3-2-1-140-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-140-15

Määruse kuupäev

Tartu, 10. detsember 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Henn Jõks

Kohtuasi

AS-i BLM Eesti hagi OÜ Karu Kinnisvara, Silmand

Auto OÜ, Aivar Häelmi ja Andrus Roilandi vastu

solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju 71 435 euro

59 sendi, viivise 4077 euro 4 sendi ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks ning AS-i BLM Eesti hagi OÜ Karu

Kinnisvara, Aivar Häelmi ja Andrus Roilandi vastu

solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju 94 837 euro

96 sendi, viivise 3679 euro 2 sendi ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks. AS-i BLM Eesti hagi tagamise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. mai 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 2-15-2226

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i BLM Eesti määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS BLM Eesti, esindaja vandeadvokaat Merle

Veeroos

Kostja OÜ Karu Kinnisvara, esindaja vandeadvokaat Indrek

Kukk

Kostja Silmand Auto OÜ

Kostjad Aivar Häelm ja Andrus Roiland, kostjate esindaja

vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets

Asja läbivaatamise kuupäev

2. november 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-2226 osas,

millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 25. veebruari 2015. a määruse osas, milles

maakohus seadis hagi tagamiseks AS-i BLM Eesti kasuks kohtulikud hüpoteegid Silmand

Auto OÜ-le kuuluvatele kinnistutele, Aivar Häelmile kuuluvale korteriomandile ja Andrus

Roilandile kuuluvale kinnistule, arestis ja seadis käsutamist keelavad keelumärked Silmand

Auto OÜ-le kuuluvale kuuele sõidukile ning arestis Aivar Häelmile kuuluva OÜ AH Seenior osa

(maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6-11). Saata asi tühistatud osas Tartu Ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud OÜ Karu Kinnisvara kinnistutele kohtulike

hüpoteekide seadmise ja rahasummade osas, mille maksmisel kohtu deposiitkontole või mille

ulatuses pangagarantii andmisel hagi tagamisabinõud nende kinnistute osas tühistatakse

(ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 2-4).

3. Ülejäänud osas (st osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 25. veebruari

2015. a määruse osas, millega maakohus keelas Aivar Häelmil OÜ AH Seenior (registrikood

11135358) juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate

tehingute tegemise, sh osaluste ning kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade

võõrandamise, ja OÜ AH Seenior osanikuna selliste otsuste vastuvõtmise poolt hääletamise, mis

võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või proportsiooni OÜ AH Seenior

osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele ning osaühingu lõpetamisele, jagunemisele,

ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete tegemisele suunatud otsuste poolt

hääletamise, samuti juhatuse liikmena selliste otsuste alusel avalduste esitamise äriregistrile

(maakohtu määruse resolutsiooni p 12)) tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada AS-i BLM Eesti määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo

COBALT OÜ arvelduskontole nr EE262200221062863828 (Swedbank AS).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS BLM Eesti (hageja) esitas 11. veebruaril 2015 hagi OÜ Karu Kinnisvara (kostja I), Silmand

Auto OÜ (kostja II), Aivar Häelmi (kostja III) ja Andrus Roilandi (kostja IV) vastu solidaarselt

õigusvastaselt tekitatud kahju 71 435 euro 59 sendi, viivise 4077 euro 4 sendi ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks ning kostja I, kostja III ja kostja IV vastu solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju

94 837 euro 96 sendi, viivise 3679 euro 2 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt blokeerisid kostjad 9. jaanuaril 2014 juurdepääsu hageja tehasele, mis asub

Põlvas Vabriku 23, parkides kostjale II kuuluva veoauto kostjale I kuuluvale Vabriku 21 kinnistule

otse tehase sissepääsu ette. Tehase laadimisava blokeeriv veoauto eemaldati alles 23. aprillil 2014,

kuid ka pärast veoauto eemaldamist keelasid kostja I ning tema juhatuse liikmed kostja III ja

kostja IV hagejal sõidu üle kostjale I kuuluvate kinnistute. Juurdepääsu takistamisega ning

juurdepääsu võimaldamisest keeldumisega tekkis hageja emaettevõttele Berglandmilch iganädalaste

otseste lisakulude näol kahju 166 273 eurot 55 senti, mida emaettevõte nõuab hagejalt kui

kasutuslepingut ja müügilepingut rikkunud poolelt. Hageja tehases asus Berglandmilchile kuuluv

juustu riivimisliin, mida hageja kasutas kasutuslepingu alusel kuni detsembrini 2013. Pärast seda

riivimisliin demonteeriti ning pidi jaanuaris 2014 transporditama Berglandmilchi tegutsemiskohta

