3-2-1-158-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-158-15

Määruse kuupäev

Tartu, 9. detsember 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve

Kohtuasi

Mihhail Gnidini, Valeri Kovalenko, OÜ BLT Holding,

Vladimir Toropovi, Lidia Loginova ja Aleksander Kanteri

avaldus BLRT Grupp AS-i erikontrolli korraldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 2-13-41591

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mihhail Gnidini, Valeri Kovalenko, OÜ BLT Holding,

Vladimir Toropovi, Lidia Loginova ja Aleksander Kanteri

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldajad Mihhail Gnidin, Valeri Kovalenko, Osaühing BLT

Holding, Vladimir Toropov, Lidia Loginova, Aleksander

Kanter, avaldajate ühised esindajad vandeadvokaadid Hannes

Vallikivi ja Elmer Muna

Puudutatud isik BLRT Grupp AS, esindaja vandeadvokaat

Arne Ots

Asja läbivaatamise kuupäev

23. november 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2015. a määrus ja Harju Maakohtu 12. märtsi

2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-41591 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju

Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-ile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mihhail Gnidin (avaldaja I), Valeri Kovalenko (avaldaja II), Osaühing BLT Holding (avaldaja III),

Vladimir Toropov (avaldaja IV), Lidia Loginova (avaldaja V) ja Aleksander Kanter (avaldaja VI)

esitasid 6. septembril 2013 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid korraldada BLRT Grupp AS-i

(BLRT) erikontrolli ning määrata erikontrolli läbiviija ja tingimused. Menetluskulud palusid

avaldajad jätta BLRT kanda.

Avaldajad on BLRT aktsionärid, kellele kuulub ca 40,25% aktsiakapitalist. Avaldajad soovisid, et

korraldataks erikontroll, et selgitada välja, kas BLRT juhatuse liikmed Fjodor Berman ja Tamerlan

Gussov on tekitanud BLRT-le kahju. Avaldajad soovisid määrata erikontrolli läbiviijaks

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ (Advokaadibüroo TRINITI OÜ)

(Advokaadibüroo) ja teha talle ülesandeks selgitada välja kõik asjaolud selle kohta, et võõrad

äriühingud võivad olla alates 2003. a-st tasuta kasutanud BLRT kontserni vara. Avaldajad palusid

määrata erikontrolli tasu maksimumsuuruseks 9000 eurot (käibemaksuta).

BLRT territooriumil on aastaid tegutsenud BLRT kontserni mittekuuluv osaühing Ökoloog

(Ökoloog), kes on kasutanud BLRT vara. Kuni 2011. a maini oli Ökoloogi 50% osanik ja juhatuse

liige BLRT juhatuse liikme F. Bermani tütar Rimma Berman. BLRT tütarühing Osaühing BLRT Eko

(Eko) tegutseb Ökoloogiga samal tegevusalal. T. Gussov oli kuni 2011. a oktoobrini nii Eko kui ka

Ökoloogi juhatuse liige. Ökoloogil on sama tegevuskoht nagu Ekol ja BLRT-l. Samuti on Ökoloogil

samad sidevahendite numbrid ja ruumid nagu Ekol. Ökoloog on kasutanud ka puudutatud isiku

tankereid. On alust eeldada, et Ökoloogi tegevuskulusid kannab BLRT kontsern, kandes seeläbi otsest

varalist kahju. Ökoloog ja Eko on konkurendid. Ökoloogi tegevus on oluliselt kasumlikum kui Ekol.

BLRT vara Ökoloogile tasuta kasutada andmisega on BLRT-le tekitatud kahju orienteeruvalt

212 000 eurot.

20. juunil 2013 toimus BLRT üldkoosolek, mille päevakorras oli erikontrolli otsustamine, kuid

erikontrolli määramise otsus jäi vastu võtmata. Aktsionärid on Ökoloogi tehingute kohta esitanud ka

teabenõudeid, kuid vastused on olnud pealiskaudsed ja osaliselt ka ebaõiged. Erikontrolli vajadust

kinnitab ka asjaolu, et BLRT majandustulemused on järsult halvenenud ja see võib viidata

kuritarvitustele. Asjaolul, et erikontroll nõuab aega ja raha, ei saa olla tähtsust erikontrolli läbiviimise

vajalikkuse üle otsustamisel. Erikontroll ei ole BLRT-le liiga koormav, sest juhatuse ülesanded

piirduvad üksnes teabe ja vajalike dokumentide esitamisega. Põhjendatud on määrata erikontroll

alates 2003. a-st, kuna see aitab selgitada välja juhatuse liikmete rikkumised.

