3-3-1-46-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-46-15

Otsuse kuupäev

18. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Tõnu Anton

Kohtuasi

FIE Ain Ilvese, FIE Aivo Ilvese ja OÜ Toosi talu kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 22. märtsi

2013. a otsuse nr 13-6/558 tühistamiseks ning uue otsuse

tegemiseks kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2015. a otsus haldusasjas

nr 3-13-1550

Menetluse alus Riigikohtus

Menetlusosalised

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

kassatsioonkaebus

Kaebajad Ain Ilves, Aivo Ilves ja OÜ Toosi talu, esindaja

vandeadvokaat Margo Normann

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

esindaja Veiko Bergmann

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 17. veebruari 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli

2015. a otsused haldusasjas nr 3-13-1550 ja jätta kaebus uue otsusega rahuldamata.

3. Jätta kaebajate menetluskulud nende endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 22. märtsi 2013. a otsusega nr 13-

6/558 rahuldamata ühistaotlejate FIE Ain Ilvese, FIE Aivo Ilvese ja OÜ Toosi talu mikro-

põllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotluse nr 141012843196. Taotlus jäeti

rahuldamata viitega põllumajandusministri 8. septembri 2010. a määruse nr 89 "Mikropõllu-

majandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord" (määrus nr 89) § 8 lg-le 10, kuna ühistaotleja OÜ Toosi talu juhatuse liige

ja ainuomanik Helmuth Sultsenberg on varem saanud Toosi talu pidava FIE-na 94 635 eurot ja 13

senti mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust. OÜ Toosi talu taotles ühis-

taotlejana toetust 30 609 eurot, seega ületaks toetusmäär lubatud 100 000 euro piiri.

FIE Ain Ilvese, FIE Aivo Ilvese ja OÜ Toosi talu vaide jättis PRIA 18. juuni 2013. a vaideotsusega

nr 13-4/260 rahuldamata.

2. FIE Ain Ilves, FIE Aivo Ilves ja OÜ Toosi talu esitasid 18. juulil 2013 Tartu Halduskohtule

kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.

PRIA on ebaõigesti leidnud, et samas maakonnas ja samas vallas tegutsemine tähendab "samas

tegevuskohas" tegutsemist. Määrusest nr 89 ei tulene selgelt, mida tuleb mõista tegutsemisena samal

põllumajandussaaduste tootmise alal. OÜ Toosi talu tegeleb teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatuse,

õliseemnekasvatuse ning loomakasvatusega. FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu seevastu tegeleb

põllumajandussaaduste tootmise ja kokkuostuga, ümbertöötlemise ja müügiga, põllu-

majandusteenuste osutamisega ning metsamaterjaliga. Seega pole määruse nr 89 § 8 lg 10

kohaldamise eeldused täidetud.

PRIA ei ole põhjendanud, milles seisneb FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu valitsev mõju OÜ

Toosi talu suhtes. Määruse nr 89 § 3 lg-t 2 tuleb mõista nii, et ühistel taotlejatel ei tohi olla valitsevat

mõju üksteise suhtes.

PRIA jättis kaebajad enne haldusakti andmist ära kuulamata. Kui vastustaja oleks selle kohustuse

täitnud, oleks ta saanud lisaandmeid valitseva mõju, sama tegevuskoha ja samade põllumajandus-

saaduste tootmise kohta. Ühtlasi ei andnud PRIA kaebajatele Euroopa Liidu ühise põllumajandus-

poliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 4 kohaselt võimalust oma taotlust muuta.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 17. veebruari 2014. a otsusega kaebuse ning tühistas PRIA 22. märtsi

2013. a otsuse nr 13-6/558. Halduskohus leidis, et FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu ja OÜ Toosi

talu tegevusalad ei olnud 2011. aastal Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)

koodide põhjal samad. Sama ei olnud ka ettevõtete tegevuskoht. OÜ Toosi talu tegutseb Toosi külas

ning tema tegevusalaks on teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus ning õlitaimeseemnete kasvatus

(EMTAK kood 01111), lisaks ka loomakasvatus (EMTAK kood 01499). FIE Helmuth Sultsenbergi

Toosi talu tegutseb Raja külas ning tegevusalaks on segapõllumajandus (EMTAK kood 01501).

Halduskohus leidis, et FIE Helmuth Sultsenbergile makstud 94 635 euro ja 13 sendi suurune toetus ei

takista ühistaotlejate taotluse rahuldamist, sest FIE Helmuth Sultsenberg ja ühistaotleja OÜ Toosi talu

on eraldi isikud ning määruse nr 89 § 8 lg 8 lubab programmiperioodil saada erinevate taotluste

alusel kuni 200 000 eurot toetust.

4. PRIA palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada.

Äriregistri andmetel oli 2011. a majandusaastal OÜ Toosi talu tegevusalaks segapõllumajandus

(EMTAK kood 01501), FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu tegevusaladeks segapõllumajandus ja

põllumajandust abistavad tegevused (EMTAK koodid 01501 ja 01611). Seega on isikute tegevusalad

samad. Halduskohus lähtus äriregistri 2013. a andmetest, kuigi määruse nr 89 § 2 lg-st 1 ning § 3

lg 1 p-dest 1 ja 2 tuleneb, et erinevaid majandusnäitajaid vaadatakse taotluse esitamise aastale

vahetult eelnenud aasta seisuga.

Nii OÜ Toosi talu kui ka FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu asukohaks ehk tegevuskohaks on

Halliste vald Viljandimaal. Samas maakonnas ja vallas tegutsemist saab käsitada samas tegevuskohas

tegutsemisena. Kuigi määruses nr 89 ega selle seletuskirjas pole sõnaselgelt määratletud tegevuskoha

mõistet, siis kasutades analoogiat mõne teise toetusmeetmega, on sama tegevuskoha piiritlemine valla

territooriumiga põhjendatud. Näiteks põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määruse nr 119

"Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 6 lg-s 7 on sama tegevuspiirkond määratletud

maakonnana. Mõiste sisustamisel tuleb järgida ka kõigi toetusskeemide põhimõtet välistada

toetussummade sattumine samade isikute või ettevõtete ringi kätte, tagada võimalikult paljudele

isikutele ja ettevõtetele toetuste kättesaadavus ning välistada sarnaste investeeringute koondumine

kitsasse piirkonda.

Alusetu on halduskohtu viide määruse nr 89 § 8 lg-le 8, sest kohaldada tuleb sama määruse § 8

lg-t 10.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2015. a otsusega PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamata,

kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi.

Määruse nr 89 § 8 lg 10 kohaldamisalasse kuuluvad ka juhud, kus ühistaotlejate hulka mittekuuluv

isik omab valitsevat mõju konkurentsiseadus (KonkS) § 2 lg 4 tähenduses ühe või mitme ühistaotleja

suhtes. FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talul on võimalik H. Sultsenbergi isiku kaudu mõjutada OÜ

Toosi talu, kuna äriregistri andmetel on ta OÜ Toosi talu ainuosanik ning kuni 10. veebruarini 2013

ka üks äriühingu juhatuse liikmetest.

Õige on PRIA seisukoht, et taotluse nõuetekohasuse hindamisel tuleb arvesse võtta taotluse esitamise

aastale eelnenud majandusaasta andmeid (määruse nr § 89 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1 p-d 1 ja 2). Kuna

taotlus esitati 2012. a-l, tuleb arvestada taotlejaid iseloomustavaid andmeid 2011. a seisuga.

