Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-105-15 AI generated

3-1-1-105-15 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-105-15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maksu- ja Tolliameti 6. aprilli 2015. a otsusega karistati OÜ-d Jentero AG hasartmänguseaduse (HasMS) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 900 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt korraldas OÜ Jentero

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-105-15 · Riigikohus: Maksu- ja Tolliameti 6. aprilli 2015. a otsusega karistati OÜ-d Jentero AG hasartmänguseaduse (HasMS) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 900 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt korraldas OÜ Jentero

Keywords

AI generated
gaming and wagering vending machine concession contract speculation fraudulent insurance claim fraudulent bankruptcy commercial litigation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-105-15

Otsuse kuupäev

8. detsember 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Saale Laos ja Paavo

Randma

Kohtuasi

OÜ Jentero AG väärteoasi hasartmänguseaduse § 74 lg 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-

2950

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna jurist Rivo

Koemets, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

OÜ Jentero AG kaitsja vandeadvokaadi abi Liis Mäeker

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

11. november 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsus ja jõustada Maksu- ja Tolliameti 6. aprilli

2015. a otsus.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Jentero AG kasuks välja 402 (nelisada kaks) eurot valitud

kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 6. aprilli 2015. a otsusega karistati OÜ-d Jentero AG hasartmänguseaduse

(HasMS) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 900 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt korraldas OÜ Jentero

AG juhatuse liige R. L. osaühingu majandustegevuse raames õnnemängu, omamata HasMS § 9 lg-s 1

nimetatud hasartmängu korraldamise tegevus- ja korraldusluba. Täpsemalt müüs OÜ Jentero AG

alates 6. veebruarist kuni 1. aprillini 2014 Tallinnas Yyyyy yyy yyy asuva X-i ruumidesse

paigaldatud

mänguautomaadist

loteriipileteid.

Iga

loteriipileti

väljastamisega

lisandus

mänguautomaati ka 100 krediidipunkti, mille ulatuses oli loteriipileti ostjal võimalik automaadil

õnnemängu mängida. Mängu alustamiseks tuli teha krediidipunktide ulatuses panus ja mängu

tulemus sõltus juhusest. Võidu korral oli mängijal võimalik krediidipunkte juurde saada ja kogutud

krediidipunktid oli võimalik piletitena välja võtta. Ühe pileti väärtus oli 100 krediidipunkti (ehk 1

euro) ning piletid sai vahetada mänguautomaadi asukohas olevas baaris osutatavate teenuste ja

kaupade vastu. HasMS § 2 lg 7 kohaselt on lubatud korraldada üksnes hasartmänguseaduse nõuetele

vastavaid hasartmänge.

2. OÜ Jentero AG kaitsja vandeadvokaadi abi Liis Mäeker (end Karu) esitas kohtuvälise menetleja

väärteootsuse peale kaebuse, milles taotles karistusotsuse tühistamist ja märkis kokkuvõtlikult

järgmist.

2.1. Menetlusalune isik ei korraldanud õnnemängu, vaid kaubanduslikku loteriid. Viimaseks pole

HasMS § 9 lg-s 1 nimetatud lubasid vaja. Nimelt nähtub HasMS § 2 lg 5 p-st 4, et hasartmängu-

seaduse nõudeid ei kohaldata kaubandusliku loterii suhtes, mille võidufondi väärtus on kuni 10 000

eurot. HasMS § 6 kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse

müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline

või kiirloterii. Tulenevalt HasMS § 47 lg-st 1 omandatakse kaubanduslikus loteriis osalemise õigus

koos kauba või teenuse omandamisega. Praegusel juhul müüs menetlusalune isik automaadi abil

loteriipileteid. Kuna ta polnud automaati kasutusele võttes kindel, kas ja kui suureks müügitulu

kujuneb, programmeeriti automaat selliselt, et see võimaldas loteriipileti ostjal ka automaadil

mängida. Automaadil mängimise eest ei pidanud eraldi tasuma ja kliendi vara ei vähenenud ka siis,

kui ta automaadil mängitavas mängus kaotas. Klient sai sisestatud raha eest loteriipileti ja loteriis

võitmise võimalus säilis kuni loterii tulemuste selgumiseni.

2.2. HasMS § 4 lg 2 p 2 kohaselt on kiirloterii selline loterii, mille tulemus on loteriipiletite vahel

juhuslikult määratud enne loteriipiletite omandamist mängija poolt ning see saab mängijale teatavaks

pärast loteriipileti omandamist mänguvälja avamisel. OÜ Jentero AG korraldatud kaubanduslikus

loteriis toimus mänguväljade avamine müügiautomaadis elektrooniliselt. Eelnevast nähtuvalt pole

menetlusalune isik hasartmänguseaduse nõudeid rikkunud.

3. Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati

väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja kaebus rahuldati.

Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3.1. OÜ Jentero AG ei korraldanud õnnemängu, vaid kaubanduslikku loteriid. Nähtuvalt

HasMS § 4 lg 1 p-st 1 on õnnemängud hasartmängud ja HasMS § 3 lg 1 kohaselt on hasartmäng

selline mäng, milles mängija riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse. Praegusel

juhul väljastas mänguautomaat sisestatud raha eest loteriipileti ja võimaldas lisaks automaadil

mängida. Kuna loteriipileti ostjal säilis ka mänguautomaadil kaotamise korral võimalus loteriis võita,

polnud automaadil mängitavas mängus võimalik rahaliselt kaotada. Eelnevast nähtuvalt ei vasta OÜ

Jentero AG korraldatud mäng hasartmängu tunnustele. Lisaks sai loteriipileti ostja mänguautomaadil

mängimisest loobuda. Samuti väljastas automaat nii loteriipileti ostmisel saadud kui ka automaadil

mängitavas mängus kogutud krediidipunktide eest pileteid, millega sai tasuda X-s söökide ja jookide

eest. Õnnemängus omandatakse panuse eest üksnes võiduvõimalus.

3.2. HasMS § 47 lg 1 kohaselt omandatakse kaubanduslikus loteriis osalemise õigus koos kauba või

teenuse omandamisega ning HasMS § 2 lg 5 p 4 järgi ei käsitata hasartmänguna kaubanduslikku

loteriid, mille võidufond jääb alla 10 000 euro. Kuna OÜ Jentero AG korraldatud mängu võidufond

seda summat ei ületanud, polnud tal HasMS § 9 lg-s 1 nimetatud lubasid vaja.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliameti juriidilise

osakonna jurist Rivo Koemets, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja

väärteootsuse jõustamist. Kokkuvõtlikult märgib kassaator järgmist.

4.1. Maakohus tugines hasartmänguseaduse kehtetule redaktsioonile ja asus ekslikult seisukohale, et

OÜ Jentero AG korraldas kaubanduslikku loteriid. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiv

hasartmänguseadus ei nõua, et hasartmängus osaleja riskiks kaotada mängus osalemise õiguse eest

tehtud panuse. HasMS § 2 lg 1 kohaselt on hasartmäng selline mäng, milles osalemise tingimuseks on

mängija poolt panuse tegemine (p 1), mille tulemusel võib mängija saada võidu (p 2) ja mille tulemus

määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt

mitteteadaoleva sündmuse toimumisest (p 3). Praegusel juhul on kõik eeltoodud tingimused täidetud.

Nähtuvalt HasMS § 2 lg 5 p-st 4 on ka kaubanduslik loterii hasartmäng.

4.2. HasMS § 6 kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse

müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline

või kiirloterii. OÜ Jentero AG korraldatud mängu puhul polnud tegemist kummagi loteriiliigiga.

Hasartmänguseaduse seletuskirja kohaselt toimub klassikalise loterii tulemuste selgitamine

maksimaalselt kolm korda ööpäeva jooksul. Praegusel juhul selgusid mänguautomaadil korraldatud

mängus võitjad tihedamini. Kiirloterii eeldab aga vastavate loteriipiletite olemasolu ja seda pole

võimalik korraldada mänguautomaadil.

4.3. HasMS § 3 p 1 kohaselt on õnnemängud sellised mängud, mille tulemus sõltub juhusest ja mida

mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel.

OÜ Jentero AG korraldas mängu klassikalisel õnnemänguautomaadil ning see ei erinenud millegi

poolest igast teisest kasiino mänguautomaadil mängitavast mängust. Õnnemänguautomaat ei muutu

kaubandusliku loterii automaadiks, kui sellele lisada klassikaliste loteriipiletite väljastamise

võimalus. Samuti on küsitav, kas kaubandusliku loterii eesmärgiga ja hasartmänguseaduse mõttega

on kooskõlas olukord, kus toode, mille müügi edendamiseks kaubanduslikku loteriid korraldatakse,

on teine hasartmäng.

5. Kassatsioonile esitas vastuse OÜ Jentero AG kaitsja L. Mäeker, kelle hinnangul ei muuda kehtiva

seaduse kohaldamine maakohtu lõppjäreldust. OÜ Jentero AG müüs loteriipileteid ja võimaldas

müügi edendamiseks mängida müügiautomaadil kaubanduslikku loteriid. Kaubanduslikku loteriid

võib korraldada ka elektroonilise vahendi abil ning OÜ Jentero AG müügiautomaadis toimuski

mänguväljade avamine elektrooniliselt. Kuna kaubandusliku loterii võidufondi väärtus ei ületanud 10

000 eurot, polnud menetlusalusel isikul HasMS § 9 lg-s 1 nimetatud lubasid vaja. Maakohtu otsuse

tühistamise korral tuleb väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Tuginedes menetlusaluse isiku teo koosseisupärasuse hindamisel seadusele, mis teo toimepanemise

ajal enam ei kehtinud, rikkus maakohus karistusseadustiku § 5 lg-t 1. Kolleegiumi hinnangul kujutab

nimetatud viga endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Kuna väärteoasja õigeks lahendamiseks pole vaja tuvastada faktilisi asjaolusid, saab maakohtu

eksimuse kõrvaldada kassatsioonimenetluses. Seetõttu teeb Riigikohus ise uue otsuse.

7. Otsustamaks, kas kohtuväline menetleja käsitas OÜ Jentero AG tegu õigustatult õnnemängu

korraldamisena, tuleb juhinduda HasMS § 3 p-st 1. Viidatud sätte kohaselt on õnnemäng selline

hasartmäng, mille tulemus sõltub juhusest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi

abil või mängu läbiviija vahendusel. Praegusel juhul sõltus OÜ Jentero AG automaadil mängitava

mängu tulemus juhusest ja mäng vastab järelikult õnnemängu tunnustele. Täiendavalt selgitab

kolleegium, et HasMS § 2 lg 1 kohaselt on hasartmäng selline mäng, milles osalemise tingimuseks on

mängija poolt panuse tegemine (p 1), mille tulemusel võib mängija saada võidu (p 2) ja mille tulemus

määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt

mitteteadaoleva sündmuse toimumisest (p 3). Eelnevast tulenevalt ei nõua alates 1. jaanuarist 2009

kehtiv hasartmänguseadus, et hasartmängus osaleja riskiks kaotada mängus osalemise õiguse eest

tehtud panuse. Samuti nähtub HasMS § 2 lg-st 2, et panus on mängus osalemise eest tasutud

rahasumma või hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav

kohustus. Praegusel juhul tuli loteriipileti ostjal sisestada OÜ Jentero AG automaati raha, misjärel

väljastas automaat loteriipileti ja lisas 100 krediidipunkti, mille ulatuses oli võimalik automaadil

mängida. Eelnevast nähtuvalt omandas loteriipileti ostja automaati sisestatud raha eest võimaluse

osaleda nii loteriis kui ka mänguautomaadil mängitavas õnnemängus ning tegi seega mõlema

hasartmängu jaoks panuse samal ajal. Asjaolu, et loteriipileti ostjal oli võimalik mänguautomaadil

mängimisest loobuda ja vahetada krediidipunktid pileti vastu, millega sai X-s söökide ja jookide eest

tasuda, eeltoodud mõttekäiku ei muuda. Oluline on võimaluse loomine õnnemänguks (korraldamine).

Arvestades, et HasMS § 9 lg 1 kohaselt sõltub õnnemängu korraldamise õigus hasartmängu

korraldamise tegevusloa ja hasartmängu korraldamise korraldusloa olemasolust ning et OÜ-l Jentero

AG nimetatud lubasid polnud, on menetlusaluse isiku karistamine HasMS § 74 lg 2 järgi

põhjendatud. Eelnevast nähtuvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jõustada.

8. Kaubandusliku loterii korraldamist puudutava kaitseväite osas nõustub kolleegium kohtuvälise

menetleja otsuse põhjendustega. Kohtuväline menetleja on märkinud, et mängukohas puudus info nii

kaubandusliku loterii korraldamise, võidufondi väärtuse kui ka võitude väljaloosimise korra kohta.

Eeltoodu tõttu polnud kliendid teadlikud tarbijamängu toimumisest ega selles osalemise tingimustest.

Samuti sisaldasid automaadil mängitava mängu reeglid teavet panuse kahekordistamise ning krediidi

lisamise ja väljavõtmise kohta. Selliselt osutasid reeglid pigem tavapärasele kasiinomängule.

Täiendavalt selgitab kolleegium, et HasMS § 6 kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse

pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja

reklaamimiseks korraldatav klassikaline või kiirloterii. Nähtuvalt HasMS § 4 lg 2 p-dest 1 ja 2 on

klassikaline loterii ja kiirloterii loteriide ainsad liigid ning HasMS § 3 p 2 kohaselt on loteriid

mängud, mille tulemus sõltub juhusest. Seejuures moodustab võidufond kuni 80 protsenti

loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast ning mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas

või see selgub loteriipiletil asuva mänguvälja avamisel. Eelnevast tulenevalt on loteriid võimalik

mängida loteriipileti abil. Praegusel juhul puuduvad automaadil mängitava mängu osas aga

igasugused andmed nii loteriipiletite olemasolu kui ka tiraaži kohta. Seetõttu on kaubandusliku loterii

korraldamist puudutav versioon kolleegiumi hinnangul paljasõnaline ega tekita kahtlusi

menetlusaluse isiku karistamise seaduslikkuses.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6, § 175 p-st 1 ning § 149 p-dest 1 ja 2,

tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 25. juuni 2015. a otsuse ja jõustab Maksu-

ja Tolliameti 6. aprilli 2015. a otsuse. Riigikohus rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni.

10. OÜ Jentero AG kaitsja L. Mäeker esitas Riigikohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule

seoses kassatsioonimenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu 402 eurot (sh käibemaks 67 eurot).

Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kohtuvälise menetleja kassatsiooniga tutvumiseks 51 minutit ning

kassatsioonivastuse koostamiseks 2 tundi ja 30 minutit. Kokku osutas kaitsja menetlusalusele isikule

õigusabi 3 tunni ja 21 minuti vältel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses

menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1

kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud OÜ Jentero AG kaitsmiseks vajalikud ja

nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus

tühistab maakohtu otsuse, süüdistatav või menetlusalune isik on aga kohustatud hüvitama üksnes

sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu, mis on tingitud tema põhjendamatust kaebusest

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-32-14, p 9), tuleb

riigil hüvitada OÜ-l Jentero AG tekkinud kassatsioonimenetluse kulu.

(allkirjastatud digitaalselt)