3-1-1-102-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-102-15

Määruse kuupäev

3. detsember 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Paavo Randma

Kohtuasi

OÜ A varale kohtuliku hüpoteegi seadmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

19. augusti

2015.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-15-5640

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

4. november 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 19. augusti 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-5640

muutmata ja kahtlustatava OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sirle Melk esitas 9. juulil 2015 Tartu

Maakohtule taotluse seada karistusseadustiku (KarS) §-de 83¹ lg 1 ja 84 alusel konfiskeerimise ja

konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 1 862 470 eurot Eesti Vabariigi

kasuks OÜ-le A kuuluvale kinnistule. Taotluse põhjendus on järgmine.

1.1. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo menetleb

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kuriteoteate alusel kriminaalasja

KarS § 210 lg 2 tunnustel. Kuriteoteate kohaselt on U OÜ, R OÜ ja S OÜ nimel tegutsevad isikud T.

K., R. B. ja M. K. soodustuse saamiseks kooskõlastatult manipuleerinud PRIA-le esitatavate taotluste

aastaaruannete ja investeeringuobjektide ehituspakkumistega. Sellise tegevuse tulemusena on PRIA

nende isikutega seotud kõigi taotluste raames alusetult välja maksnud 1,9 miljonit eurot toetust.

1.2. Kriminaalasjas on esitatud KarS § 210 lg 2 järgi kahtlustus teiste seas A. P-le, R. B-le ja T. K-le.

Edasise kriminaalmenetluse käigus esitati KarS § 210 lg 3 järgi kahtlustus ka juriidilistele isikutele,

sh osaühingutele P ja A, järgmises.

1.3. Osaühinguid P ja A kahtlustatakse selles, et nad taotlesid PRIA-lt pettuse teel toetust OÜ-le P.

Kahtlustuses OÜ-le P omistatava teo pani toime viimase juhatuse liige T. K., OÜ-le A omistatava teo

aga selle äriühingu juhatuse liikmed A. P. ja R. B. Nimelt pidi OÜ P rajama A. P. ja R. B. plaani

kohaselt Kantkülla söödatehase ning alustama selle opereerimist. PRIA-lt investeeringutoetuse

saamiseks oli vaja, et taotlemisele eelnenud aasta majandustegevusest vähemalt poole moodustaks

taotleja põllumajanduslik tootmine. Seetõttu korraldasid A. P. ja R. B. OÜ-le P näilise

põllumajanduskäibe, millega viidi PRIA eksimusse ning seeläbi saadi investeeringutoetus.

1.4. OÜ A juhatuse liikmete A. P. ja R. B. korraldamisel esitas T. K. 17. mail 2012 OÜ P nimel PRIA-

le investeeringutoetuse taotluse. Selles taotleti põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele

metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetust X söödatehase ehitamiseks ja sinna

seadmete ostmiseks. A. P. ja R. B. korraldasid sellele projektile ka pangalaenu N Eesti filiaalilt

summas 3 480 000 eurot, liisingfinantseerimise F AS-ilt ja laenud omanike endiga seotud ettevõtetelt.

1.5. Olles pettusest eksimusse viidud ning teadmata, kes on OÜ P tegelikud juhid ja omanikud,

määras PRIA OÜ-le P investeeringutoetuse kokku 1 920 000 eurot. Sellest on taotlejale välja makstud

1 862 470 eurot.

1.6. OÜ A ja OÜ P on KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena

saanud PRIA-lt kriminaaltulu 1 862 470 euro ulatuses. Kriminaalmenetluse käigus ei ole õnnestunud

kuritegelikul teel saadud tulu ära võtta, sest OÜ A ja OÜ P juhatuse liikmed A. P. ja R. B. ning T. K.

on selle ära tarvitanud X söödatehase rajamisel. Seetõttu tuleb OÜ-lt A ja OÜ-lt P konfiskeerimise

asendamiseks välja mõista 1 862 470 eurot.

1.7. Käesolevas menetlusetapis ei ole veel selgunud kogu tõendusteave kriminaaltulu täpse jaotuse

kohta erinevate isikute vahel. Seetõttu tuleb konfiskeerimise tagamise meetmete kohaldamisel

lähtuda grupi poolt toimepandud kuriteoga saadud kogutulu ülempiirist, mistõttu on põhjendatud

kahtlustatavate vara arestimine kuni 1 862 470 euro suuruses summas.