Austrias. Koos riivimisliiniga soovis Berglandmilch Austriasse transportida ka juustu lõikamis- ja

pakkimisliini, mis ta oli omandanud hagejalt detsembris 2013 müügilepingu alusel. Nimetatud

seadmete transport oli kostjate tegevuse tõttu takistatud ja sai võimalikuks alles 30. oktoobril 2014,

s.o 42 nädalat pärast seda, kui kostjad olid tehase laadimisava blokeerinud, ning pärast seda, kui

tsiviilasjas nr 2-14-59298 oli tehtud lahend, millega kostjaid I ja II kohustati võimaldama juurdepääsu

hageja tehasele. Kahju seisneb Berglandmilchi kantud täiendavates tööjõukuludes, mida ettevõte ei

oleks pidanud kandma, kui kõne all olevaid seadmeid oleks olnud võimalik kasutada Austria tehases.

Hageja sattus kostjate tegevuse tõttu Berglandmilchi ees rikkumisse nii kasutus- kui müügilepingu

alusel ning on oma kohustust kahju hüvitada tunnustanud. Hageja nõude suuruseks on 166 273 eurot

55 senti, millest 71 435 euro 59 sendi hüvitamist nõuab hageja solidaarselt kostjatelt I-IV ning

94 837 euro 96 sendi hüvitamist solidaarselt kostjatelt I, III ja IV.

Hageja taotles hagi tagamist, leides, et hagi tagamata jätmise korral võib nõuet rahuldava kohtuotsuse

täitmine osutuda võimatuks. Eeldades, et hagimenetlus kestab vähemalt ühe aasta, on põhjendatud

hagi tagamine nõudesumma, s.o 187 414 euro 63 sendi ulatuses, mis katab lisaks põhinõudele ja

sissenõutavaks muutunud viivisele ka aasta jooksul haginõudele lisanduva viivise.

Hageja palus hagi tagamise korras:

1) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek kostjale I kuuluvale neljale kinnisasjale alljärgnevalt:

- kohtulik hüpoteek summas 123 298 eurot 63 senti kinnistule I;

- kohtulik hüpoteek summas 12 330 eurot kinnistule II;

- kohtulik hüpoteek summas 39 456 eurot kinnistule III;

- kohtulik hüpoteek summas 12 330 eurot kinnistule IV;

2) seada hageja kasuks kostjale II kuuluvale ühele kinnistule kohtulik hüpoteek summas 78 763 eurot

20 senti ja teisele kinnistule summas 2500 eurot;

3) arestida kostja II kaheksa sõidukit ning teha sõidukite käsutuskeeld nähtavaks kande tegemisega

liiklusregistris;

4) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 70 000 eurot kostjale III kuuluvale kinnistule;

5) arestida kostjale III kuuluv OÜ AH Seenior (registrikoodiga 11135358) osa nimiväärtusega

3834 eurot, mis moodustab 75% OÜ AH Seenior osakapitalist;

6) keelata kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse

raamest väljuvate tehingute tegemine, sh osaluste ning kinnisasjade ja registrisse kantavate

vallasasjade võõrandamine; keelata kostjal III OÜ AH Seenior osanikuna selliste otsuste

vastuvõtmise poolt hääletamine, mis võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või

proportsiooni OÜ AH Seenior osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele ning osaühingu

lõpetamisele, jagunemisele, ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete tegemisele

suunatud otsuste poolt hääletamine, samuti keelata kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena

selliste otsuste alusel avalduste esitamine äriregistrile;

7) seada hageja kasuks kostjale IV kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 187 414 eurot

63 senti.

