3-3-1-64-15 · Riigikohus

Riigikohtunik Jüri Põllu eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi määrusele asjas nr 3-3-1-64- 15 Nõustun kolleegiumi määruse punktidega 21 kuni 26. Ma ei nõustu aga kolleegiumi määruse resolutsiooni ja nende põhjendustega, mis viisid sellise resolutsioonini. Pean praeguses asjas ka asjassepuutumatuteks määruse punktis 14 esitatud põhjendusi, mis puudutavad nende advokaatide tegevust, kes esindasid kaebajat varasemas menetluses, mitte aga praeguses menetlusstaadiumis. Pean õigeks halduskohtu määruse põhjendusi ja resolutsiooni. Minu jaoks on halduskohtu määrus veenev. Ma ei näe, et halduskohus oleks rikkunud kohtumenetluse seadust ja riigi õigusabi seadust. Usaldan esimese astme halduskohtunikku, kes vahetult suhtles menetlusosalise ja selle esindajaga ning leidis (vt käesoleva määruse punkt 7), et: 1) kaebaja käitumine kinnitab, et ta vajab riigi õigusabi üksnes kaebuste tõlkimiseks või teksti redigeerimiseks ja ta on ise võimeline oma seisukohti kohtule esitama; 2) riigi õigusabi ei ole praegusel juhul kasutatud sihipäraselt; 3) riigi õigusabi lõpetamise tõttu pikeneb menetlus tõenäoliselt veelgi. Kuid asja kiiremat lahendamist ei tagaks ka menetluse jätkamine senisel viisil, kus kaebaja esitab koos eestikeelse kaebusega pidevalt uusi venekeelseid dokumente, mille puudusi tuleb kõrvaldada ning mille menetlemisest võib advokaat RÕS § 19 lg 1 alusel keelduda; 4) kuna kaebaja ei soovi sisuliselt riigi õigusabi tavapärast osutamist, vaid üksnes tõlketeenust, on otstarbekas jätta advokaat menetlusest välja ja kohus suhtleb kaebajaga otse. Sellisel juhul on ka suurem tõenäosus, et asjaga on võimalik kiirendatult jätkata. Jüri Põld

3-3-1-64-15 · Riigikohus: Ma ei nõustu aga kolleegiumi määruse resolutsiooni ja nende põhjendustega, mis viisid sellise resolutsioonini. Pean praeguses asjas ka asjassepuutumatuteks määruse punktis 14 esitatud põhjendusi, mis puudutavad nende advokaatide tegevust, kes esindasid kaebajat varasemas menetluses, mitte aga praeguses menetlusstaadiumis. Pean õigeks halduskohtu määruse põhjendusi ja resolutsiooni. Minu jaoks on halduskohtu määrus veenev. Ma ei näe, et halduskohus oleks rikkunud kohtumenetluse seadust ja riigi õigusabi seadust. Usaldan esimese astme halduskohtunikku, kes vahetult suhtles menetlusosalise ja selle esindajaga ning leidis (vt käesoleva määruse punkt 7), et: 1) kaebaja käitumine kinnitab, et ta vajab riigi õigusabi üksnes kaebuste tõlkimiseks või teksti redigeerimiseks ja ta on ise võimeline oma seisukohti kohtule esitama; 2) riigi õigusabi ei ole praegusel juhul kasutatud sihipäraselt; 3) riigi õigusabi lõpetamise tõttu pikeneb menetlus tõenäoliselt veelgi. Kuid asja kiiremat lahendamist ei tagaks ka menetluse jätkamine senisel viisil, kus kaebaja esitab koos eestikeelse kaebusega pidevalt uusi venekeelseid dokumente, mille puudusi tuleb kõrvaldada ning mille menetlemisest võib advokaat RÕS § 19 lg 1 alusel keelduda; 4) kuna kaebaja ei soovi sisuliselt riigi õigusabi tavapärast osutamist, vaid üksnes tõlketeenust, on otstarbekas jätta advokaat menetlusest välja ja kohus suhtleb kaebajaga otse. Sellisel juhul on ka suurem tõenäosus, et asjaga on võimalik kiirendatult jätkata. Jüri Põld