2. BLRT palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.

Avaldaja II oli aastatel 2000-2010 üks Eko juhatuse liikmetest ja kuulus 1996-2010. a ka BLRT

juhatusse. Avaldajate küsimused puudutavad sama perioodi. Avaldaja I on 1996. a-st BLRT nõukogu

liige. Avaldaja III on avaldajate I, II ja IV kontrolli all olev äriühing. Avaldajad IV, V ja VI olid

BLRT kontserni kuuluvate äriühingute töötajad. Avaldajad on kogu aeg teadnud Ökoloogi tegevusest.

Avaldajad I ja II on ise aidanud Ökoloogil BLRT territooriumil tegevust korraldada ega ole tõstatanud

T. Gussovi huvide konflikti küsimust. Avaldajad käituvad pahauskselt. Vale on avaldajate väide, et

neile ei ole teavet antud.

Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust. Audiitor ei tuvastanud tehinguid, mis oleksid tehtud

BLRT kontserni ühingute juhtkonda kuuluvate isikute ja ühingute vahel. Avaldajate kahtlused on

liiga ebamäärased, erikontrolli eesmärk ei saa olla üldrevisjon. Samuti ei ole avaldajad erikontrolli

taotlust põhjendanud. Erikontrolli ese on ebaolulise tähtsusega, arvestades BLRT majandusnäitajaid.

Ökoloog on väike äriühing, mille käive ei ole ühelgi aastal ületanud 600 000 eurot ja see jääb alla

0,16% BLRT konsolideeritud käibest. BLRT ja selle tütarühingute kokkupuuted Ökoloogiga on

majanduslikult ebaolulised. Erikontrolliga kaasneb BLRT-le suur kulu (erikontrolli tasu) ja see on

koormav, sest BLRT töötajad ja juhtkond peavad aitama erikontrolli korraldada. See segab nende

igapäevast tööd. Avaldajate taotletud viisil erikontrolli läbiviimine nõuab väga mahukat tööd.

Avaldajad soovivad, et erikontroll selgitaks välja kõik Ökoloogi suhted BLRT kontserniga, kuid

kontserni kuulub 84 tütarettevõtet. Samuti ei ole põhjendatud erikontrolli periood 2003. a-st, sest nii

ammu tekkinud nõuded on aegunud. Advokaadibüroo ei ole sobiv kandidaat erikontrolli

läbiviimiseks, kuna selle advokaadid on nõustanud avaldajaid vaidlustes BLRT-ga.

3. Harju Maakohus rahuldas 3. jaanuari 2014. a määrusega avalduse osaliselt ja määras erikontrolli

osas taotletud küsimustes ning jättis menetluskulud BLRT kanda.

4. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii BLRT kui ka avaldajad.

BLRT palus maakohtu määruse tühistada osas, millega määrati erikontroll ja nimetati erikontrolli

läbiviija, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Avaldajad palusid maakohtu määruse tühistada osas, millega erikontroll jäeti määramata.

BLRT ja avaldajad vaidlesid üksteise määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26. juuni 2014. a määrusega määruskaebused osaliselt ning

tühistas maakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

6. Avaldajad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid kohtute määrused

tühistada avalduse rahuldamata jätmise osas ja rahuldada avalduse tervikuna või saata asi tühistatud

osas uueks lahendamiseks alama astme kohtule.

Riigikohus jättis määruskaebuse 1. oktoobri 2014. a määrusega menetlusse võtmata ja

kassatsiooniastme menetluskulud avaldajate kanda.

7. Harju Maakohus jättis asja uuel läbivaatamisel avalduse 12. märtsi 2015. a määrusega

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt avaldajate kanda ja mõistis avaldajatelt

BLRT kasuks välja 10 341 euro suuruse menetluskulu ning alates määruse jõustumisest kuni

täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Lisaks mõistis

maakohus avaldajatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 200 eurot ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt soovivad avaldajad selgitada erikontrolli abil välja, kas

BLRT juhatuse liikmed on tekitanud BLRT-le kahju sellega, et Ökoloog on saanud tasuta tegutseda

BLRT territooriumil ning tasuta kasutada BLRT vara, ja sellega, et BLRT tütarühing Eko võis jääda

ilma tulust, mida sai tema asemel Ökoloog. On tõendatud, et Ökoloog on tegutsenud BLRT-le

kuuluval territooriumil. Nii Eko kui ka Ökoloog tegelesid vaidlusalusel perioodil ohtlike jäätmete

käitlemisega. Isiklikud seosed BLRT juhtorganite liikmete ning äriühingu vahel, kes on väidetavalt

BLRT-le kahju tekitamisest kasu saanud, toetavad kahju tekitamise kahtlust.