Vaatamata sellele, et kostjatele I ja II kuuluvad mitmed kinnisasjad, on hagi tagamine vajalik, kuna

kostjate käitumine annab alust eeldada, et nad võivad asuda oma vara võõrandama või koormama, et

vältida kinnisasjade võõrandamist kohtuotsuse täitmiseks. Kostja I on teavitanud Põlva Vallavalitsust

huvist oma kinnistuid võõrandada.

Kuna kostjatele I ja II kuuluva kinnisvara väärtus on oluliselt väiksem hageja nõudest ning

kohtulikud hüpoteegid ei ole seetõttu piisavad hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise tagamiseks,

samuti võib kinnisvara võõrandamine osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks, on hagi tõhusaks

tagamiseks vajalik lisaks arestida ka kostjate vallasvara. Sõidukite arestimine on proportsionaalne

hagi tagamise abinõu, kuna ei takista kostjal II sõidukite kasutamist kostja II igapäevases

majandustegevuses, kuivõrd kohtulik registerpant ei piira koormatud asja omanikul koormatud asja

vabalt vallata ja kasutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud asja väärtust ega kahjusta pandipidaja

huve muul viisil.

Hagi tagamise abinõusid on vajalik kohaldada ka kostjate III ja IV vara suhtes, et vältida nende vara

võõrandamist, varjamist või koormamist, mis muudaks kostjate III ja IV suhtes kohtuotsuse täitmise

võimatuks. Hagejale teadaolevalt on osa kostjaga III seotud varadest juba kantud tema lähikondsete

nimele. Kostjale III kuulub kinnistusraamatu andmetel korteriomand Tartus, mille hinnanguline

väärtus sarnase korteri müügikuulutuse järgi võib olla suurusjärgus 70 000 eurot, ning äriregistri

andmetel 75%-line osalus OÜ-s AH Seenior, mille ainuke juhatuse liige ta on. Kostjale III kuulub

100%-line osalus OÜ-s Põlva Pull, mille omakapital ei ole aga ligilähedanegi hageja nõudesummale.

Kostjale IV kuulub elamumaa Tartumaal, talle kuuluvad ka mäetööstusmaad ja maatulundusmaad,

kuid nende väärtus on raskesti hinnatav ja likviidsus küsitav. Kostjale IV kuulub osalusi erinevates

äriühingutes, kuid osa arest ei ole tagamisabinõuna võrreldav kinnisvarale seatava kohtuliku

hüpoteegiga, kuivõrd osa väärtuse säilimine ei pruugi olla tagatud.

Tagamaks hagi tagamise määruse täitmist ning välistamaks võimalust, et kostjad muudavad määruse

täitmise võimatuks, palus hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 3 alusel kostjaid

hagi tagamise avalduse läbivaatamisest mitte teavitada ning lükata määruse kättetoimetamine

kostjatele TsMS § 387 lg-te 1 ja 2 alusel edasi, kuni määrus on täidetud. Hageja palus kohtul edastada

hagi tagamise määrus täitmiseks kinnistusraamatu ning liiklusregistri pidajale.

2. Tartu Maakohus rahuldas 25. veebruari 2015. a määrusega hagi tagamise taotluse ning seadis

hageja kasuks kostjale I kuuluvale kinnistule I kohtuliku hüpoteegi summas 123 298 eurot 63 senti,

kinnistule II kohtuliku hüpoteegi summas 12 330 eurot, kinnistule III kohtuliku hüpoteegi summas

39 456 eurot ja kinnistule IV kohtuliku hüpoteegi summas 12 330 eurot. Samuti seadis maakohus

kostjale II kuuluvale ühele kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 78 763 eurot

20 senti ja teisele kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 2500 eurot. Maakohus seadis kostjale III

kuuluvale korteriomandile hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 70 000 eurot ning kostjale IV

kuuluvale kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 187 414 eurot 63 senti. Maakohus

arestis ja seadis käsutamist keelavad keelumärked kostjale II kuuluvale kuuele sõidukile. Samuti

arestis maakohus kostjale III kuuluva OÜ AH Seenior osa nimiväärtusega 3834 eurot, mis moodustab

