3-2-1-139-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-139-15

Määruse kuupäev

Tartu, 9. detsember 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Villu Kõve

Kohtuasi

Bogdan Nikitini hagi Natalja Vassiljeva, Anatoly

Zamorskiy, Svetlana Kublitskaja, Aleksandr Brokki,

Zinaida Elandi, Antonina Staroseletsi, Anastassia

Zahharova, Riina Vohta, Niina Škirja, Jelena

Šapošnikova, Tatjana Kisseljova, Toini Igotti, Tatjana

Nemõkina, Anna Petrova, Alevtina Averjanova, Ivan

Tšesnakovi ja Inna Artemjeva vastu õiguse tuvastamiseks

ja kostjate tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga.

Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. juuli 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-12779

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bogdan Nikitini määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Bogdan Nikitin, esindaja vandeadvokaat Andres

Vinkel

Kostjad Natalja Vassiljeva, Anatoly Zamorskiy, Svetlana

Kublitskaja, Aleksandr Brokk, Zinaida Elandi, Antonina

Staroselets, Anastassia Zahharova, Riina Vohta, Niina Škirja

(surnud), Jelena Šapošnikova (surnud), Tatjana Kisseljova,

Toini Igotti, Tatjana Nemõkina (surnud), Anna Petrova,

Alevtina Averjanova, Ivan Tšesnakov, Inna Artemjeva

Asja läbivaatamise kuupäev

9. november 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. juuli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-12779 ja Viru

Maakohtu 7. jaanuari 2015. a määrus samas tsiviilasjas ning saata asi Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bogdan Nikitin esitas 23. märtsil 2014 hagi Natalja Vassiljeva, Anatoly Zamorskiy, Svetlana

Kulitskaja, Aleksandr Brokki, Zinaida Elandi, Antonina Staroseletsi, Anastassia Zahharova, Riina

Vohta, Niina Škirja, Jelena Šapošnikova, Tatjana Kisseljova, Toini Igotti, Tatjana Nemõkina, Anna

Petrova, Alevtina Averjanova, Ivan Tšesnakovi ja Inna Artemjeva vastu hageja õiguse tuvastamiseks

ja kostjate tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga.

Hagejale kuulub korter aadressil Xxxx x-7, Narva. Kostjad on nimetatud elamu teiste korteriomandite

omanikud. Elamus on moodustatud korteriühistu Suur Viis Narva. Hageja korteris on tekkinud korteri

ja pööningu laest leviva niiskuse tõttu hallitusseen, mis põhjustab hagejale terviseprobleeme. Hageja

tellitud Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA eksperdi hinnangu kohaselt on korteri remondiga vaja

hallitusseente taastekkimise vältimiseks soojustada pööningu põrand. Alaealise hageja vanem on hagi

esitamisele eelnenud aastatel tulemusteta pöördunud korteriühistu poole pööningu põranda

soojustamise küsimuses. Korteriühistu ei ole teinud midagi korteri kohal asuva pööningu

soojustamiseks. Kuna pööningu soojustamine on hallitusseente tekitatava kahjustuse tõttu hädavajalik

korteriomandi säilitamiseks, palus hageja kohtul tuvastada hageja õigus asjaõigusseaduse (AÕS) § 72

lg 4 alusel ise remontida korteri kohal asuv katus ning asendada korteri vahelae ulatuses pööningu

põranda kulunud soojustusmaterjal samaliigilise soojustusmaterjaliga. Hageja palus tuvastada kostjate

kohustus anda ehitusseadusega ettenähtud nõusolek katuse remondiks ja pööningu põranda

soojustamiseks, asendades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kostjate nõusoleku

kohtulahendiga.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hagi alusena väljatoodud

asjaoludest nähtuvalt on vaidluse all elamu remont, mille tegemine on korteriühistu pädevuses.

Elamut majandav korteriühistu on 29. märtsi 2014. a üldkoosolekul vastu võtnud otsuse elamu

renoveerimiseks, sealhulgas pööningu soojustamise ettevalmistuskava lähtuvalt olemasolevast rahast.

Järgnevatel üldkoosolekutel on otsustatud tellida vahelae soojustustööde ehitusprojekt.

3. Viru Maakohus jättis 7. jaanuari 2015. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus leidis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, et hagiga ei

ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

Kohtu hinnangul kahjustab hageja isetegevus korteriühistu huve, kuna oma tegevusega seab ta ohtu

korteriühistu kohustuse täita elamu ühise majandamise kohustust korteriomanike ees, s.o elamu

renoveerimise selle parema säilivuse tagamiseks. Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, on

korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majapidamiskulude kohta

kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud hõlmavad KÜS § 151 lg 1 alusel ka

vajalikke kulutusi eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks. Elamu pööningu vahelae kui ehituskonstruktsiooni või selle osa

eemaldamine ja asendamine on eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus

seisundis. Toimingu tegemise üle otsustamine kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse, mitte ei

ole kaasomanike kokkuleppeline küsimus. Järelikult oleks pidanud hageja hagi esitama korteriühistu,

mitte kostjate kui kaasomanike vastu.

Kohus oli seisukohal, et hagi pole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. AÕS § 72

lg 4 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 alusel on hagejal kaasomanikuna õigus teha oma

korteriomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja sellist

kaasomaniku õigust ei ole vaja eraldi tuvastada. Järelikult oleks hagi perspektiivitu ka juhul, kui sama

nõue oleks esitatud korteriühistu vastu.

