Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-53-15 AI generated

3-3-1-53-15 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-53-15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AS Pere Leib ühines 2004. a AS-iga Cibus. Pärast äriühingute ühinemist moodustas AS Pere Leib aprillil 2005 uue äriühingu AS-i Pere Leib Tootmine ning andis äriühingu asutamiseks mitte-

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-53-15 · Riigikohus: AS Pere Leib ühines 2004. a AS-iga Cibus. Pärast äriühingute ühinemist moodustas AS Pere Leib aprillil 2005 uue äriühingu AS-i Pere Leib Tootmine ning andis äriühingu asutamiseks mitte-

Keywords

AI generated
fraudulent bankruptcy third-party claim procedure in bankruptcy banking secrecy systemically important bank bank guarantee claim event financial institutions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-53-15

Otsuse kuupäev

7. detsember 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Viive Ligi

Kohtuasi

Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i (pankrotis) kaebus Maksu- ja

Tolliameti (MTA) 28. veebruari 2013. a otsuse nr 13-12/697-

13 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis)

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 2015. a otsus haldusasjas

nr 3-13-467

Menetluse alus Riigikohtus

Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i (pankrotis)

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonna-

kohtu 10. aprilli 2015. a otsuse haldusasjas nr 3-13-467 resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Pere Leib ühines 2004. a AS-iga Cibus. Pärast äriühingute ühinemist moodustas AS Pere Leib

15. aprillil 2005 uue äriühingu AS-i Pere Leib Tootmine ning andis äriühingu asutamiseks mitte-

rahalise sissemaksena üle AS-ile Pere Leib kuulunud leivatootmise ettevõtte tervikuna (sh tootmis-

seadmed) ning kinnistud koos oluliste osade ja päraldistega. Üleandmine on tõendatud notari

7. märtsil 2015 tõestatud mitterahalise sissemakse eseme koosseisu kuuluvate kinnistute üleandmise

lepinguga. AS-i Pere Leib põhiliseks tegevuseks jäi kontserni juhtimine.

2. AS Pere Leib ja OÜ Elikante sõlmisid 31. oktoobril 2005 LÕUNA TOIDUAINETETÖÖSTUSE

AKTSIASELTSI (hilisem ärinimi Pere AS) asutamislepingu. Nimetatud äriühingu asutamisel andis

AS Pere Leib mitterahalise sissemaksena üle kõik AS-i Pere Leib Tootmine aktsiad. 11. novembril

2010 sõlmisid AS Pere Leib Tootmine (ühendatav äriühing) ja Pere AS (ühendav äriühing) ühinemis-

lepingu, mis jõustus ühendava äriühingu konstitutiivse ühinemiskandega 16. mail 2011.

20. septembrist 2012 on äriühingu ärinimeks Lõuna Toiduainetetööstuse AS (kaebaja).

3. Tartu Maakohus kuulutas 30. oktoobri 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-24023 välja Lõuna

Toiduainetetööstuse AS-i pankroti. Pankrotihalduriks määrati Indrek Lepsoo.

4. Põllumajandusminister määras 29. oktoobri 2004. aasta käskkirjaga nr 316 kindlaks AS-i Pere Leib

(äriregistrist kustutatud 9. aprillil 2014) põllumajandustoote ülekandevaru ja üleliigse laovaru

suuruse. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 23. mail 2006 AS-ile Pere Leib maksuteate nr 12-5/179,

millega määras tasumiseks üleliigse laovaru tasu 632 626 krooni (40 432 eurot ja 17 senti). AS Pere

Leib täitis maksukohustuse kahe osamaksega 26. ja 27. juunil 2006.

5. Euroopa Kohus tegi 12. juulil 2012 otsuse asjas nr C-146/11 (AS Pimix). AS Pere Leib esitas

9. jaanuaril 2013 Põllumajandusministeeriumile ja MTA-le taotluse, milles palus tunnistada

29. oktoobri 2004. aasta käskkiri nr 316 ja 23. mai 2006. a maksuteade nr 12-5/179 kehtetuks ja

tagastada tasutud summad koos maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg-st 1 tuleneva intressiga

äriühingu arvelduskontole.