75% OÜ AH Seenior osakapitalist. Maakohus keelas kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena

osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise, sh osaluste ning

kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise; keelas kostjal III OÜ AH Seenior

osanikuna selliste otsuste vastuvõtmise poolt hääletamise, mis võivad vähendada temale kuuluva osa

nimiväärtust või proportsiooni OÜ AH Seenior osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele ning

osaühingu lõpetamisele, jagunemisele, ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete

tegemisele suunatud otsuste poolt hääletamise; keelas kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena

selliste otsuste alusel avalduste esitamise äriregistrile. Maakohus määras kindlaks, et kui kostjad

maksavad kohtu deposiitkontole 175 000 eurot või esitavad selles ulatuses pangagarantii, tühistatakse

kostjate avalduse alusel hagi tagamine, asendades selle rahaga või pangagarantiiga. Maakohus

edastas hagi tagamise määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning Maanteeameti

liiklusregistrile.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi tagamise taotlus piisavalt põhjendatud. Viidates TsMS § 377

lg-le 1, leidis maakohus, et hagiavalduses on esitatud asjaolud, mille tõele vastavuse korral on

võimalik väita, et kostjate tegevuse tõttu võib olla hagejale tekkinud kahju.

Maakohus leidis, et aluse eeldada kohtuotsuse täitmise raskendatust või võimatust annavad hageja

nõude suurus ning kostjate senine käitumine, mille tagajärjel on hageja sunnitud pöörduma kohtu

poole nõudega juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele üle kostjate I, II ja AS-i Tere

kinnisasjade. Kostjate pikaajaline suutmatus või soovimatus oma rahalisi kohustusi täita viitab

ilmselgelt ohule, et võimalikku hagi rahuldavat kohtuotsust ei ole hagi tagamata jätmise korral

võimalik täita või on see märkimisväärselt raskendatud. Hageja on taotlenud TsMS § 378 lg 1 p 1

kohaselt kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjate omandis olevatele kinnistutele, TsMS § 378 lg 1 p 2

alusel kostja II sõidukite arestimist ning käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist

Maanteeameti liiklusregistrisse ning TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt kostjal III OÜ AH Seenior

juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise

keelamist.

Maakohtu hinnangul puuduvad teised, kostjaid vähem koormavad ja hageja nõude rahuldamist

tagavad hagi tagamise abinõud. Hüpoteek ei takista kinnistute valdamist, kasutamist ega käsutamist,

kuid hagi rahuldamisel on hagejal võimalik nõuda kohtuotsuse täitmist hüpoteegiga koormatud

kinnisasja arvel. Kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjate I ja II kinnisasjadele ei piira nende võimalust

kinnisasju oma igapäevases majandustegevuses kasutada ega ole muul moel kostjaid kahjustav.

Samuti ei takista sõidukite arestimine ja käsutuskeelu kohaldamine sõidukite valdamist ja kasutamist,

sealhulgas igapäevases majandustegevuses. See on proportsionaalne hagi tagamise abinõu.

Äriregistris osa arestimine ja kostja III keelamine teha OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu

igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ei takista äriühingu igapäevast

majandustegevust. Maakohus ei pidanud võimalikuks hagi tagamise korras kahe sõiduki arestimist,

kuna need ei kuulu kostjale II, vaid nende omanikuna on registrisse kantud AS Nordea Finance

Estonia. Hagi tagamise eesmärgiks on kohtu tunnustatud nõude maksimaalselt efektiivne

realiseerimine. Hüpoteegisumma ja arestimine tuleb määrata hagi hinna, s.o 187 414 euro 63 sendi

ulatuses.

3. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused, paludes maakohtu määruse tühistada.

