lg 1.

Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava

asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on AÕS § 641 lg 1 kohaselt

nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka AÕS § 338 lg 2 järgi

on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud

kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Kolleegium selgitab, et ka hüpoteegi osadeks

jagamisel ja uuele võlausaldajale loovutamisel tuleb lähtuda AÕS § 641 lg-s 1 ja § 338 lg-s 2

sätestatust, mille kohaselt on kinnisasja koormamiseks ja asja koormava hüpoteegi üleandmiseks vaja

notariaalset tehingut ja jagamise kinnistusraamatusse kandmist. Erinevalt kinnisasja koormamisest ja

hüpoteegi käsutamisest ei eelda hüpoteegi osadeks jagamine kinnisasja omaniku nõusolekut

(VÕS § 355 lg 2).

Eeltoodud sätetest nähtuvalt läheb võlausaldajalt kohustuse täitnud käendajale seaduse alusel üle

võlausaldaja nõue võlgniku vastu, kuid hüpoteek käendajale kui uuele võlausaldajale seaduse alusel

automaatselt üle ei lähe. Nii hüpoteegi jagamine kui ka üleandmine eeldavad asjaõiguslepingu

sõlmimist ja kande tegemist kinnistusraamatusse.

11. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kinnistusraamatus hüpoteegipidaja kohta tehtud kande

muutmiseks nõusoleku saamise otsustamiseni on põhjendatud tagada hageja õigused kohtumenetluse

ajaks. Kuna PankrS § 153 lg 1 järgi rahuldatakse pankrotimenetluses nõuded järkude kaupa, sh

esmalt pandiga tagatud nõuded ja seejärel pandiga tagamata nõuded, võib kinnistu kohtumenetluse

ajal võõrandamise korral tekkida olukord, kus hagejal ei ole võimalik saavutada hüpoteegi endale

ülekandmist isegi juhul, kui tema hagi rahuldatakse. Seega võib hagi tagamata jätmine raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (TsMS § 377 lg 1 esimene lause).

Hageja taotletud abinõu ei koorma kostjat ülemäära ega ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga

(TsMS § 378 lg 4, PankrS § 2). Hagi tagamiseks ei ole iseenesest vaja, et hageja oleks esitanud nõude

võlgniku pankrotimenetluses ja seda oleks tunnustatud. Hagejale seaduse alusel üle läinud

tunnustatud nõuet ei tule hagejale üle läinud osas võlgniku pankrotimenetluses tunnustada (vt ka

Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 14). Kuigi kostja väitel ei ole

tema nõuet pankrotimenetluses veel tunnustatud, ei ole alust seda asjaolu hagi tagamise taotluse

lahendamisel hinnata. Seda asjaolu saab hinnata üksnes hagi sisulise lahendamise menetluses.

12. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes,

jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude

jaotusest.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale

tagastada.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik