3-2-1-133-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-133-15

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. detsember 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Villu Kõve

Kohtuasi

KÜ Kivila 38 hagi Olga Zimina vastu 7362 euro ja

88 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 2-13-5803

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Zimina kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

2466 eurot ja 88 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja KÜ Kivila 38, seaduslik esindaja Jenny Ilumets

Kostja Olga Zimina , lepinguline esindaja vandeadvokaat

Natalia Lausmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

2. november 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-5803 ning

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroole Natalja Lausmaa Olga Zimina kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KÜ Kivila 38 (hageja) esitas 5. veebruaril 2013. a Harju Maakohtule hagi Olga Zimina (kostja)

vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hageja seadusliku esindajana

korteriühistu nimel ainuisikuliselt makseid kolmandatele isikutele. Kostja tegi perioodil veebruarist

2012 kuni aprillini 2012 ülekandeid kolmandatele isikutele kokku 7362 eurot ja 88 senti:

3. veebruaril 2012. a OÜ-le Lemak 2466 eurot ja 88 senti (pööningul teostatud elektritööde eest);

22. veebruaril 2012. a OÜ-le Planwell 1340 eurot (katusel teostatud tööde eest); 12. märtsil 2012. a

OÜ-le Lemak 1186 eurot; 21. märtsil 2012. a OÜ-le Lemak 1185 eurot; 11. aprillil 2012. a OÜ-le

Lemak 1185 eurot (viimased kolm arvet keldris tehtud elektritööde eest). Kostja tellis eelnimetatud

tööd ilma korteriühistu üldkoosoleku loata (otsuseta) ja üldkoosolek ei ole neid töid hiljem ka heaks

kiitnud. Tehtud tööd ei olnud hädavajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejale tekitatud

kahjuna kolmandatele isikutele maksud summad, kokku 7362 eurot ja 88 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei eita kulutuste tegemist, kuid leiab, et need olid

hädavajalikud.

3. Harju Maakohus rahuldas 23. detsembri 2014. a otsusega hagi osaliselt. Kohus kohaldas

MTÜS § 32 lg-d 1 ja 2 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 2466 eurot ja

88 senti. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaja juhatus remondifondis oleva raha kasutamiseks erandina

üldkoosoleku eelnevat nõusolekut juhul, kui tegemist on kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike

kulutustega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2014. a ostus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14).

Samas tuleb ka vajalike kulutuste tegemisel lähtuda eelkõige korteriomanike huvidest ja vältida

põhjendamatute kulude tegemist, nt võimalusel tuleb võtta tööde tegemiseks mitmed

hinnapakkumised.

Kohus leidis, et pööningul tehtud elektritööde hädavajadus ei ole tõendatud. Kohtule ei ole esitatud

ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks Päästeameti ettekirjutus pööningu elektritööde kohta.

Ainuke pööningu elektritöödega seostuv tõend on tööd teinud ettevõtte OÜ Lemak esindaja

L. Makuhha kohtuistungil antud tunnistus, et pööningul oli vaja töid teha. Kostja ja tunnistaja

L. Makuhha on viidanud pööningul teostatud elektritööde hädavajalikkuse alusena küll OÜ Lemak

25. jaanuaril 2012. a koostatud kontrollaktile (I kd, tl 145), kuid eelnimetatud aktis ei sisaldu

pööningu elektritööde tegemise vajadust. Kohus ei pidanud usutavaks tööd teinud äriühingu enda

esindaja tagantjärele esitatud paljasõnalist põhjendust, et hädavajalik oli paigaldada pööningule

tehnilistele tingimustele vastav valgustus ja elektrikaabel, kuivõrd ilma katuseakendeta

pööninguruumidesse varem paigaldatud valgustus ei vastanud vajalikele tehnilistele normidele.

Tunnistaja ütlused ei annaks ka alust lugeda pööningu elektritöid hädavajalikeks, mida kostjal oleks

olnud õigust otsustada ilma üldkoosolekuta, kuivõrd ei nähtu vastavate tööde tegemise viivitamatu

iseloom. Kui muude tööde teostajad peavad olemasolevat valgustust väheseks, on töö tegijatel

kindlasti võimalik kasutada lisavalgusallikaid.

