3-1-1-105-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti 6. aprilli 2015. a otsusega karistati OÜ-d Jentero AG hasartmänguseaduse (HasMS) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 900 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt korraldas OÜ Jentero
Legislator headnote
AI generated3-1-1-105-15 · Riigikohus: Maksu- ja Tolliameti 6. aprilli 2015. a otsusega karistati OÜ-d Jentero AG hasartmänguseaduse (HasMS) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 900 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt korraldas OÜ Jentero
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-105-15
Otsuse kuupäev
8. detsember 2015
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Saale Laos ja Paavo
Randma
Kohtuasi
OÜ Jentero AG väärteoasi hasartmänguseaduse § 74 lg 2
järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-
2950
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna jurist Rivo
Koemets, kassatsioon
Teised kassatsioonimenetluse
pooled
OÜ Jentero AG kaitsja vandeadvokaadi abi Liis Mäeker
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
11. november 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsus ja jõustada Maksu- ja Tolliameti 6. aprilli
2015. a otsus.
2. Kassatsioon rahuldada.
3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Jentero AG kasuks välja 402 (nelisada kaks) eurot valitud
kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti 6. aprilli 2015. a otsusega karistati OÜ-d Jentero AG hasartmänguseaduse
(HasMS) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 900 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt korraldas OÜ Jentero
AG juhatuse liige R. L. osaühingu majandustegevuse raames õnnemängu, omamata HasMS § 9 lg-s 1
nimetatud hasartmängu korraldamise tegevus- ja korraldusluba. Täpsemalt müüs OÜ Jentero AG
alates 6. veebruarist kuni 1. aprillini 2014 Tallinnas Yyyyy yyy yyy asuva X-i ruumidesse
paigaldatud
mänguautomaadist
loteriipileteid.
Iga
loteriipileti
väljastamisega
lisandus
mänguautomaati ka 100 krediidipunkti, mille ulatuses oli loteriipileti ostjal võimalik automaadil
õnnemängu mängida. Mängu alustamiseks tuli teha krediidipunktide ulatuses panus ja mängu
tulemus sõltus juhusest. Võidu korral oli mängijal võimalik krediidipunkte juurde saada ja kogutud
krediidipunktid oli võimalik piletitena välja võtta. Ühe pileti väärtus oli 100 krediidipunkti (ehk 1
euro) ning piletid sai vahetada mänguautomaadi asukohas olevas baaris osutatavate teenuste ja
kaupade vastu. HasMS § 2 lg 7 kohaselt on lubatud korraldada üksnes hasartmänguseaduse nõuetele
vastavaid hasartmänge.
2. OÜ Jentero AG kaitsja vandeadvokaadi abi Liis Mäeker (end Karu) esitas kohtuvälise menetleja
väärteootsuse peale kaebuse, milles taotles karistusotsuse tühistamist ja märkis kokkuvõtlikult
järgmist.
2.1. Menetlusalune isik ei korraldanud õnnemängu, vaid kaubanduslikku loteriid. Viimaseks pole
HasMS § 9 lg-s 1 nimetatud lubasid vaja. Nimelt nähtub HasMS § 2 lg 5 p-st 4, et hasartmängu-
seaduse nõudeid ei kohaldata kaubandusliku loterii suhtes, mille võidufondi väärtus on kuni 10 000
eurot. HasMS § 6 kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse
müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline
või kiirloterii. Tulenevalt HasMS § 47 lg-st 1 omandatakse kaubanduslikus loteriis osalemise õigus
koos kauba või teenuse omandamisega. Praegusel juhul müüs menetlusalune isik automaadi abil
loteriipileteid. Kuna ta polnud automaati kasutusele võttes kindel, kas ja kui suureks müügitulu
kujuneb, programmeeriti automaat selliselt, et see võimaldas loteriipileti ostjal ka automaadil
mängida. Automaadil mängimise eest ei pidanud eraldi tasuma ja kliendi vara ei vähenenud ka siis,
kui ta automaadil mängitavas mängus kaotas. Klient sai sisestatud raha eest loteriipileti ja loteriis
võitmise võimalus säilis kuni loterii tulemuste selgumiseni.