Avaldajate väitel tekkis BLRT-le kahju sellega, et Ökoloog kasutas tema vara, kuid ei maksnud selle

eest tasu. Kahju võiks teoreetiliselt seisneda saamata jäänud tulus, kuid avaldajad ei ole välja toonud,

et BLRT võinuks teenida tulu vara kasutusse andmisest, kui Ökoloog ei oleks sama vara tasuta

kasutanud. Avaldajate arvates kandis Ökoloogi tegevuskoha ja tankerite kasutamisega seotud kulusid

Eko või muu BLRT kontserni kuuluv ühing. Kui see vastab tõele, ei tekkinud kahju mitte BLRT-le,

vaid Ekole või muule tütarühingule. BLRT-d ei saa samastada temaga samasse kontserni kuuluvate

äriühingutega. See, et BLRT-le kuulub osalus teises äriühingus või et äriühingute juhtorganite liikmed

langevad kokku, ei tähenda, et erinevad juriidilised isikud tuleks lugeda samaks juriidiliseks isikuks.

Lisaks leidsid avaldajad, et BLRT-le võis tekkida kahju ka seetõttu, et tema tütarühing Eko võis jääda

ilma tulust tegevuse eest, mida tema asemel tegi tema konkurent Ökoloog. Ka sellisel juhul oleks

eeskätt tegemist Eko, mitte BLRT kahjuga. Ühestki avaldajate väljatoodud asjaolust ei nähtu, et

BLRT-l võinuks tekkida muu kahju kui tema osaluse väärtuse vähenemine Ekos. Võttes arvesse, et

asjas on tõendatud, et Ökoloog on tegutsenud BLRT territooriumil Ekoga samal tegevusalal ja

Ökoloog võib olla kasutanud Ekoga samu ruume ning BLRT tankereid ja et Eko ning Ökoloogi

koostöö lõppes sellega, et Ökoloog võttis varasema ühise tegevuse üle, ei ole avaldajate kahtlus, et

võib olla tekkinud kahju, selgelt põhjendamatu. Samas ei ole avaldajate seos Ökoloogiga nii selge, et

neil ei oleks õigust taotleda erikontrolli määramist. Ei ole tõendatud, et avaldaja II oleks olnud

Ökoloogi tegevusega kursis kuni praeguseni. Ta ei olnud ka ainuke BLRT ega Eko juhatuse liige.

Avaldaja I teadis kindlalt vaid Ökoloogi tegutsemisest BLRT territooriumil. Kuigi ta oli ka BLRT

nõukogu liige, ei pruukinud see tagada talle juurdepääsu kogu Ökoloogi dokumentatsioonile.

Avaldajad IV-VI olid BLRT kontserniga üksnes töösuhtes ja see ei taga võimalust tutvuda

dokumentidega.

Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust, kui võimalik kahju ja kontrollitavate suhete kaal

äriühingu majandustegevuses on marginaalsed. Avaldajad ei ole usutavalt põhjendanud, et tekkinud

kahju võib olla 212 000 eurot. Kahtlused, et Ökoloog on tasuta kasutanud BLRT vara ja Eko jäi ilma

tulust, mida võinuks saada Ökoloog, on taandatavad kahtluseks, et kui F. Berman ja T. Gussov ei

oleks oma kohustusi rikkunud, oleks Eko olnud sama kasumlik kui Ökoloog. Nähtuvalt

majandusaasta aruannetest oli Eko käive 2010. a 715 440 eurot, 2011. a 623 611 eurot, 2012. a

214 375 eurot, 2013. a Eko tegevus peatati. BLRT konsolideeritud käive oli vastavalt 303,8 miljonit

eurot, 347,3 miljonit eurot, 371,2 miljonit eurot ja 378,4 miljonit eurot. Seega moodustas Eko käive

BLRT konsolideeritud käibest 2010.-2012. a ca 0,1-0,2% ja 2013. a 0%. Isegi kui Eko oleks

tegutsenud oluliselt kasumlikumalt, oleks Eko osaluse väärtus jäänud BLRT majandustegevuses

marginaalseks. Ka Eko osaluse väärtuse kahanemine nullini ei kujutaks endast BLRT-le suurt kahju.