6. Põllumajandusminister tunnistas 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 22 tagasiulatuvalt 29. oktoobri

2004. aasta käskkirja nr 316 kehtetuks. MTA omakorda tunnistas 24. jaanuaril 2013 kehtetuks

käskkirja nr 12-5/179.

7. Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 29. jaanuaril 2013 MTA-le

tagastusnõude, milles palus tagastada tasutud üleliigse laovaru tasu koos intressidega Lõuna Toidu-

ainetetööstuse AS-i arvelduskontole, sest ettevõtte ülemineku tulemusena on läinud äriühingule üle

ka tagastusnõue MTA vastu (MKS § 37 ja § 33).

8. MTA jättis 28. veebruari 2013. a otsusega Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i tagastusnõude

rahuldamata, sest kuigi tegemist võis olla ettevõtte üleminekuga MKS § 37 ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 180 jj mõttes, ei ole ettevõtte üleminek haldusakti ega kohtuotsusega tuvastatud ning

taotluse lahendamise raames ei ole maksuhalduril võimalik tuvastada ca 8 aastat tagasi toimunud

ettevõtte üleminekut, sest tõendite kogumine on MKS § 98 lg-tes 1 ja 2 sätestatud aegumistähtajast

tulenevalt raskendatud või võimatu. Maksukohustuse täitnud ja taotluse esitamise hetkel õigusvõimet

omanud AS Pere Leib on esitanud nõuetekohase tagastusnõude. Olukorras, kus AS-ile Pere Leib

koostatud haldusaktid on tühistatud ja õigustatud isik on esitanud enammakse tagastusnõude, on

maksuhaldur kohustatud tagastama summa koos intressidega õigustatud isikule ning Lõuna

Toiduainetetööstuse AS-i taotlus tuleb jätta rahuldamata.

9. Lõuna Toiduainetetööstuse AS esitas halduskohtule kaebuse, milles palus MTA 28. veebruari

2013. a otsuse tühistada. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus.

10. Tallinna Halduskohus rahuldas 1. märtsi 2013. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 252 lg 4 alusel kaebaja taotluse ja keelas ajutiselt MTA-l tagastada üleliigse laovaru tasu

ja intresse AS-ile Pere Leib. Seejärel anti asi lahendamiseks üle Tartu Halduskohtule. Tartu Haldus-

kohus jätkas 26. märtsi 2013. a määrusega esialgse õiguskaitse rakendamist kuni kohtuotsuse

jõustumiseni.

11. Tartu Halduskohus jättis 7. juuni 2013. a otsusega Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i kaebuse

rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtunud mitterahalise sissemakse eseme koosseisu kuulunud

kinnistute üleandmise lepingust ettevõtte üleminekut VÕS § 180 lg 1 mõttes ega kõigi õiguste ja

kohustuste üleminekut. AS Pere Leib oli maksuteate täitmise ajal tegutsev ettevõte. Kuna ettevõte

pole üle läinud, siis ei ole ka AS-i Pere Leib Tootmine õigusjärglasel Lõuna Toiduainetetööstus AS-il

tagastusnõuet MTA vastu.

12. Tartu Ringkonnakohus jättis 10. aprilli 2015. a otsusega Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse resolutsiooniga, kuid

muutis osaliselt halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul on AS Pere Leib tootmisettevõte

kui majandusüksus AS-ile Pere Leib Tootmine üle läinud. Kuna ettevõtte ülemineku ajal ei olnud AS-

il Pere Leib MTA vastu tagastusnõuet tekkinud, ei saanud see koos ettevõttega AS-ile Pere Leib

Tootmine üle minna. Maksuteatega kohustati 2006. aastal maksukohust täitma AS-i Pere Leib, mitte

AS-i Pere Leib Tootmine. AS Pere Leib oleks pidanud maksuteatega mittenõustumisel selle

vaidlustama, mida äriühing aga ei teinud. AS Pere Leib täitis maksuteates märgitud maksukohustuse

kahe osamaksega 26. ja 27. juunil 2006. Haldusasja materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et

maksukohustuse täitis tegelikult AS Pere Leib Tootmine. AS-i Pere Leib Tootmine arvelduskontolt

20. juunil 2006 tehtud kande (635 000 krooni) selgitusse märgiti "laenu katteks". Kohtu hinnangul ei

saa seda kannet ilma kahtlusteta siduda maksukohustuse täitmisega. Maksuteate adressaadiks oli AS

Pere Leib ja selle kehtetuks tunnistamise järgselt on tagastusnõude esitamise õigus samal äriühingul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kassatsioonkaebuses palub kaebaja tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused. Kassaatori

hinnangul on ettevõtte üleminekuga läinud talle MKS § 37 alusel üle ka MKS §-s 33 sätestatud

tagastusnõue. MTA maksuteade kajastas 2004. aastal tekkinud maksukohustust, mis tulenes 1. mail

2004 käitleja valduses olnud üleliigsest laovarust, ja oli seega seotud ülevõetud ettevõtte varasema

tegevusega. AS-i Pere Leib põllumajandustoodete ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määras

kindlaks põllumajandusminister 29. oktoobri 2004. a käskkirjaga nr 316. Leivatootmise ettevõtte

tervikuna üleandmisega läksid üle ka eelnimetatud käskkirjast tulenevad õigused ja kohustused, sh

üleliigse laovaru tasu maksmise kohustus. AS Pere Leib täitis maksuteate AS-i Pere Leib Tootmine

rahaliste vahenditega. 20. juunil 2006 kandis AS Pere Leib Tootmine AS-ile Pere Leib 635 000

krooni (40 583 eurot ja 90 senti) ja alles seejärel tasus AS Pere Leib üleliigse laovaru tasu. Asjaolu, et

maksukohustuse täitis AS Pere Leib, ei mõjuta AS-i Pere Leib Tootmine õigusjärglase tagastusnõude

esitamise õigust. Ringkonnakohus ei ole veenvalt põhjendanud järeldust, et 2006. aasta

maksekorraldus ei ole seotud üleliigsest laovarust tingitud maksukohustuse täitmisega. Sellega on

ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.

14. MTA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtute otsused muutmata. Vastustaja

nõustub ringkonnakohtu järelduste ja põhjendustega. Kassaatori etteheited materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise kohta on alusetud. Maksuteate kehtetuks

tunnistamisel kuulub tagastamisnõue maksuteate adressaadile või tema õigusjärglasele. Ettevõtte

ülemineku ajal ei olnud AS-il Pere Leib tagastusnõuet tekkinud, mistõttu ei saanud see nõue ettevõtte

üleandmisega tütarettevõtjale üle minna.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et AS Pere Leib tootmisettevõte läks mitte-

rahalise sissemaksena üle tütarettevõtjale AS-ile Pere Leib Tootmine ning tegemist on ettevõtte

üleminekuga VÕS § 180 mõttes. Ebaõige on aga ringkonnakohtu otsuse punktis 21 esitatud

seisukoht, et kui ettevõtte ülemineku hetkel ei ole üleandval äriühingul maksuhalduri vastu tagastus-

nõuet tekkinud, siis ei saa tagastusnõue koos ettevõttega omandajale üle minna.

16. Äriseadustiku § 6 lg-test 1–3 tulenevalt on emaettevõtjaks äriühing, kes on teises äriühingus

osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust. Tütarettevõtjaks on ühing, kus emaettevõtja

osaleb, või ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos

emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks võib olla ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle

osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Ema- ja tütarettevõtja koos

moodustavad kontserni. Kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtja on iseseisvad juriidilised isikud,

kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Kontserni kuuluvad juriidilised

isikud vastutavad ainult nende endi võetud kohustuste eest (vt ka RKTKo nr 3-2-1-71-15, p 11).