2.2. HasMS § 4 lg 2 p 2 kohaselt on kiirloterii selline loterii, mille tulemus on loteriipiletite vahel
juhuslikult määratud enne loteriipiletite omandamist mängija poolt ning see saab mängijale teatavaks
pärast loteriipileti omandamist mänguvälja avamisel. OÜ Jentero AG korraldatud kaubanduslikus
loteriis toimus mänguväljade avamine müügiautomaadis elektrooniliselt. Eelnevast nähtuvalt pole
menetlusalune isik hasartmänguseaduse nõudeid rikkunud.
3. Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati
väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja kaebus rahuldati.
Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
3.1. OÜ Jentero AG ei korraldanud õnnemängu, vaid kaubanduslikku loteriid. Nähtuvalt
HasMS § 4 lg 1 p-st 1 on õnnemängud hasartmängud ja HasMS § 3 lg 1 kohaselt on hasartmäng
selline mäng, milles mängija riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse. Praegusel
juhul väljastas mänguautomaat sisestatud raha eest loteriipileti ja võimaldas lisaks automaadil
mängida. Kuna loteriipileti ostjal säilis ka mänguautomaadil kaotamise korral võimalus loteriis võita,
polnud automaadil mängitavas mängus võimalik rahaliselt kaotada. Eelnevast nähtuvalt ei vasta OÜ
Jentero AG korraldatud mäng hasartmängu tunnustele. Lisaks sai loteriipileti ostja mänguautomaadil
mängimisest loobuda. Samuti väljastas automaat nii loteriipileti ostmisel saadud kui ka automaadil
mängitavas mängus kogutud krediidipunktide eest pileteid, millega sai tasuda X-s söökide ja jookide
eest. Õnnemängus omandatakse panuse eest üksnes võiduvõimalus.
3.2. HasMS § 47 lg 1 kohaselt omandatakse kaubanduslikus loteriis osalemise õigus koos kauba või
teenuse omandamisega ning HasMS § 2 lg 5 p 4 järgi ei käsitata hasartmänguna kaubanduslikku
loteriid, mille võidufond jääb alla 10 000 euro. Kuna OÜ Jentero AG korraldatud mängu võidufond
seda summat ei ületanud, polnud tal HasMS § 9 lg-s 1 nimetatud lubasid vaja.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliameti juriidilise
osakonna jurist Rivo Koemets, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja
väärteootsuse jõustamist. Kokkuvõtlikult märgib kassaator järgmist.
4.1. Maakohus tugines hasartmänguseaduse kehtetule redaktsioonile ja asus ekslikult seisukohale, et
OÜ Jentero AG korraldas kaubanduslikku loteriid. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiv
hasartmänguseadus ei nõua, et hasartmängus osaleja riskiks kaotada mängus osalemise õiguse eest
tehtud panuse. HasMS § 2 lg 1 kohaselt on hasartmäng selline mäng, milles osalemise tingimuseks on
mängija poolt panuse tegemine (p 1), mille tulemusel võib mängija saada võidu (p 2) ja mille tulemus
määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt
mitteteadaoleva sündmuse toimumisest (p 3). Praegusel juhul on kõik eeltoodud tingimused täidetud.
Nähtuvalt HasMS § 2 lg 5 p-st 4 on ka kaubanduslik loterii hasartmäng.
4.2. HasMS § 6 kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse
müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline
või kiirloterii. OÜ Jentero AG korraldatud mängu puhul polnud tegemist kummagi loteriiliigiga.