Võimaliku kahju suurust tuleb hinnata äriühingu kogu majandustegevuse kontekstis. Kuna avaldajad

ei ole teinud usutavaks, et BLRT-le tekkinud kahju võiks olla piisavalt suur, et õigustada erikontrolli,

tuleb avaldus jätta rahuldamata. Erikontrolliks ei ole mõjuvat põhjust.

BLRT lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 72,9 tundi. Lähtudes tunnihinnast

140 eurot, on põhjendatud õigusabikulu 10 206 eurot. Hüvitatavate menetluskulude rahaline

kogusuurus (koos riigilõivu ja tõendite kuluga) on 10 341 eurot ja see tuleb avaldajatelt solidaarselt

välja mõista.

8. Avaldajad palusid määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja avalduse rahuldada või saata

asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud BLRT kanda.

BLRT esitas maakohtu määruse peale vastumääruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse

osas, millega maakohus jättis tema menetluskulud osaliselt välja mõistmata, ja mõista avaldajatelt

solidaarselt välja menetluskulu 17 514 eurot 50 senti.

Avaldajad ja BLRT vaidlesid üksteise määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

Avaldajad palusid jätta BLRT vastumääruskaebuse ka läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. juuli 2015. a määrusega määruskaebused rahuldamata ja

maakohtu 12. märtsi 2015. a määruse muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jättis

ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et erikontrolli määramisel

võib mõjuvaks põhjuseks olla mh äriühingule tõenäoliselt tekkinud kahju ning erikontrolli taotleja

peab kahju tekkimist põhjendama ja selle usutavaks tegema. Lisaks peab eeldatav kahju olema

piisavalt suur, õigustamaks erikontrolliga kaasnevaid kulusid ja seeläbi äriühingu tegevusse

sekkumist. Ekslik on määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus leidnud, et tekkinud kahju on

usutavalt põhjendatud. Asjaolu, et maakohtus leidis tõendamist, et Ökoloog on tegutsenud BLRT

territooriumil, kasutades seal kontorit, samuti kasutanud BLRT pilsivee kogumislaevu, ei anna alust

väita, et oma tegevusega on Ökoloog tekitanud BLRT-le kahju või et tekitatud kahju võiks olla

piisavalt suur, õigustamaks erikontrolli läbiviimist. Avaldajate esitatud asjaoludel oleks BLRT-l

saanud tekkida kahju üksnes talle kuuluva osaluse väärtuse vähenemisega Ekos, kuid ka selline

teoreetiline võimalus ei anna alust väita, et väidetav kahju võiks olla piisavalt suur.

Avaldajatelt välja mõistetud menetluskulusid vähendas maakohus mõistlikus ulatuses ja ka selles osas

ei ole alust maakohtu määrust tühistada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Riigikohtule esitatud määruskaebuses paluvad avaldajad tühistada ringkonnakohtu määruse osas,

millega nende määruskaebus jäeti rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti

menetlusosaliste endi kanda. Avaldajad paluvad teha uue määruse, millega erikontrolli määramise

avaldus rahuldada ja määrata erikontroll, samuti muuta menetluskulude jaotust. Alternatiivselt

paluvad avaldajad tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asja uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule või tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ning saata asja uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta BLRT kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa erikontrolli määramise avaldust jätta rahuldamata

põhjusel, et Eko käive oli 2010.-2012. a BLRT konsolideeritud käibest ca 0,1-0,2% ja 2013. a 0%.

Kohtud jätsid põhjendamata, miks kasutatakse võrdlusalusena kontserni kogukäivet. Arvutuste

aluseks tuleb võtta BLRT majandusnäitajad. Samuti eksisid kohtud kahju suuruse hindamisel.

Eeldatav kahjunõue koos viivisega on vähemalt 424 000 eurot. Lisaks on mis tahes suurusega kahju

tekitamine lubamatu. Kohtute lahenditest järeldub, nagu võiks suure käibega äriühingule tekitada

mitmesaja tuhande euro suuruse kahju, ilma et see oleks piisav erikontrolli määramiseks. Kahju

tekkimine on piisavalt põhistatud ja seega tuleb erikontroll määrata.