17. Kui emaettevõtja annab tütarettevõtja loomiseks mitterahalise sissemaksena tütarettevõtjale üle

iseseisva ettevõtte ning sellega kaasneb ettevõttega seotud õiguste ja kohustuste üleminek, võib tütar-

ettevõtja vastutada solidaarselt ettevõtte üleandja kohustuste eest ning omandada üleandja nõudeid

teiste isikute vastu. MKS § 37 sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral

lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lõikes

1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või

valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Koosmõjus MKS § 31 lg 1 p-ga 3 võib

ettevõtte üleandmisega üle minna ka tagastusnõue ehk õigus nõuda Maksu- ja Tolliametilt tagasi

seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse. Seda juhul, kui

tagastusnõue on otseses sõltuvuses üleantud ettevõtte varasemast tegevusest, sh kohustuse täitmisest,

ja üleantud ettevõttega olemuslikult seotud.

18. Võlaõigusseaduse § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja

selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

VÕS § 182 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate

asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga

lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõttega seotud õiguste üleandmine toimub õiguste loovutamise

sätete alusel ning võlaõigusseaduse järgi võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke

nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad (VÕS § 165). Asjaolu, et

tagastusnõue tekib pärast ettevõtte üleminekut tulevikus, ei takista selle üleandmist, eeldusel, et see

nõue on üleandmise hetkel piisavalt määratletav. Erinevalt eraõiguslikest tehingutest saab maksunõue

üle minna aga ainult seaduse alusel. Maksukorralduse seadus tagastusnõude loovutamist

käsutustehinguga ette ei näe. MKS § 34 näeb ette üksnes tagastusnõude pantimise ja arestimise, mitte

aga lepinguga nõude loovutamise õiguse. Eelnevast tulenevalt saab tagastusnõue üle minna üleandjalt

omandajale üksnes seaduse alusel, kui see on ettevõttega olemuslikult seotud ja piisavalt määratletav.

19. Kolleegiumi hinnangul ei olnud pärast ettevõtte üleminekut tekkinud üleliigse laovaru tasu

tagastusnõue üleantud ettevõttega sedavõrd seotud, et see saanuks selles asjas üle minna seaduse

alusel. Asja materjalid ei kinnita, et üleandja soovis tütarettevõtja loomisel mitterahalise sisse-

maksena tootmisüksuse üleandmisega üle anda ka varasema tootmisüksuse tegevusega seonduva

võimaliku enammakse tagastusnõude olukorras, kus Maksu- ja Tolliamet ei olnud maksukohustuse

aluseks olnud maksuteadet väljastanud. AS Pere Leib ei lõpetanud oma tegevust ega andnud AS-ile

Pere Leib Tootmine üle kogu vara, vaid üksnes tootmisüksusega seonduva vara. Emaettevõtja jätkas

koos tütarettevõtjaga kontsernina tegutsemist. Tagastusnõude üleandmise tahet ei kinnita ka maksu-

teate esitamise järgne üleandja tegevus. AS Pere Leib ei vaidlustanud MTA 2006. a maksuteadet,

täitis selle ning esitas pärast Euroopa Kohtu otsuse avaldamist haldusaktide kehtetuks tunnistamise

avalduse ja enammakse tagastusnõude. Lisaks tuleb arvestada, et maksukohustuse täitis AS Pere Leib

oma rahaliste vahenditega. Eeltoodust tulenevalt ei läinud tagastusnõue AS-ile Pere Leib Tootmine

üle ning tema õigusjärglasel Lõuna Toiduainetetööstuse AS-il puudub tagastusnõude esitamise õigus.

20. Kolleegium jätab Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonna-

kohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Kolleegium muudab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Tasutud kautsjon tuleb kanda riigituludesse (HKMS § 107

lg 4). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tõnu Anton, Viive Ligi, Ivo Pilving