2. Tartu Maakohtu 13. juuli 2015. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati ning KarS § 831 lg 1 ja

§ 84 alusel konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestiti OÜ A kinnistu ning

seati sellele kohtulik hüpoteek 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks.

2.1. Maakohus leidis, et kuigi OÜ-dele P ja A ei ole veel kahtlustust KarS § 210 lg 3 järgi esitatud, on

nende juhatuse liikmete suhtes põhjendatud kuriteokahtlus KarS § 210 lg 2 tunnustel.

2.2. OÜ A vara arestimine KarS § 83¹ lg 1 ja KarS § 84 kohaldamise tagamiseks on põhjendatud.

Senikaua, kuni OÜ-d A ei ole kahtlustatavana üle kuulatud, tuleb tema vara arestida kui kolmanda

isiku vara KarS § 83¹ lg 2 ja § 84 kohaldamise tagamiseks. Pärast OÜ A kahtlustatavana ülekuulamist

on vara arestimine põhjendatud KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamise tagamiseks.

3. OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varul esitas 28. juulil 2015 määruskaebuse, milles taotles

tühistada maakohtu määrus OÜ A vara arestimise ja/või kohtuliku hüpoteegi seadmise kohta. Kaitsja

leidis, et kuna OÜ A ei olnud vara arestimise määruse tegemise ajal kahtlustatav ega kolmas isik, on

määrus tehtud ennatlikult ja valel alusel. Kahtlustuses ega kohtu määruses ei ole märgitud, milles

seisneb OÜ A kuritegelik tulu. PRIA toetuse sai OÜ P, kes paigutas selle X söödatehase ehitusse.

4. Tartu Ringkonnakohtu 19. augusti 2015. a määrusega tühistati maakohtu määrus osaliselt, s.o

korraga nii kinnistu arestimise kui ka kohtuliku hüpoteegi seadmise osas. Ringkonnakohus sõnastas

resolutsiooni ümber, jättes välja kinnistu arestimise, ja kohaldas konfiskeerimise ja konfiskeerimise

asendamise tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist. Samuti täpsustas ja põhjendas kohus

kuriteokahtluse olemasolu ja vara arestimise alust.

4.1. Ringkonnakohus märkis, et põhjendatud kuriteokahtlus tugineb nii isikulistele tõenditele

(asjatundja ja tunnistajate ütlused OÜ P ja OÜ A juhatuse liikmete omavahelisest koostööst ja

ettevõtete tegevusest üldse) kui ka dokumentaalsetele tõenditele (läbiotsimise protokollid,

arvelduskontode ja raamatupidamise dokumentide vaatlused, äriühingu omanikke ja juhatuse

liikmeid puudutav äriregistridokumentatsioon, samuti maksudeklaratsioonid, erinevate füüsiliste ja

juriidiliste isikute kontoväljavõtted).

4.2. Tunnistajate ütlustele tuginedes on alus kahtlustada, et A. P., R. B. ja T. K. abistasid äriühingu

juhatuse liikmetena üksteist PRIA toetuse jaoks vajalike nõuete täitmisel ja tegutsesid eesmärgiga

saada

PRIA-lt

toetust.

Põhjendatud

kuriteokahtlust

ilmestavad

tunnistajana

ülekuulatud

raamatupidaja A. K. ütlused, mille kohaselt teeb ta vajadusel tööd nii OÜ-le A kui ka OÜ-le P.

Märkimisväärne on, et A. K-l, kes töötas OÜ P raamatupidajana, puudus tööleping OÜ-ga P ning

palka sai ta OÜ-st A, kus asus ka tema kontor. Samuti toetab põhjendatud kuriteokahtlust läbiotsimise

käigus leitud OÜ A ja OÜ P raamatupidamisdokumendid, mis kinnitavad kahtlusi, et esimese

kuludeklaratsiooniga esitatud arvete taga oli näiline seadmete soetamine, millega OÜ A sai

märkimisväärset

kasu.

Silmas

pidades

kõnesolevate

äriühingute

vahelist

tugevat

suhtlemisvõrgustikku, kooskõlastatud tegevust, OÜ P tegelikku juhtimist ja teisi tõendeid, on kogutud

tõendid piisavad kuriteokahtluse jaatamiseks.