Ringkonnakohus jättis määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud põhjendamatult

menetlusosaliste endi kanda. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel valesti

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-t 6 ja leidis ekslikult, et on õiglane jätta

menetluskulud avaldajate kanda. Lisaks määras maakohus ebaõigesti kindlaks menetluskulude

suuruse ja kohaldas valesti TsMS § 174 lg-t 4. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtivat TsMS § 174 lg-t 4

tuleb tõlgendada selliselt, et olukorras, kus eelmised kohtuastmed menetluskulusid kindlaks ei

määranud, määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist. Kohtud kohaldasid menetluskulude kindlaksmääramisel valesti ka TsMS § 175 lg-t 1.

Menetluskulude nimekirja koostamisega kaasnenud kulu ei ole menetluskuluna hüvitatav, sest

nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline

ise. Samuti leidis maakohus ekslikult, et kahe esindaja osalemine menetluses on vajalik ja

põhjendatud. Ringkonnakohus maakohtu rikkumisi ei kõrvaldanud.

11. BLRT palub jätta avaldajate avalduse läbi vaatamata või alternatiivselt määruskaebuse

rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub BLRT jätta

avaldajate kanda ja mõista avaldajatelt välja kassatsiooniastme menetluskulu (lepingulise esindaja

tasu) 1955 eurot.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja

kolmanda lause alusel tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

13. Tsiviilasjas vaieldakse selle üle, kas on põhjendatud määrata BLRT-le erikontroll. Avaldajad

leiavad, et erikontroll on vaja korraldada selleks, et selgitada välja, kas BLRT juhatuse liikmed

F. Berman ja T. Gussov võivad olla tekitanud BLRT-le kahju sellega, et on lubanud BLRT kontserni

mittekuuluvatel ja endaga seotud äriühingutel tasuta kasutada BLRT kontserni vara.

Maakohus jättis avaldajate taotluse erikontrolli määramiseks rahuldamata, ringkonnakohus jättis

maakohtu määruse muutmata. Kohtud leidsid, et eeldatav kahju peab olema piisavalt suur, et

õigustada erikontrolliga kaasnevaid kulusid ja äriühingu tegevusse sekkumist ja et praegu ei ole

tõendatud, et kahju võiks olla piisavalt suur. Kohtud põhjendasid erikontrolli määramata jätmist ka

sellega, et:

· BLRT-le ei saanud tekkida muud kahju kui Eko osaluse väärtuse vähenemisest tulenev kahju;

· avaldajad ei ole usutavalt põhjendanud, et tekkinud kahju võib olla 212 000 eurot;

· Eko käive oli BLRT konsolideeritud käibest ehk kogu kontserni käibest 2010.-2012. a ca 0,1-

0,2% ja 2013. a 0% ning Eko osaluse väärtus BLRT majandustegevuses oli marginaalne.

14. Äriseadustiku (ÄS) § 330 lg 1 näeb ette, et aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt

1/10 aktsiakapitalist, võivad erikontrolli korraldamist nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise

seisundiga seotud küsimustes. Kohtute tuvastatud asjaoludel on see eeldus praegusel juhul täidetud.

Samuti leidsid kohtud, et iseenesest võis BLRT-le avaldajate kirjeldatud asjaolude tagajärjel kahju

tekkida.

ÄS § 330 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud

vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda, et juhul, kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta,

otsustab erikontrolli korraldamise ja määrab erikontrolli läbiviija kohus. Kohus otsustab erikontrolli

korraldamise ainult mõjuval põhjusel.

15. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et erikontrolli eesmärgiks on muu hulgas selgitada

välja, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi

juhtorganite liikmete vastu. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama väiteid,

millega nad põhjendavad erikontrolli taotlust, rahuldamata tuleb jätta vaid ilmselgelt põhjendamatud

taotlused ja taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil oma huve ja õigusi kaitsta (Riigikohtu 7. mai

2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, p 10). Kuigi seadus näeb ette, et kohus võib erikontrolli

määrata üksnes mõjuval põhjusel, piisab mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab

(teeb usutavaks) kahtluse olemasolu.

Kolleegiumi arvates on kohtul äriühingu huvide prioriteetsuse põhimõttest tulenevalt õigus jätta

erikontroll määramata, kui selle määramise kulud ületavad olulisel määral sellest saadavat

võimalikku hüvet. Erikontrolli määramiseks ei ole mõjuvat põhjust üksnes juhul, kui on täiesti

ilmselge, et kahju, mille võimalikku tekitamist soovitakse erikontrolli abil välja selgitada, on

erikontrolli tasu suurust arvestades ebaproportsionaalselt väike. Praegusel juhul ei ole selliseid

asjaolusid esitatud ega tuvastatud.

