3-1-1-95-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-95-15

Määruse kuupäev

4. detsember 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi A. N-i süüdistuses KarS § 120 ja § 136 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2015. a määrus kriminaalasjas

nr 1-12-12302

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. N-i kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Natalia Miilvee

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

4. november 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2015. a kohtumäärus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 24. septembri 2014. a määrusega lõpetati prokuratuuri taotlusel A. N-i suhtes kriminaalmenetlus

asjas nr 1-12-12302 karistusseadustiku (KarS) § 120 ja § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 alusel. Määrusega kohustati A. N-i KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma

riigituludesse kriminaalmenetluse kulud, s.o kaitsjatasud summas 2575.20 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrati 6

kuud alates kohtumääruse jõustumisest, s.o 24. märts 2015.

2. 22. aprillil 2015 esitas A. N-i kaitsja Natalia Lausmaa Harju Maakohtule avalduse, millega palus vabastada A. N.

osaliselt menetluskulude tasumise kohustustest seni tasumata summa, s.o 1575.25 euro ulatuses.

3. Harju Maakohtu 26. mai 2015. a määrusega jäeti kaitsja taotlus A. N-i menetluskulude tasumise kohustusest

osaliseks vabastamiseks läbi vaatamata. Harju Maakohtu määruse kohaselt ei ole esitatud taotluse lahendamine tulenevalt

KrMS §-st 4271 ja § 202 lg-st 6 täitmiskohtuniku pädevuses. Samuti märkis kohus, et A. N. oli menetluse lõpetamisel nõus

võtma endale rahalise kohustuse, kuigi ta teadis, et tal on panga ees täita laenukohustused. Kuna prokuratuuril on KrMS §

202 lg-st 6 tulenevalt õigus uuendada kriminaalmenetlus juhul, kui isik ei täida talle pandud kohustust, ei ole esitatud

taotluse lahendamine täitmiskohtuniku pädevuses.

4. Harju Maakohtu 26. mai 2015. a määrusele esitas 9. juunil 2015 määruskaebuse A. N-i kaitsja N. Lausmaa.

Kaebuses paluti tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada A. N. menetluskulude tasumisest

summas 1575.25 eurot. Kaebuse kohaselt ei esine kohtul menetluslikku takistust KrMS § 4271 alusel taotluse sisuliseks

lahendamiseks. Samuti märkis kaitsja, et A. N. nõustus 2014. a septembris menetluskulude täies ulatuses tasumisega, kuna

ta lootis oma majandusliku olukorra paranemist ning probleem maksuametiga tekkis ootamatult. Kaebuse kohaselt on

kohtul võimalik kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja § 4271 sätteid ning vabastada isik osaliselt menetluskulude tasumise

kohustusest.

5. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee esitas 2. juulil 2015 Tallinna Ringkonnakohtule

vastuse määruskaebusele, milles nõustutakse maakohtuga selles, et KrMS § 4271 alusel esitatud taotluse lahendamine ei ole

täitmiskohtuniku pädevuses. Sellist seisukohta toetab KrMS 18. peatüki 4. jao sätete grammatiline tõlgendus, kuivõrd kõik

ülejäänud selle jao sätted näevad ette, et vastavad otsustused teeb täitmiskohtunik. KrMS § 4271 alusel saab otsustuse teha

kas kohus või prokuratuur. Prokuröri hinnangul puudus alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks ning see tulnuks edastada

lahendamiseks pädevale kohtunikule.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2015. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu

26. mai 2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et KrMS § 4271 kohaselt on kohtule

menetluskuludest vabastamise taotluse esitamine võimalik vaid enne määratud kohustuse täitmise tähtaja lõppu, hiljemalt

24. märtsil 2015. A. N. oli juba enne kohustuse määramist teadlik asjaoludest, millele tuginedes ta väidab, et kohustuse

täitmine on oluliselt raskendatud. Maksu- ja Tolliameti nõue on tekkinud pärast 6-kuulise kohustuse täitmise tähtaja

lõppemist, 31. märtsil 2015, seega ei saanud see kohustuse täitmist mõjutada. Maakohus on õigesti jätnud taotluse läbi

vaatamata, sest KrMS § 202 lg 6 kohaselt kuulub kriminaalmenetlus prokuratuuri taotluse alusel uuendamisele juhul, kui

isik ei ole täitnud tähtaja jooksul temale pandud kohustust. Selline tõlgendus on kooskõlas ka KrMS § 4271 mõttega, mis

võimaldab kohustuse muutmist või sellest vabastamist üksnes siis, kui raskendav asjaolu on ilmnenud kohustuse täitmise

ajal.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. A. N-i kaitsja vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Kaebuses leitakse, et KrMS § 4271 ei

sätesta tähtaega, mille jooksul tuleb taotlus esitada. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et seda saab teha üksnes

kohustuse täitmise tähtaja jooksul. Rahalise kohustuse puhul saabki alles tähtaja lõppedes selguda, kas kohustust on