4.3. Lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele eksisteerib KrMS § 142 lg-s 1 nimetatud vara arestimise

alus KarS § 83¹ lg 2 ja § 84 kohaldamise tagamiseks. Osaühingud A ja P said tahtliku süüteo

toimepanemisega ebaseaduslikku tulu vähemalt 1 862 470 eurot. Kuna OÜ A ja OÜ P on kuritegeliku

tulu 1 862 470 eurot eeldatavalt ära tarvitanud X söödatehase rajamiseks, tuleb seada kohtulik

hüpoteek OÜ A kinnistule konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Kuritegelik

tulu on PRIA-lt väljapetetud toetuse väljamaksed, mille eest OÜ A tarnis ja paigaldas OÜ-le P

seadmeid. Sel viisil sai OÜ A märkimisväärse panuse oma käibesse, s.o 3 854 400 eurot.

4.4. Maakohtu viidatud võimalik konfiskeerimise kohaldamine KarS § 831 lg 2 järgi ei ole

asjakohane, kuna see reguleerib kolmandalt isikult vara konfiskeerimist. Puuduvad andmed, et OÜ A

oleks kriminaalmenetlusse kaasatud kolmanda isikuna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 401

mõttes. Seetõttu ei saa OÜ A vara arestimisel viidata KarS § 831 lg-le 2.

4.5. Pärast vara arestimise määruse tegemist on OÜ A tunnistatud kriminaalasjas kahtlustatavaks,

tema esindaja R. B. on 17. juulil 2015 kahtlustatavana üle kuulatud. Uus õiguslik olukord annab

ringkonnakohtule õiguse arestida KrMS § 142 lg 1 alusel OÜ-le A kuuluv vara KarS § 831 lg 1 ja

§ 84 kohaldamise tagamiseks.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varul taotleb Riigikohtule esitatud määruskaebuses maa- ja

ringkonnakohtu määruse tühistamist ning prokuratuuri taotluse rahuldamata jätmist. Kaitsja

põhjendused on järgmised.

5.1. Kaitsja ei pea piisavaks ringkonnakohtu põhjendusi OÜ A kuritegeliku tulu äranäitamisel. OÜ A

on müünud ja paigaldanud OÜ-le P seadmeid 3 212 000 euro eest. PRIA toetus oli 50% seadmete

maksumusest, s.o 1 606 000 eurot. OÜ P sai PRIA-lt investeeringutoetust kokku 1 862 470 eurot,

millest 1 606 000 eurot kulus seadmete tarnimiseks ja ülejäänud toetuse osa 256 470 eurot suunati X

söödatehase üldehitajale. Ringkonnakohus leidis, et OÜ A kuritegelik tulu on 1 862 470 eurot,

arvestamata seejuures, et PRIA-lt saadud rahaliste vahendite arvelt tasuti OÜ-le A 1 606 000 eurot.

Kohtud on kuritegeliku tuluna näidanud OÜ A käibesummasid, mis ei saa olla kriminaalne tulu. OÜ

A on teinud vastusoorituse – tarninud ja paigaldanud seadmed. Kuna OÜ A müüs OÜ-le P

söödatehase seadmeid, mille eest OÜ P tasus osaliselt PRIA-lt saadud toetuse arvelt, ei ole see OÜ A

kuritegelik tulu, vaid müügikäive, mida ei ole võimalik tuluna arestida.

5.2. OÜ A kinnistule seatud hüpoteek on 256 470 euro ulatuses ületagatud. Konfiskeerimise

asendamise tagamist ei tohi määrata olukorras, kus kriminaalse tulu saamine ei ole esile toodud,

rääkimata põhjendatusest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. KrMS § 1414 kohaldamisel kehtivad mutatis mutandis vara arestimise (KrMS § 142) kohta käivad

sätted (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 32).

See tähendab, et kohtuliku hüpoteegi ja teiste tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud

hagi tagamise abinõude kohaldamine toimub KrMS § 142 sätestatud korras. KrMS § 142 lg 1

kohaselt on vara arestimise eesmärk muu hulgas konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise

tagamine. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Süüteoga saadud vara all KarS § 831 tähenduses

mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise

õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud

vara (vt Riigikohtu 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p 31). KarS § 831 lg 1 ei eelda, et

vara oleks süüteoga läinud otse toimepanijale. Oluline on, et vara oleks kellegi poolt süüteo

tulemusena saadud ja et konfiskeerimisotsustuse tegemise ajaks oleks see jõudnud toimepanija vara

hulka. Vahetult süüteoga võib vara saada nt kaastäideviija, osavõtja, hea- või pahauskne kolmas isik,

kes hiljem annab vara konkreetsele toimepanijale üle.