Kohus leidis, et tööd, mida OÜ Planwell katusel teinud (lumekoristus, lumetõkkepleki monteerimine

ja kanalisatsiooni väljapääsu püstiku monteerimine) ja mille eest hageja on tasunud 22. veebruaril

2012. a 1340 eurot, olid hädavajalikud. Tööd olid viivitamatu iseloomuga ja tuli teha kohe, kuivõrd

üldkoosoleku kokkukutsumiseks kuluva aja vältel võinuks tekkida oht kaasomandi esemele või

suurenenuks kahjustumise oht. Seetõttu on kostja tegevus nende tööde tellimisel ilma üldkoosoleku

otsuseta vabandatav ja seega on kostja eelnimetatud summa osas vastutusest vabastatud. Pooled ei

vaidle ja ka selle üle, et OÜ Planwell tegi lumekoristustöid ühistule kuuluva hoone katusel ja et

lumekoristuse tõkestamisega seotud tööd olid vajalikud.

Kohus asus seisukohale, et kostja on täitnud keldri elektritööde osas tõendamiskoormise OÜ Lemak

koostatud 25. jaanuari 2012. a kontrollakti esitamisega. Kohus leidis, et amortiseerunud

elektrisüsteemid ja elektripaigaldised seavad ilmselgelt ohtu inimeste elud, isikliku ja üldkasutuses

oleva vara, hoone tervikuna ja kõrvalhooned ning et amortiseerunud elektrisüsteemid ja

elektripaigaldised tuleb viivitamatult välja vahetada. OÜ Lemak 21. veebruari 2012. a

hinnapakkumise alusel teha tööd, mille eest hageja on tasunud kokku 3556 eurot, olid hädavajalikud.

4. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja palus teha asjas uue otsuse, millega

jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kostja oleks oma tegevusega tekitanud korteriühistule

kahju. Kostja tegi pööningukorruse valgustuse korrastamiseks vajalikud kulutused enne korteriühistu

üldkoosolekul kinnitatud eelarves remondifondis majandamiskuludeks ettenähtud summade arvel ja

nende tööde tegemine kuulus elamu tavapäraste remonditööde hulka. Seetõttu puudus kostjal vajadus

iga kulutuse üksikasjalikuks kinnitamiseks üldkoosoleku otsusega, kui ta varem kinnitatud eelarvet ei

ületanud. Korteriühistu üldkoosolek on kõigi kostjalt nõutavate konkreetsete kulutuste tegemise

tagantjärele heaks kiitnud, kuna KÜ Kivila 38 üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruandes

2012. a kohta on remondifondi kulutustena kajastatud ka pööningukorruse elektrisüsteemi

korrastamiseks kulutatud 2466 eurot. Kulutuste tegemisel järgis kostja korraliku ettevõtja

hoolsusstandardit, olles veendumusel, et kehtiva elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse

saamiseks on vajalik ka pööningukorrusele korraliku statsionaarse valgustussüsteemi paigaldamine.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Ringkonnakohus jättis 20. mai 2015. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjakohane kaebuse väide, et pööningukorruse elektritööd

kuulusid tavapäraste remonditööde hulka. Arvestades, et pööningukorrusele elektrivalgustuse

paigaldamine ei olnud hädavajalik töö, pidanuks sellise kulutuse tarvis remondifondi vahendite

kasutamiseks olema üldkoosoleku otsus. Üldkoosoleku otsus pidanuks olema ka juhul, kui

pööningukorruse nõuetekohase elektrivalgustuse paigaldamisele tehtud kulutused olid ühistule

kasulikud. Riigikohus on leidnud, et korteriühistu võib häälteenamusega otsustada lisaks elamule

vajalike kulutuste tegemisele ka elamule KÜS § 151 kohaste kasulike kulutuste tegemise TsÜS § 63

p 2 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11,

p 28).

Asjaolu, et maakohus on jätnud arvestamata kostja vastuväite kulutuste tegemise tagantjärele

heakskiitmise kohta korteriühistu 2012. a majandusaasta aruandes, ei ole viinud ebaõige lahendini.

Ringkonnakohus täiendas maakohtu otsust ja märkis, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate

majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava

vastuvõtmisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 p,

18; 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 11). Õige on hageja seisukoht, et

majandusaasta aruanne kajastab faktiliselt tehtud kulutusi, st ka põhjendamatuid kulutusi. Kuna

korteriühistu kontolt on OÜ-le Lemak kantud 2466,88 eurot pööningukorrusel elektritööde tegemise

eest, pidi selline kulutus kajastuma ka korteriühistu majandusaasta aruandes. Kulutuse kajastumine

majandusaasta aruandes ei välista korteriühistu võimalust nõuda sellise kulutuse põhjustanud isikult

kahju hüvitamist.

Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on rikkunud oma hoolsuskohustust, kasutades remondifondis

olevaid vahendeid ilma üldkoosoleku kooskõlastuseta pööningukorruse elektritööde tegemiseks, mis

ei olnud hädavajalikud. Järelikult vastutab kostja MTÜS § 32 lg 2 alusel korteriühistule kahju

tekitamise eest ning maakohus on õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja pööningul tehtud

elektritööde eest tasutud 2466 eurot ja 88 senti. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus

tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema

otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske.

Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse

nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses

oleva raha ja muude vahenditega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-169-14, p 13).

Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jättis ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata ning

apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg-d 1 ja 3).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas kassatsioonkaebuse ja leiab, et kohtud on valesti kohaldanud materiaalõigust ja teinud

tuvastatud asjaoludest ekslikud järeldused.

Ringkonnakohus on viidanud oma otsuses kahele Riigikohtu lahendile, mille järelduste tõlgendamine

on kassaatori hinnangul ebatäpne ja ebaõige. Viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari

2013. a lahendile asjas nr 3-2-1-116-11 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna viidatud asjas

lahendati vaidlust, kas korteriühistu üldkoosolek võib otsustada KÜS § 15 järgi kasulike kulutuste

tegemise üldkoosolekul häälteenamusega või on selleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a lahendi puhul asjas nr 3-2-1-169-14 on

ringkonnakohus jätnud tähelepanuta viidatud lahendi p 20, milles Riigikohus on rõhutanud, et

majandusliku tegutsemisega, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski

kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks võib pidada

vaid selgelt ülemäärase riski võtmist.

Hageja ei ole tõstatanud vaidlust selles, et kostja sõlmitud lepingu alusel pööningukorrusele ehitatud

elektripaigaldis oleks ebakvaliteetne, kasutuskõlbmatu või et see oleks maksnud ülemäära.

Ringkonnakohus on möönnud, et elektripaigaldis oli korteriühistule kasulik, ja seepärast jääb

arusaamatuks, kuidas võib iseenesest kasulik ja vajalik elektripaigaldis kujutada endast

korteriühistule varalist kahju (VÕS § 128 lg 2). Vastupidi, korralik ja normikohane valgustussüsteem

pööningul tagas korteriühistule kuuluvale ehitisele elektripaigaldise kasutusloa väljastamise ja

parendas kogu ehitist.

Kohtud ei ole pööranud tähelepanu tunnistaja L. Makuhha selgitusele selle kohta, et katuse

ümberehitustöid teinud ehitajate paigaldatud ajutine valgustussüsteem katusealuses pööninguruumis

ei vastanud siseruumides kehtestatud valgustuse tagamise tehnilistele normidele (30 luxi) ega ka

tunnistaja V. Ljusovi ütlustele selle kohta, et elektripaigaldiste kasutusloa väljastamiseks kontrollis ta

kogu majas olevaid elektrisüsteeme, mis kõik olid tema hinnangul vajalikul tasemel. Seejuures ei ole

olulist tähtsust tunnistaja väidetel, et ta ei pidanud vajalikuks pööningu kohta eraldi ettekirjutust teha.

Kostjale on hoolsuskohustuse rikkumisena ette heidetud üksnes seda, et tal puudus konkreetse töö

tegemiseks eraldi üldkoosoleku eelnev otsus. Sellist rikkumist ei ole aga tuvastatud. 2012. a

majandusaasta aruandega on tõendatud, et nende tööde eest tasumiseks kasutati korteriühistu eelarves

ettenähtud remondifondi vahendeid, kusjuures ülekulu ei esinenud ning üldkoosolek on pärast

kulutuste tegemist majandusaasta aruande kinnitamisel selle tagantjärele heaks kiitnud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendustes esitatud väide, et 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine

üldkoosolekul ei kujuta endast kulutuse tagantjärele heakskiitu, on ekslik. Kui majandusaasta

aruannet koostav juhatus leiab, et mingid kulutused ei ole olnud asjakohased ning need tuleb juhatuse

liikmelt sisse nõuda, siis kajastatakse need kulutused mitte sihtotstarbeliste kulutuste jaotises

(majandusaasta aruande lisa nr 10), vaid nõuete jaotises (lisa nr 3).

Korteriühistus ei olnud olemas kinnitatud majandamiskava, vaid seda ülesannet täitis eelarve, kus oli

määratud remondifondi kulutuste üldmaht vastavalt ühistu liikmete kohustusele teha fondi

kindlaksmääratud makseid. Juhatuse liikme hoolsuskohustuseks oli vajalike remonditööde tellimisel

mitte ületada remondifondi vahendite mahtu ja seda hoolsuskohustust on kostja järginud.