Hasartmänguseaduse seletuskirja kohaselt toimub klassikalise loterii tulemuste selgitamine
maksimaalselt kolm korda ööpäeva jooksul. Praegusel juhul selgusid mänguautomaadil korraldatud
mängus võitjad tihedamini. Kiirloterii eeldab aga vastavate loteriipiletite olemasolu ja seda pole
võimalik korraldada mänguautomaadil.
4.3. HasMS § 3 p 1 kohaselt on õnnemängud sellised mängud, mille tulemus sõltub juhusest ja mida
mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel.
OÜ Jentero AG korraldas mängu klassikalisel õnnemänguautomaadil ning see ei erinenud millegi
poolest igast teisest kasiino mänguautomaadil mängitavast mängust. Õnnemänguautomaat ei muutu
kaubandusliku loterii automaadiks, kui sellele lisada klassikaliste loteriipiletite väljastamise
võimalus. Samuti on küsitav, kas kaubandusliku loterii eesmärgiga ja hasartmänguseaduse mõttega
on kooskõlas olukord, kus toode, mille müügi edendamiseks kaubanduslikku loteriid korraldatakse,
on teine hasartmäng.
5. Kassatsioonile esitas vastuse OÜ Jentero AG kaitsja L. Mäeker, kelle hinnangul ei muuda kehtiva
seaduse kohaldamine maakohtu lõppjäreldust. OÜ Jentero AG müüs loteriipileteid ja võimaldas
müügi edendamiseks mängida müügiautomaadil kaubanduslikku loteriid. Kaubanduslikku loteriid
võib korraldada ka elektroonilise vahendi abil ning OÜ Jentero AG müügiautomaadis toimuski
mänguväljade avamine elektrooniliselt. Kuna kaubandusliku loterii võidufondi väärtus ei ületanud 10
000 eurot, polnud menetlusalusel isikul HasMS § 9 lg-s 1 nimetatud lubasid vaja. Maakohtu otsuse
tühistamise korral tuleb väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Tuginedes menetlusaluse isiku teo koosseisupärasuse hindamisel seadusele, mis teo toimepanemise
ajal enam ei kehtinud, rikkus maakohus karistusseadustiku § 5 lg-t 1. Kolleegiumi hinnangul kujutab
nimetatud viga endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.
Kuna väärteoasja õigeks lahendamiseks pole vaja tuvastada faktilisi asjaolusid, saab maakohtu
eksimuse kõrvaldada kassatsioonimenetluses. Seetõttu teeb Riigikohus ise uue otsuse.
7. Otsustamaks, kas kohtuväline menetleja käsitas OÜ Jentero AG tegu õigustatult õnnemängu
korraldamisena, tuleb juhinduda HasMS § 3 p-st 1. Viidatud sätte kohaselt on õnnemäng selline
hasartmäng, mille tulemus sõltub juhusest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi
abil või mängu läbiviija vahendusel. Praegusel juhul sõltus OÜ Jentero AG automaadil mängitava
mängu tulemus juhusest ja mäng vastab järelikult õnnemängu tunnustele. Täiendavalt selgitab
kolleegium, et HasMS § 2 lg 1 kohaselt on hasartmäng selline mäng, milles osalemise tingimuseks on
mängija poolt panuse tegemine (p 1), mille tulemusel võib mängija saada võidu (p 2) ja mille tulemus
määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt
mitteteadaoleva sündmuse toimumisest (p 3). Eelnevast tulenevalt ei nõua alates 1. jaanuarist 2009
kehtiv hasartmänguseadus, et hasartmängus osaleja riskiks kaotada mängus osalemise õiguse eest
tehtud panuse. Samuti nähtub HasMS § 2 lg-st 2, et panus on mängus osalemise eest tasutud
rahasumma või hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav
kohustus. Praegusel juhul tuli loteriipileti ostjal sisestada OÜ Jentero AG automaati raha, misjärel
väljastas automaat loteriipileti ja lisas 100 krediidipunkti, mille ulatuses oli võimalik automaadil
mängida. Eelnevast nähtuvalt omandas loteriipileti ostja automaati sisestatud raha eest võimaluse
osaleda nii loteriis kui ka mänguautomaadil mängitavas õnnemängus ning tegi seega mõlema
hasartmängu jaoks panuse samal ajal. Asjaolu, et loteriipileti ostjal oli võimalik mänguautomaadil
mängimisest loobuda ja vahetada krediidipunktid pileti vastu, millega sai X-s söökide ja jookide eest
tasuda, eeltoodud mõttekäiku ei muuda. Oluline on võimaluse loomine õnnemänguks (korraldamine).