4. Hageja vaidles määruskaebustele vastu, paludes jätta need rahuldamata ning maakohtu määruse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. mai 2015. a määrusega maakohtu määruse osas, milles

maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse täielikult ning tagas hagi maakohtu määruse p-des 6-12

määratud viisil (seega osas, milles maakohus seadis hageja kasuks kostjale II kuuluvatele kinnistutele

kohtulikud hüpoteegid, kostjale III kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi, kostjale IV

kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi, arestis ja seadis käsutamist keelavad keelumärked

kostjale II kuuluvale kuuele sõidukile, arestis kostjale III kuuluva OÜ AH Seenior osa, keelas

kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest

väljuvate tehingute tegemise, sh osaluste ning kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade

võõrandamise, keelas kostjal III OÜ AH Seenior osanikuna selliste otsuste vastuvõtmise poolt

hääletamise, mis võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või proportsiooni OÜ AH

Seenior osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele ning osaühingu lõpetamisele, jagunemisele,

ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete tegemisele suunatud otsuste poolt

hääletamise, keelas kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena selliste otsuste alusel avalduste

esitamise äriregistrile). Ringkonnakohus muutis maakohtu määrust ka osas, millega maakohus

määras 175 000 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu deposiitkontole või mille ulatuses

pangagarantii esitamisel tühistatakse kostjate avalduse alusel hagi tagamine, asendades selle raha või

pangagarantiiga. Ringkonnakohus määras koormatud kinnistute kohta käivad rahasummad, mille

maksmisel kohtu tagatiste kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine

tühistatakse: 110 000 eurot kostja I kinnistu I osas, 12 000 eurot kostja I kinnistu II osas, 39 000 eurot

kostja I kinnistu III osas, 12 000 eurot kostja I kinnistu IV osas. Muus osas jättis ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus rahuldas kostja I määruskaebuse osaliselt ning

kostjate II, III ja IV määruskaebused täielikult.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja kohtule esitanud kostjate vastu nõude

selliselt, et nõuab kostjatelt I-IV solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju 71 435 euro 59 sendi,

viivise 4077 euro 4 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmist ning kostjatelt I, III ja IV solidaarselt

õigusvastaselt tekitatud kahju 94 837 euro 96 sendi, viivise 3679 euro 2 sendi ja lisanduva viivise

väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist

kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tekib

solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib

võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

Hagiavalduse väidete kohaselt põhineb hageja nõue kostjate vastu deliktil ja kohustuse täitmist saab

hageja nõuda vaid ühe korra, st hageja saab kostjatelt I-IV nõuda kokku või igaühelt neist

166 273 eurot 55 senti + viivist (hagihind 187 414 eurot 63 senti), kusjuures nõude suurus kostja II

vastu saab olla maksimaalselt 71 435 eurot 59 senti + viivis (hagihind 81 263 eurot 20 senti). Kuigi

maakohus on TsMS § 378 lg-le 4 viidanud, pole ta selle õigusnormiga hagi tagamise taotluse

lahendamisel arvestanud. Kostjate väited selle kohta, et hagi tagamisel ei ole arvestatud hageja nõude

suurust ning hagi on tagatud hagihinnast oluliselt suuremas summas (ligi kolm korda), on

põhjendatud.

Kostjad I ja II heidavad maakohtule ette, et kohus on hagi tagades tuginenud vastustaja esitatud

ebaõigetele andmetele kostjate I ja II kinnistute turuväärtuse kohta. Hagiavalduse kohaselt on

kostjale I kuuluva nelja kinnistu turuväärtus kokku vahemikus 57 220-80 108 eurot ning kostjale II

kuuluva kinnisasja hinnanguline väärtus 31 890-44 646 eurot. Kostja I esitas määruskaebemenetluses

Pindi Realia Group eksperdihinnangud järgmises: 1) kinnistu II turuväärtus 18 000 eurot, likviidsus

madal; 2) kinnistu IV turuväärtus 19 000 eurot, likviidsus madal; 3) kinnistu III turuväärtus

47 000 eurot, likviidsus madal; 4) kinnistu I turuväärtus 105 000 eurot, likviidsus madal. Saadud

tulemuse täpsuseks hindas hindaja +/-30%. Hagiavalduses on kostjale II kuuluvate kinnistute

turuväärtuseks hinnatud kokku 31 890 eurot. Samas on hageja taotlenud ühele kostja II kinnistule

kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 78 763 eurot 20 senti, mis ületab oluliselt hageja väidetud

turuväärtust. Kostja II esitas määruskaebemenetluses Pindi Realia Group eksperdihinnangud

järgmises: 1) kostja II kinnistu II turuväärtus 50 000 eurot, likviidsus madal; 2) kostja II kinnistu I

turuväärtus 300 000 eurot, likviidsus keskmine. Saadud tulemuse täpsuseks hindab hindaja esimese

kinnistu korral +/-30% ja teise kinnistu puhul +/-20%. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Nõustuda saab kostjaga I, et temale kuuluvate

kinnistute hind ei pruugi olla nii madal, nagu on hagiavalduses leidnud hageja. See on tõendatud