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse

ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. juuli 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Õige on maakohtu seisukoht, et katuse remontimise ja pööningu põranda soojustamise otsustamine on

korteriühistu pädevuses, kui majas on olemas korteriühistu. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu

eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine

majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu otsused elamu

majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151)

kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 järgi mh korteriühistu vajalikud kulud elamu hoolduseks ja

remondiks. KÜS § 151 lg 2 esimese lause järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse

elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Sama paragrahvi teise ja

kolmanda lause järgi loetakse eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või

nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist ning remondi käigus võib tõsta

ka elamu heakorrataset ning paigaldada lisaseadmeid.

Korteriühistu pädevuses on otsustada ka vajalike kulutuste tegemise üle ning katuse remontimis- ja

soojustamistöid saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikeks kuludeks TsÜS § 63 p 1 mõttes. Riigikohus

on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-15 tehtud lahendi p-s 10 leidnud, et kui tegu on vajalike kulutustega

TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja

AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata

oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Selliste kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriomanike

kokkulepet või KÜ üldkoosoleku otsust ning need kulud ei pea olema iseenesest hõlmatud KÜS §-

s 151 nimetatud majandamiskuludest.

Kuna vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriomanike kokkulepet ega korteriühistu

üldkoosoleku otsust, siis ei ole hageja hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Maakohus on põhjendatult jätnud hagi läbi vaatamata ning määruskaebuses esitatud väited ei ole

aluseks maakohtu määruse muutmisele.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et korteriühistu on astunud samme, et lahendada katuse remontimise

ja pööningu põranda soojustamise probleem. Ringkonnakohus leidis, et hageja peaks oma edasise

tegevuse kooskõlastama korteriühistuga. Katuse remontimis- ja soojustamistööd (sh tööde tegemise

ulatuse tuvastamine, tööde tegija leidmine ja materjalide valimine) kuuluvad korteriühistu, mille

eesmärgiks on korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, pädevusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi

lahendamiseks maakohtule.

Ringkonnakohus eksis TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja

esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Kohtul on võimalik asjaolusid arvestades lahendada hagi ka selliselt, et tuvastatakse

hageja õigus teha remonti ise juhul, kui kohtu määratud ajaks ei ole ühistu remonti ära teinud. Hageja

arvates on temal õiguslik huvi tuvastada, et tal on õigus teha oma korteri kohal oleva pööningu

soojustamiseks remonti. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei pääse pööningule. Hagejal puudub

õiguslik alus, sundimaks ühistut midagi tegema.

7. Puudutatud isikud vaidlevad määruskaebusele vastu. Hageja ei lase enda korterisse kedagi

kontrollima, kas niiskus ja hallitus on ka seal. Hagi on esitatud valede kostjate vastu. Hoone remondi

üle on õigus otsustada korteriühistul oma juhtorganite kaudu, aga mitte korteriomanikel üksi või

üheskoos.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb

nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

9. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuvastada, et tal on õigus teha korteri kohal oleva pööningu

põranda soojustamistööd kooskõlas ehitamist käsitlevate õigusaktidega ja et kostjatel on kohustus

anda nõusolek pööningu põranda soojustamiseks, ning asendada kostjate nõusolek kohtulahendiga.

Esialgse õigussuhte reguleerimise korras palus hageja lubada tema isale ja tema määratud isikutele

siseneda korteri kohal olevale pööningule. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset.

10. Kolleegium leiab, et kohtud jätsid hagiavalduse ekslikult läbi vaatamata. Hageja on korteri

omanik elamus, milles on moodustatud korteriühistu. Hagiavaldusest nähtub, et hageja soovib

remontida enda korteri kohal asuva katuse ja soojustada pööningu põranda, et tema korterisse ei

tungiks niiskus, mis on tekitanud hallitusseene. Hageja märkis, et ta on olukorrast teavitanud

korteriühistut, kuid viimane ei ole midagi ette võtnud.

Kohtud on õigesti leidnud, et AÕS § 72 lg 4 ja KOS § 15 lg 2 alusel on hagejal kaasomanikuna õigus

teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja sellist

kaasomaniku õigust ei ole vaja eraldi tuvastada. Ringkonnakohus leidis, et katuse remontimis- ja

soojustamistöid saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikeks kuludeks TsÜS § 63 p 1 mõttes. Riigikohus

on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-15 tehtud lahendi p-s 10 leidnud, et kui tegu on vajalike kulutustega

TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja

AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata

oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Selliste kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriomanike

kokkulepet või KÜ üldkoosoleku otsust ning need kulud ei pea olema iseenesest hõlmatud KÜS §-

s 151 nimetatud majandamiskuludest.

11. Kolleegium leiab, et asi tuleb menetluse jätkamiseks tagasi saata maakohtule. Asja sisulisel

arutamisel peab maakohus TsMS § 368 lg 1 kohaselt tuvastama, kas hageja kavandatud kulutused

katuse remondi ja pööningu soojustamistöödeks on vajalikud TsÜS § 63 p 1 mõttes hageja korteri

säilitamiseks elamiskõlblikuna või selle elamiskõlblikkuse taastamiseks. Samuti ei tohi kohus

tähelepanuta jätta hageja väidet, et kostjad teevad pööningule pääsemiseks takistusi. Hagejale tuleb

selgitada võimalust täiendada hagiavaldust takistuste tegemise kõrvaldamise nõudega.

12. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel määruskaebuselt tasutud

kautsjon tagastada.

Henn Jõks, Jaak Luik, Villu Kõve