3-2-1-51-15 · Riigikohus

Riigikohtunike Villu Kõve ja Malle Seppiku eriarvamus Riigikohtu otsuse kohta tsiviilasjas

nr 3-2-1-51-15.

Me ei nõustu kolleegiumi enamuse seisukohaga, nagu oleks Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-07-

27702 tehtud 7. detsembri 2011. a otsuse resolutsioonis praeguse asja jaoks siduvalt tuvastanud, et

pooltel on üürileping (otsuse p 15).

TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei

tulene teisiti. See, kuidas hageja nõue on lahendatud, peab selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma otsuse

resolutsioonist (TsMS § 442 lg 5 lause 1), kusjuures resolutsioon peab kajastama kohtu otsustusi

kõigi esitatud nõuete kohta (TsMS § 438 lg 1 lause 2, vt ka näit Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus

nr 3-2-1-162-13 (p 22)).

Tsiviilasjas nr 2-07-27702 lahendas maakohus hageja nõuet kostja vastu eluruumi üürilepingu

ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks. Otsuse resolutsioon sisaldab hagi kohta järgmisi

otsustusi: „1. Rahuldada Toomas Voogi hagi Holger Kangro vastu eluruumi üürilepingu

ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks. 2. Lugeda tuvastatuks Miralda Sergejeva ja Toomas

Voogi poolt 27.06.2007 allkirjastatud eluruumi (Vabaduse pst 201, Tallinn) üürilepingu

ülesütlemisavalduse tühisus." (I kd, tl 291 jj). Seega on kohus selles asjas tuvastanud üksnes

konkreetse (27. juuni 2007) ülesütlemisavalduse tühisuse, mitte aga üürisuhte olemasolu, nagu

kolleegiumi enamus on leidnud. Leiame, et kohus ei saa otsuse resolutsioonis hagi kohta sisalduvat

otsustust (otsuse põhjendavat osa appi võttes) laiendavalt tõlgendada. TsMS § 442 lg 5 lause 2

kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Sellele,

et otsuse resolutsioon peab olema mõistetav muu otsuse tekstita, sealhulgas otsuse põhjendava osata,

on kohtute tähelepanu juhtinud ka Riigikohus oma lahendites (vt nt tsiviilasi nr 3-2-1-65-12 (p 9);

nr 3-2-1-20-12 (p 17); nr 3-2-1-87-11 (p 21); nr 3-2-1-71-10 (p 14) jt). Pealegi ei järeldu

ülesütlemisavalduse tühisusest iseenesest alati see, nagu oleks vaidluse pooltel kehtiv leping, veel

vähem, et see leping on just üürileping.

TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Üksnes hageja on õigustatud otsustama selle üle, kas

või millise nõude ta kohtule esitab. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega

teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Dispositiivses menetluses peab kohus seega lahendama

tema ette toodud vaidluse ega saa hageja asemel tema nõuet hagejast erinevalt sisustada. TsMS § 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on

sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega oleks iseenesest ka viidatud varasemas asjas olnud

võimalik tuvastada, et kostja kasutab vaidlusalust eluruumi üürisuhte alusel. Sellist nõuet hageja

selles asjas aga ei esitanud ja kohus seda ka ei lahendanud.

Küll nõustume sellega, et ringkonnakohus on pooli üllatanud, kui on erinevalt mõlemast poolest

leidnud, et neil üürisuhet ei olnud.

Villu Kõve , Malle Seppik