Pindi Realia Group eksperdiarvamustega. Kaudselt tõendab seda ka asjaolu, et hageja on palunud

kostja I kinnistutele seada hüpoteegid kogu hagihinna ulatuses 187 414 eurot 63 senti. TsMS § 381

lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist mitmele asjale korraga,

märkida hagi tagamise avalduses nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel.

Sama tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 3631. Kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme

kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi

aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud

summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need

summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel.

Olukorras, kus maakohus on rikkunud ületagamise keeldu, hageja keeldub hagi tagamise taotlust

määruskaebemenetluses täpsustamast ja kostjad leiavad, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta

rahuldamata ning ei tee samuti omapoolseid ettepanekuid, määrab ringkonnakohus ise, millise

võlgniku (kostja) osas kõigepealt ja millises ulatuses jääb hagi tagatuks. Ringkonnakohus arvestab

seejuures kõigi menetlusosaliste huvidega ja poole õigusega esitada edasises menetluses taotlus ühe

hagi tagamise abinõu asendamiseks teisega.

Hagi tagamiseks piisab kohtulikest hüpoteekidest kostja I neljale kinnistule kogu haginõude

187 414 euro 63 sendi ulatuses. Tulenevalt TsMS § 381 lg 1 p-s 5 sätestatust on ringkonnakohus

seotud hageja määratud nõude jagunemisega erinevate hüpoteekidega koormatud asjade vahel. Muul

viisil otsustades võib hagi jääda üle- või alatagatuks. Kuna solidaarvõlgnikest kostjatel on piisavalt

kinnistuid, millele seada hagi tagamiseks kohtulikud hüpoteegid nõudesumma ulatuses, siis puudub

igasugune vajadus hagi tagamiseks vallasvara (kostja II sõidukid) ja kostjale III kuuluva OÜ AH

Seenior osa arestimiseks. Liiatigi koormab kostjale III seatud OÜ AH Seenior juhatuse liikmena

tegutsemise keeld kostjat III ebaproportsionaalselt.

Hagi täielikult tagamata jätmiseks ei anna määruskaebuste põhjendused alust. Selles asjas annavad

aluse eeldada kohtuotsuse täitmise raskendatust või võimatust hageja nõude suurus ja poolte

varasemad suhted.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Hageja palub

tühistatud osas jätta jõusse maakohtu määruse või saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt. Ringkonnakohus leidis ekslikult,

et hagi tagamise rakendamine iga kostja suhtes esitatud nõude ulatuses on vastuolus TsMS § 378 lg-

ga 4. Kuna VÕS § 65 järgi võib hageja nõuda kahju hüvitamist igalt kostjalt täies ulatuses ning iga

kostja vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest täies ulatuses, siis ei koorma kogu nõudesumma

ulatuses seatud hagi tagamise abinõu ühtegi kostjat rohkem, kui on vaja tema suhtes nõuet rahuldava

kohtuotsuse täitmiseks. Kohus oleks TsMS § 378 lg 4 kohaselt pidanud hindama ka hageja huve ja

kaaluma neid kostjate huvidega. Kostjad saavad hagi tagamise lõpetada, kui nad tasuvad kohtu

deposiiti nõutud summa. Kohus oleks pidanud lähtuma sellest summast, mille ulatuses iga kostja

hageja ees vastutab. Riigikohus on leidnud (3-2-1-135-12, p 17; 3-2-1-73-12, p 11), et kuna hagi

tagamise eesmärk on tagada tulevase kohtuotsuse täitmist, siis tuleb hagi tagamisel lähtuda sellest

summast, mida hageja kostjalt nõuab, ning seda summat tuleb lugeda hagi hinnaks TsMS § 378 lg 4