Kostja tegutses pööningukorruse valgustuse renoveerimistöid tellides oma teadmistele ja võimetele

vastavalt, pidades silmas korteriühistu kasu – elektripaigaldiste kasutusloa saamist, mida oli võimalik

saada ainult tehniliselt korrasolevatele elektripaigaldistele. Pööningukorruse elektrisüsteemi

renoveerimise tellimine ja selle eest tasumine ei kujuta endast mingil juhul riski, veel vähem üleliigse

riski võtmist korteriühistu jaoks ja seega puudub kostjal kohustus kulutust, mis oli ühistule kasulik,

ühistule hüvitada.

Isegi kui eeldada, et kostjal tulnuks enne tegutsemist ära oodata käsundiandja juhised, s.o kutsuda

kokku üldkoosolek ja teha ettepanek lubada konkreetsete tööde tegemine, siis sätestab VÕS § 621

lg 4, et käsundisaaja ei vastuta VÕS § 621 lg-tes 1–3 ettenähtud kohustuste (käsundisaaja kohustus

tegutseda käsundiandja juhiste alusel) rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse

hiljem heaks. Kostja on veendunud, et 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine üldkoosolekul

sellisel kujul, nagu see on esitatud kohtule, kujutab endast käsundisaaja tegevuse hilisemat

heakskiitu.

Hagi rahuldamise korral tekib korteriühistu kostja arvel alusetu rikastumise probleem.

7. Hageja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

9. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

• kostja oli ajavahemikus 31. august 2011. a kuni 19. aprill 2012. a hageja juhatuse liige;

• kostja tasus hageja vahenditest 3. veebruaril 2012. a OÜ-le Lemak 2466 eurot ja 88 senti

(pööningul tehtud elektritööde eest), 22. veebruaril 2012. a OÜ-le Planwell 1340 eurot (katusel

tehtud tööde eest) ning OÜ-le Lemak 12. märtsil 2012. a 1186 eurot, 21. märtsil 2012. a 1185 eurot,

11. aprillil 2012. a 1185 eurot (keldris tehtud elektritööde eest);

• kostja tellis eelnimetatud tööd ilma korteriühistu üldkoosoleku otsuseta;

• kuna hageja ei ole madalama astme kohtu otsuseid vaidlustanud, on Harju Maakohtu

23. detsembri 2014. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2015. a otsus jõustunud osas,

millega hagi jäeti katusel ja keldris tehtud töid puudutavas osas rahuldamata.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tellitud pööningukorruse elektritööd olid hädavajalikud

ning kas kostja on töid tellides ja nende eest 3. veebruaril 2012. a OÜ-le Lemak 2466 euro ja 88 sendi

tasumisega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitanud sellega hagejale kahju.

11. Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise nõue. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing (korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2),

siis on hageja nõude õiguslik alus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 esimene lause,

mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud

mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise

alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta

tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 11).

12. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised:

• juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 35);

• ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

• juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse

liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).

MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude

maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste

tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus

tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12).

13. Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast,

üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse

näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku

juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt

tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine

hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega

ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes

ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev

üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka

VÕS § 620. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab

tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt

informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima

kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta

arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 12; 4. märtsi

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13).

14. Kohtud on korteriühistu juhatuse liikme vastutuse eeldustega õigesti arvestanud ja leidnud

põhjendatult, et tööde tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab

kõnealusel juhul juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna korteriühistu eesmärgiks on

KÜS § 2 lg 1 järgi mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade

majandamine ühiselt, on õige kohtute käsitlus, mille järgi on juhatusel õigus teha ilma üldkoosoleku

otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme

säilitamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 19).

Tehes muid kui vajalikke kulutusi ilma üldkoosoleku nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja ühistu

vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.

15. Kolleegium nõustub kohtute käsitlusega, mille kohaselt ei kujuta kulutatud summade sisaldumine

majandusaasta aruandes nende kulutuste heakskiitmist, vaid see kajastab üksnes faktilist olukorda.

Kuna korteriühistu kontolt on OÜ-le Lemak makstud 2466 eurot ja 88 senti pööningukorrusel

elektritööde tegemise eest, pidi selline kulutus kajastuma ka hageja majandusaasta aruandes.

Kulutuse majandusaasta aruandes kajastamine ei välista korteriühistu kahju hüvitamise nõude

esitamist juhatuse liikme vastu, kui kulutust võib pidada ühistule tekkinud kahjuks. Riigikohus on

varem selgitanud, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab

mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 11; 8. oktoobri 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 18).

16. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine on siiski vaid üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju

hüvitamise nõude eelduseid (vt otsuse p 12). Hinnates ühistu kahju hüvitamise nõude rahuldatavust,

tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühistul tekkis selle rikkumise

tagajärjel kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine

olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla

kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise

olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra

võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise

tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks

toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19;

17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15–16; 3. märtsi 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22; 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21).

Kolleegium ei nõustu kohtute lähenemisega kahju suuruse kindlaksmääramisele. Hageja peab

kahjuks seda, et tema vara väärtus vähenes seetõttu, et kostja tasus tarbetute tööde eest, st hageja

arvestab kahju VÕS § 127 lg 1 järgi. Iseenesest on selline kahju juhatuse liikmete kohustuste

rikkumise korral hüvitatav ja MTÜS § 32 lg 2 kaitsealas. Kolleegiumi arvates on kohtud kahju

tekkimise tuvastamisel jätnud siiski põhjendamatult arvesse võtmata vastusoorituse (saadud

elektritööde) väärtuse ja eksinud seetõttu tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel.

Kolleegiumi arvates on korteriühistu juhatuse liikme vastutusele kohaldatav äriühingu juhatuse

liikme vastutuse kohta varasemas Riigikohtu praktikas kujundatud seisukoht, mille järgi tuleb

juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige

hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik

hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju

tekitanud või mitte (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-

10, p 19; 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16; 30. aprilli 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12).

Kohtud on ekslikult pidanud hageja kahjuks 2466 euro 88 sendi suurust summat üksnes seetõttu, et

kostja tasus selle hageja vahendite arvel OÜ-le Lemak. Kohtud ei ole tuvastanud, et tööde maksumus

ületas turuhinda, ning hageja ei ole sellele asjaolule ka tuginenud. Olukorras, kus tööd tehti turuhinna

eest, ei saanud hagejal eeldatavasti tekkida varalist kahju pööningule elektrisüsteemi ehitamise tõttu.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis selle eelduse kummutaksid. Kahjuna saaks käsitada vaid seda

osa väidetavast kahjust, mille võrra hagejale tehtud vastusoorituse väärtus on kahjuna nõutavast

summast väiksem (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-197-13, p 13; 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55). Kahju saaks võrduda OÜ-le Lemak tasutud summaga üksnes

juhul, kui hagejal oli pööningul varem samaväärne elektrisüsteem juba olemas ning uue ehitamiseks

puudunuks seetõttu vähimgi vajadus. Praegusel juhul ei ole hageja seda väitnud, samuti ei ole hageja

tuginenud sellele, et tehtud elektritööd on mingil põhjusel vähem väärt kui 2466 eurot ja 88 senti või

et tehtud töödes esineks puudusi. Teiste sõnadega – kui hinnata hagejale tekkinud kahju

diferentsihüpoteesi järgi, tuleks järeldada, et kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud (ehk jätnud

töö tellimata), oleks küll hagejal raha alles jäänud, kuid ta ei oleks saanud ka uut ning senistel

andmetel 2466 eurot ja 88 senti väärtolevat pööninguvalgustust.

17. Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise

väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille

kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja

põhjendamatu rikastumiseni. Põhimõtet, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise

allikaks ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine, on

tsiviilkolleegium varem mitmelt korral rõhutanud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri

2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-115-04, p 26; 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05,

p 11; 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16; 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-110-13, p 15; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12; 6. mai 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21; 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 16). Kasu

mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu

mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 1). See tähendab, et kohtul tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kaaluda, kas kannatanu suhtes

on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist

kahju hüvitamise käigus vältida (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-04, p 26). Neile kahju hüvitamise aspektidele ei ole kohtud vaidlust lahendades

tähelepanu pööranud.

18. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata hageja saadud vastusoorituse ehk

pööningule rajatud elektrisüsteemi väärtust ning anda hinnang, kas kostja poolt juhatuse liikme

kohustuse rikkumine on toonud kaasa hageja väidetud ulatuses kahju. Samuti tuleb ringkonnakohtul

kaaluda, kas kasu mahaarvamine oleks ühistu suhtes kahju hüvitamise eesmärki arvestades

kõnealusel juhul õiglane.

19. Menetluskulude jaotus tuleb määrata TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtul sõltuvalt

asja uue lahendamise tulemustest.

20. Kuna kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Villu Kõve