Õige on määruskaebuse väide, et võimaliku kahju suuruse arvestamisel lähtusid kohtud ekslikult

BLRT kontserni kui terviku käibest. Sellise põhjenduse tulemuseks on ekslik järeldus, nagu võiks

väga suure käibega äriühingule tekitada mitmesaja tuhande euro suuruse kahju, ilma et seda kahju

võiks pidada piisavalt suureks, et kahju tekkimist saaks erikontrolli abil kindlaks teha.

16. Kohtud on erikontrolli määramise taotluse lahendamisel sisuliselt asunud hindama, kas on

täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused, ja leidnud, et need ei ole piisavalt tõendatud.

Kolleegium selgitab, et erikontrolli määramise menetluses ei hinnata kahju tõendatust ja erikontrolli

määramiseks on mõjuv põhjus olemas, kui avaldajad on kahju tekkimise kahtluse põhistanud.

Kolleegiumi arvates on avaldajad seda praegusel juhul ka teinud. Kui avaldaja on tõstatanud

põhjendatud kahtluse, et äriühingu juhtorgani liige on tekitanud ühingule kahju, tuleks erikontroll

vähemalt üldjuhul määrata ja erikontrolli võib jätta määramata vaid siis, kui selleks esinevad

ülekaalukad põhjused.

17. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi

maakohtusse erikontrolli määramise otsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

TsMS §-dest 602-605 ja ÄS §-st 330 juhindudes otsustada erikontrolli määramine. Erikontrolli

määramisel tuleb mh kaaluda erikontrolli läbiviija kandidaadiks oleva isiku sobivust ja sõltumatust.

18. Kolleegium märgib erikontrolli määramise kohta täiendavalt, et õige on maakohtu seisukoht, et

asjaolu, et mõni avaldajatest on olnud kas Ökoloogi või BLRT juhtorgani liige või kontserni kuuluva

ühingu töötaja, ei välista nende õigust taotleda aktsionärina erikontrolli määramist. Samuti on

emaühingu aktsionäril õigus taotleda erikontrolli korraldamist seoses kontserni kuuluvate ühingutega.

Kuigi emaühing ja tütarühingud on iseseisvad juriidilised isikud, ei tähenda see, et

kontsernistruktuuri võiks kasutada selleks, et varjata emaühingu aktsionäride eest tütarühingute

tegevust.

BLRT üheks vastuväiteks erikontrolli määramisele on muu hulgas olnud ka see, et avaldajate

taotletud kontrollitav periood on liiga pikk ja et juhatuse liikmete 2003. a tegevusest tulenevad

nõuded on praeguseks aegunud. Kolleegium märgib, et kohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel siiski

arvestada, kas tegu võib olla kahju jätkuva tekitamisega, mis on saanud alguse varem kui viis aastat

tagasi. Sellisel juhul võib olla põhjendatud kontrollida ka perioodi, mil rikkumised alguse said, olgugi

et osa nõudeid võib praeguseks olla aegunud.

19. Kolleegium on varem leidnud, et alates 1. jaanuarist 2015 kehtivaid menetluskulude

kindlaksmääramise sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks

määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1

p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja

vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite

esitamiseks (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). Seega on õige

määruskaebuse väide, et TsMS § 174 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et olukorras, kus eelmised

kohtuastmed menetluskulusid kindlaks ei määranud, määratakse kõigi menetluskulude rahaline

suurus kindlaks alles pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Praeguses asjas tegi maakohus esimese lõpplahendi 3. jaanuaril 2014 ja seega määratakse

menetluskulud kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Menetlusosalistele tuleb

seejuures anda võimalus esitada uuesti kõik menetluskulude kindlaksmääramise aluseks olevad

dokumendid.

20. Kuna kolleegium saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, jaotatakse menetluskulud

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud

menetluse kulud kannab juriidiline isik, kuid kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja

või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegiumi arvates on eelnimetatud

sätte kohaselt võimalik jätta menetluskulud avaldaja kanda eelkõige nt juhul, kui erikontrolli

määramise taotlemisel oli avaldaja pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust erikontrolli määrata.

Kuna menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 174 lg-s 4 sätestatu kohaselt pärast asjas tehtud

lõpplahendi jõustumist, ei vasta kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt neile

määruskaebuse väidetele, mis on esitatud menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Avaldajatel on

võimalus esitada need vastuväited uuesti maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.

21. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

Peeter Jerofejev, Ants Kull, Villu Kõve