teise lause tähenduses. Ringkonnakohtu lõppjäreldus on vastuolus ringkonnakohtu seisukohaga, mille

järgi ei koorma kostjaid liialt kohtulikud hüpoteegid. Ringkonnakohus rikkus ka oluliselt TsMS § 377

lg-t 1, kui jättis kostjate II-IV suhtes hagi tagamata. AÕS § 363 lg 2 järgi on kostja I varale seatud

kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Seega juhul, kui kostja I suhtes

peaks hagi jääma rahuldamata, ei ole ülejäänud kostjate suhtes hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine

millegagi tagatud. Teised kostjad on või võivad olla asunud oma vara võõrandama. Kohus hindas

puudulikult hüpoteegiga koormatud kinnistute väärtust - kinnistute likviidsus oli madal ja

eksperdiarvamuse hindamistäpsus oli 30%. Kinnistute tagatisväärtus ei ole seega piisav. Kinnistute

müük toimuks viivitamata ja kinnistud müüdaks hinnatust oluliselt madalamalt, lisaks tuleks

sundmüügi puhul müügisummast arvata maha täitekulud. Kohus jättis hageja väited kinnistute

väärtuse kohta arvestamata.

7. Kostjad I, III ja IV vaidlevad hageja määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

Kostja II ei ole kooskõlas TsMS § 218 lg 3 esimese lause ja lg 4 esimese lause nõuetega

määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Hageja vaidlustab määruskaebuses ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus maakohtu

määruse tühistas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6-12). Seega ei kontrolli kolleegium

ringkonnakohtu määrust kostja I kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmise ja rahasummade osas,

mille maksmisel kohtu deposiitkontole või mille ulatuses pangagarantii andmisel hagi

tagamisabinõud nende kinnistute osas tühistatakse (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 2-4).

Selles osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud TsMS § 463 lg 2 ning TsMS § 456 lg 4 teise lause

kohaselt.

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega ringkonnakohus tühistas

maakohtu määruse osas, milles maakohus seadis hagi tagamiseks hageja kasuks kostjale II

kuuluvatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid, kostjale III kuuluvale korteriomandile kohtuliku

hüpoteegi, kostjale IV kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi, arestis ja seadis käsutamist keelavad

keelumärked kostjale II kuuluvale kuuele sõidukile ja arestis kostjale III kuuluva OÜ AH Seenior osa

(maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6-11). Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

Ülejäänud osas (st osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus

keelas kostjal III OÜ AH Seenior (registrikood 11135358) juhatuse liikmena osaühingu igapäevase

majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise, sh osaluste ning kinnisasjade ja registrisse

kantavate vallasasjade võõrandamise; keelas kostjal III OÜ AH Seenior osanikuna selliste otsuste

vastuvõtmise poolt hääletamise, mis võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või

proportsiooni OÜ AH Seenior osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele ning osaühingu

lõpetamisele, jagunemisele, ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete tegemisele

suunatud otsuste poolt hääletamise; keelas kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena selliste

otsuste alusel avalduste esitamise äriregistrile (maakohtu määruse resolutsiooni p 12)) tuleb

ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagi tagamine

iga kostja vastu esitatud nõude ulatuses on vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4.

TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 4 kohaselt

tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd,

kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise

nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostjate I-

IV vastu solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju 71 435 euro 59 sendi, viivise 4077 euro 4 sendi ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks ning kostjate I, III ja IV vastu solidaarselt õigusvastaselt tekitatud

kahju 94 837 euro 96 sendi, viivise 3679 euro 2 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. Seega saab solidaarkohustuse puhul võlausaldaja valida, kellelt

solidaarvõlgnikest (kas kõigilt võlgnikelt ühiselt, igaühelt või mõnelt neist) ta kohustuse täitmist

nõuab.