7. Arestimistaotlusest ja kohtu määrustest nähtuvalt manipuleerisid osaühingute P ja A juhatuse

liikmed T. K., A. P. ja R. B. PRIA-lt soodustuse saamiseks taotluste aastaaruannetega ja

investeerimisobjektide ehituspakkumistega. Samuti nähtub, et OÜ P tegelikke juhtimisotsuseid tegid

ja pettuse korraldasid OÜ A juhatuse liikmed A. P. ja R. B. Pettuse tulemusel maksis PRIA OÜ-le P

1 862 470 eurot investeeringutoetust. Kriminaalasjas on T. K-le, A. P-le ja R. B-le kui

kaastäideviijatele esitatud kahtlustus KarS § 210 lg 2 järgi ning osaühingutele P ja A KarS § 210 lg 3

järgi.

8. Kohtud on õigesti leidnud, et PRIA-lt väljapetetud investeeringutoetuse väljamakse 1 862 470

eurot on süüteoga saadud ja seda tuleb käsitada ebaseadusliku tuluna. Nimetatud summa on välja

makstud OÜ-le P. Arestimistaotlusest tuleneb, et kriminaaltulu jaotus ei ole selge, kuid kaitsja

selgituste kohaselt tasus OÜ P saadud toetusest 1 606 000 eurot OÜ-le A X söödatehase seadmete

tarnimise ja paigaldamise eest. Seega möönab kaitsja, et osaühingute P ja A ühise ja kooskõlastatud

süüteo toimepanemise tulemusel saadud kriminaaltulust liikus suur osa OÜ A vara hulka, mille

tulemusel sai OÜ A märkimisväärse panuse oma käibesse. Äriühingu käibe suurendamist kuritegeliku

tulu arvel tuleb lugeda OÜ A vara suurenemiseks, mis omakorda annab aluse OÜ A vara arestimiseks

KrMS § 142 alusel. KarS §-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st

süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi

2011. a otsus asjas nr 3-1-1-4-11, p 9).

9. Süüteo kaastäideviijatena kahtlustatavad OÜ A ja OÜ P on kuritegeliku tulu 1 862 470 eurot ära

tarvitanud X söödatehase rajamiseks. Kuna see summa on ära tarvitatud, oli ringkonnakohtul õigus

seada OÜ A varale kohtulik hüpoteek KarS §-s 84 sätestatud võimaliku konfiskeerimise asendamise

tagamiseks.

10. Kahtlustatava OÜ A varale tagamismeetme kohaldamisel on maakohus õigustatult viidanud

kohtupraktikale, mille kohaselt on gruppi moodustavatelt kahtlustatavatelt igaühelt eraldi võimalik

arestida vara samas väärtuses kui grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulu, kui kriminaaltulu jaotus

arestimismääruse tegemise ajal ei ole selge. Kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt

kohtuotsuse tegemise või KrMS § 4036 järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 20). Arutatavas

asjas on prokuratuuri arestimistaotluse kohaselt OÜ A vara arestides lähtutud grupi poolt

toimepandud kuritegudega saadud kogutulu ülempiirist. Kuigi kaitsja toob Riigikohtule esitatud

määruskaebuses välja täpse summa, mis süüteoga saadud varast OÜ A vara hulka liikus, ei ole

arestimistaotluses ega eelnevas kohtumenetluses sellistele summadele viidatud. Millistele

dokumentaalsetele tõenditele kaitsja oma väite on rajanud, määruskaebusest ei selgu. Küll aga nähtub

ringkonnakohtu määrusest, et OÜ A ja OÜ P raamatupidamisdokumentide kohaselt võivad seadmete

soetamise arvetel näidatud tehingud olla näilikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 mõttes. Seega

ei ole käesolevas menetlusstaadiumis üheselt selge, kas ja kui suures ulatuses tuleb arvestada OÜ A

poolt esitatud arveid ning nende arvete alusel tarnitud ja paigaldatud seadmete väärtust, st

vastusooritust.

11. Kohtuliku hüpoteegi seadmine on kriminaalmenetluse tagamise vahend. Millises ulatuses

süüteoga saadud vara konfiskeerimist või konfiskeerimise asendamise tagamist KarS § 831 lg 1 ja

§ 84 järgi rakendada, lahendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust tehes.

12. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 19. augusti 2015. a määruse muutmata ja OÜ A kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)