õnnestunud täita. Isiku majandusliku seisundi halvenemine võrreldes 2014. a septembriga on tõendatud, kuna sel ajal ei

olnud tal laenuvõlgnevusi. Maksuvõla tasumise tähtaeg määrati küll pärast määrusega seatud kohustuse täitmise lõppu, kuid

ettekirjutus selleks tehti 2015. a märtsis. Asjakohane ei ole kohtute seisukoht, et käesolevas menetluses puudub võimalus

muuta rahalise kohustuse täitmise otsustust ja kohtutel ei ole õigust seda küsimust otsustada. Määruskaebuse esitaja leiab, et

kohus oleks saanud kohaldada KrMS § 4271 sätteid ning vabastada A. N. kas osaliselt või täielikult veel tasumata

kaitsjatasude tasumisest. Oluline on ka see, et enamik kaitsjatasudest tasus A. N. riigi õigusabi korras enne Riigikohtu poolt

2. detsembri 2012. a lahendi tegemist, millega tühistati maa- ja ringkonnakohtu otsused. Isiku kanda ei peaks jääma

kulutused õigusabile sellest menetlusetapist, milles tehtud kohtulahendid tühistati. Kaitsja taotleb tühistada maa- ja

ringkonnakohtu määrused ning saata asi sisuliseks otsustamiseks Harju Maakohtule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. KrMS § 4271 esimene lause näeb muu hulgas ette, et kui pärast KrMS § 202 lg 2 alusel kohustuse panemist

ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust

tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Kriminaalkolleegium märgib, et KrMS §-st 4271 tulenevat

kohustuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise regulatsiooni tuleb vaadelda koos selles viidatud kriminaalmenetluse

lõpetamise aluseid reguleerivate sätetega, praegusel juhul koosmõjus KrMS §‑ga 202. Juhul, kui kriminaalmenetluse on

otstarbekuse kaalutlusel lõpetanud ja isikule kohustused määranud kohus, on vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 ja §-le 4271

üksnes kohtul õigus otsustada kohustuse muutmine või selle täitmisest vabastamine, samuti kriminaalmenetluse

uuendamine.

9. KrMS § 202 lg 6 esimene lause sätestab, et kui isik ei täida talle KrMS § 202 lg 2 alusel pandud kohustust, uuendab

kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Viidatud norm ei näe ette prokuratuuri kaalutlusõigust,

kas esitada kohtule menetluse uuendamise taotlus või jätta see esitamata. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu määruse

põhjendustega, et kuna kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus vältimatult uuendatakse, siis KrMS § 4271 mõtteks

on, et kohustust muuta või sellest vabastada saab vaid juhul, kui kohustuse täitmist oluliselt takistav asjaolu on ilmnenud

kohustuse täitmise ajal. Seega saab KrMS § 4271 alusel esitada taotluse kohustuse muutmiseks või sellest vabastamiseks

üksnes kohustuse täitmise tähtaja jooksul. Praeguses asjas esitas aga A. N-i kaitsja Harju Maakohtule vastavasisulise

avalduse alles 22. aprillil 2015, s.o ligi üks kuu pärast kohustuse täitmise tähtpäeva.

10. Kolleegium märgib, et KrMS § 202 lg 6 alusel menetluse uuendamise üle otsustamisel peab kohus välja selgitama

kohustuse täitmata jätmise põhjused. Juhul, kui prokuratuuri taotluse lahendamise käigus ilmnevad KrMS §‑s 4271

nimetatud kohustuse täitmist oluliselt raskendanud asjaolud, tuleb kohtul isikule pandud kohustust kas muuta või ta sellest

vabastada, selgitades eelnevalt välja isiku seisukoha (nõusoleku). Kolleegiumile teadaolevalt ei ole prokuratuur praegusel

juhul kohtult A. N-i suhtes kriminaalmenetluse uuendamist taotlenud.

11. Kui taotlus kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustuse muutmiseks või sellest vabastamiseks on esitatud

pärast kohustuse täitmise tähtaega ja prokuratuur ei ole kohtult kriminaalmenetluse uuendamist taotlenud, ei ole kohtul

võimalik otsustada kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustuse muutmise või sellest vabastamise üle. Sellel põhjusel

on maakohus jätnud õigesti kaitsja taotluse läbi vaatamata ja ringkonnakohus on jätnud põhjendatult maakohtu määruse

muutmata. Ebatäpne on maakohtu määruse põhjendus, mille kohaselt ei ole täitmiskohtunik praeguses asjas pädev taotlust

lahendama ja see tuleb jätta KrMS § 202 lg-st 6 ja §-st 4271 lähtudes läbi vaatamata. A. N-i taotluse läbi vaatamata jätmine

on põhjendatud, kuid seda tulenevalt asjaolust, et ta esitas KrMS §-s 4271 alusel taotluse pärast kohustuse täitmise tähtaega.

A. N-i väiteid kohustuse täitmist takistanud asjaolude kohta võib kohus arvestada juhul, kui prokuratuur taotleb kohtult

kriminaalmenetluse uuendamist.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

22. juuli 2015. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)