Kolleegium leiab, et kohus võib olukorras, kus hageja on esitanud hagi erinevate solidaarvõlgnike

vastu ühiselt, tagada hagi iga kostja vastu kogu nõude ulatuses, kui hageja põhistab, et hagi tagamine

iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes kogu nõude ulatuses on vajalik. Kohus ei saa ise valida, millise

solidaarse kostja vara koormata, eelistades nii teisi. Ringkonnakohus, tagades hagi üksnes kostja I

kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmisega, on taganud kohtulahendi täitmise üksnes kostja I

vastu nõude rahuldamise puhuks. AÕS § 363 lg 1 järgi võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude

ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. AÕS § 363

lg 2 järgi on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohtuliku

hüpoteegiga saab tagada menetluses maksma pandud nõudeid kinnisasja omaniku, mitte aga

kolmanda isiku vastu. Seega juhul, kui hagi jääb rahuldamata selle kostja vastu, kelle kinnistutele on

seatud kohtulikud hüpoteegid, ei pruugi teiste solidaarvõlgnike vastu esitatud rahuldatud nõude

täitmine olla tagatud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ringkonnakohtu järeldus, et maakohus

rikkus ületagamise keeldu, kui tagas hagi iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes eraldi kogu nõude

ulatuses. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu

määruse kostjaid II ja IV puudutavas osas, samuti kostjale III kuuluvale kinnistule kohtuliku

hüpoteegi seadmist ja talle kuuluva OÜ AH Seenior osa arestimist puudutavas osas. TsMS § 695

ja § 701 lg 3 teise lause alusel tuleb asi tühistatud osas saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hagi tagamise üle otsustamisel hindama, kas hagi

tagamine kõigi kostjate suhtes on vajalik (TsMS § 377 lg 1). Kui hagi tagamine iga kostja vastu kogu

nõude ulatuses on vajalik, tuleb hagi tagamisel hinnata mh kostjate väiteid kinnistute, sõidukite ja

OÜ AH Seenior osa väärtuse kohta.

TsMS § 388 lg 5 järgi märgib kohus kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale, laevale või

õhusõidukile hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel

selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.

TsMS § 389 lg 3 järgi märgib mitme asja arestimisel kohus hagi tagamise määruses iga koormatud

asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses

pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Seega tuleb ringkonnakohtul juhul, kui ta peab

hagi täiendavat tagamist vajalikuks, kostjate kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmisel ning

sõidukite ja osaühingu osa arestimisel märkida lahendisse iga varaeseme kohta rahasumma, mille

maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine selle

eseme osas tühistatakse.

Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et tulenevalt TsMS § 383 lg-st 11 tagab kohus rahalise

nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt viie protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid

mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Tagatise eesmärgiks on tagada

kostjatele tagatise arvel alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine (TsMS § 391). Seda

eesmärki tuleks arvestada ka hagejalt TsMS § 383 lg 11 järgi tagatise nõudmisel juhul, kui kohus

otsustab hagi tagada iga solidaarkostja suhtes kogu nõude ulatuses. Seega tuleks sel juhul hagejalt

nõuda hagi tagamise tagatise maksmist vähemalt 5% iga kostja vastu esitatud nõudesummalt.

11. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et kostjale III kohaldatud OÜ AH

Seenior juhatuse liikmena tegutsemise keeld ja osanikuna tegutsemise piirangud (keeld teha OÜ AH

Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid, sh

võõrandada osalusi ning kinnisasju ja registrisse kantavaid vallasasju; keeld hääletada osanikuna

selliste otsuste vastuvõtmise poolt, mis võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või

proportsiooni OÜ AH Seenior osakapitalis, sh keeld hääletada osakapitali suuruse muutmisele ning

osaühingu lõpetamisele, jagunemisele, ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete

tegemisele suunatud otsuste poolt; keeld kostjal OÜ AH Seenior juhatuse liikmena esitada selliste

otsuste alusel avaldusi äriregistrile) koormab kostjat III ebaproportsionaalselt ning selles osas on hagi

tagamine õigesti tühistatud. Pealegi ei nähtu maakohtu lahendist, et maakohus oleks analüüsinud,

miks on üks või teine tegutsemispiirang kohtuotsuse võimaliku täitmise seisukohalt vajalik või kuidas

aitaks see kaasa kohtuotsuse täitmise tagamisele. Selles osas tuleb jätta ringkonnakohtu määrus

muutmata.

12. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel tagastada. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1

esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude

jaotusest.

Villu Kõve, Malle Seppik, Henn Jõks