Arvestades, et HasMS § 9 lg 1 kohaselt sõltub õnnemängu korraldamise õigus hasartmängu
korraldamise tegevusloa ja hasartmängu korraldamise korraldusloa olemasolust ning et OÜ-l Jentero
AG nimetatud lubasid polnud, on menetlusaluse isiku karistamine HasMS § 74 lg 2 järgi
põhjendatud. Eelnevast nähtuvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jõustada.
8. Kaubandusliku loterii korraldamist puudutava kaitseväite osas nõustub kolleegium kohtuvälise
menetleja otsuse põhjendustega. Kohtuväline menetleja on märkinud, et mängukohas puudus info nii
kaubandusliku loterii korraldamise, võidufondi väärtuse kui ka võitude väljaloosimise korra kohta.
Eeltoodu tõttu polnud kliendid teadlikud tarbijamängu toimumisest ega selles osalemise tingimustest.
Samuti sisaldasid automaadil mängitava mängu reeglid teavet panuse kahekordistamise ning krediidi
lisamise ja väljavõtmise kohta. Selliselt osutasid reeglid pigem tavapärasele kasiinomängule.
Täiendavalt selgitab kolleegium, et HasMS § 6 kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse
pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja
reklaamimiseks korraldatav klassikaline või kiirloterii. Nähtuvalt HasMS § 4 lg 2 p-dest 1 ja 2 on
klassikaline loterii ja kiirloterii loteriide ainsad liigid ning HasMS § 3 p 2 kohaselt on loteriid
mängud, mille tulemus sõltub juhusest. Seejuures moodustab võidufond kuni 80 protsenti
loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast ning mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas
või see selgub loteriipiletil asuva mänguvälja avamisel. Eelnevast tulenevalt on loteriid võimalik
mängida loteriipileti abil. Praegusel juhul puuduvad automaadil mängitava mängu osas aga
igasugused andmed nii loteriipiletite olemasolu kui ka tiraaži kohta. Seetõttu on kaubandusliku loterii
korraldamist puudutav versioon kolleegiumi hinnangul paljasõnaline ega tekita kahtlusi
menetlusaluse isiku karistamise seaduslikkuses.
9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6, § 175 p-st 1 ning § 149 p-dest 1 ja 2,
tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsuse ja jõustab Maksu-
ja Tolliameti 6. aprilli 2015. a otsuse. Riigikohus rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni.
10. OÜ Jentero AG kaitsja L. Mäeker esitas Riigikohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule
seoses kassatsioonimenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu 402 eurot (sh käibemaks 67 eurot).
Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kohtuvälise menetleja kassatsiooniga tutvumiseks 51 minutit ning
kassatsioonivastuse koostamiseks 2 tundi ja 30 minutit. Kokku osutas kaitsja menetlusalusele isikule
õigusabi 3 tunni ja 21 minuti vältel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses
menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1
kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega
tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud OÜ Jentero AG kaitsmiseks vajalikud ja
nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus
tühistab maakohtu otsuse, süüdistatav või menetlusalune isik on aga kohustatud hüvitama üksnes
sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu, mis on tingitud tema põhjendamatust kaebusest
(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-32-14, p 9), tuleb
riigil hüvitada OÜ-l Jentero AG tekkinud kassatsioonimenetluse kulu.
(allkirjastatud digitaalselt)