Äriregistrist nähtuvalt on FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu põhitegevusalaks segapõllumajandus

(EMTAK kood 01501). Ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. detsember 2011 kohta esitatud OÜ Toosi

talu majandusaasta aruande kohaselt on nimetatud osaühingu põhitegevusalaks 2011. a-l olnud

segapõllumajandus (EMTAK kood 01501). Samas on 2011. a majandusaasta aruande lisas 7

märgitud, et müügitulu oli mainitud aastal tegevusalade kaupa järgmine: koodile 01111 (teravilja- (v.a

riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus) vastab 19 166 eurot ning koodile 01611

(taimekasvatuse abitegevused) vastab 1240 eurot. Seega ei lange äriregistris 2011. a kohta märgitud

majandusaasta info kokku sellega, mis on esitatud majandusaasta aruandes endas. Lisaks tekitab

segadust see, et majandusaasta aruande lk-l 16 on põhitegevusalana märgitud segapõllumajandus

(EMTAK kood 01501) ning müügituluna 19 166 eurot. OÜ Toosi talu 2012. a majandusaasta aruande

lisas 10 "Müügitulu" on võrdlevalt ära toodud ka 2011. a müügitulu, millest nähtub, et OÜ Toosi talu

müügitulu koosnes 2011. a-l järgmistest osistest: kood 01111 ja sellele vastav 19 166 eurot ning kood

01611 ja sellele vastav 1240 eurot. Ka taotluse raames esitatud dokumendist ei saa teha üheseid

järeldusi isiku tegevusala kohta. Taotlust puudutavatest dokumentidest on näha, et isik on tegelenud

teravilja- ning loomakasvatusega ning on plaaninud nimetatud tegevustega ka jätkata (vt nt tl 78

pöördel, tl 87 pöördel). Seega on PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel jätnud olulise

tähtsusega asjaolu välja selgitamata. Olukorras, kus esitatud andmete põhjal on alust kahelda isiku

täpses tegevusalas, peab haldusorgan tegema täiendavaid toiminguid, et selgitada välja tegelik

olukord.

Kuna PRIA ei ole kindlaks teinud OÜ Toosi talu 2011. a tegevusala, ei saa tõsikindlalt väita, et OÜ

Toosi talu ja FIE Helmuth Sultsenberg tegutsesid ühel ja samal tegevusalal. Vastuseks apellatsioon-

kaebusele märgib ringkonnakohus veel, et segapõllumajandust ei saa võrdsustada teravilja- ja

kaunviljakasvatuse ning õlitaimeseemnete kasvatusega, kuna EMTAK tegevusalade selgitavates

märkustes on sõnaselgelt öeldud, et segapõllumajanduse alla ei kuulu taimekasvatus (kood 011) (vt

EMTAK 2008 – selgitavate märkustega; arvutivõrgus kättesaadav:

http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK%202008_0.pdf). Sellise

rikkumise tõttu ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta sama tegevuskoha küsimuses, kuna

määruse nr 89 § 8 lg-s 10 nimetatud koosseisu asjaolud peavad esinema üheaegselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. PRIA leiab esitatud kassatsioonkaebuses, et kohtute otsused tuleb tühistada ja kaebus rahuldamata

jätta.

PRIA lähtus oma otsuse tegemisel äriregistri andmetest. PRIA-l puudus vajadus äriregistrile esitatud

andmeid üle kontrollida. Lisaks on FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu saatnud PRIA-le õiendi oma

tegevusvaldkondade kohta, kust nähtuvad tegevusaladena segapõllumajandus ja põllumajandust

abistavad tegevused. Kaebajad on kohtule 27. jaanuaril 2014 saadetud vastuses kinnitanud, et OÜ

Toosi talu tegeles segapõllumajanduse, põllumajandust abistavate tegevuste ja lisaks üheaastaste

põllukultuuride kasvatamisega. Kui ringkonnakohtul oli otsuse tegemise ajal teada väidetavalt PRIA

poolt välja selgitamata asjaolud, oleks tulnud otsus teha neist asjaoludest lähtuvalt.

7. Kaebajad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ning märgivad, et sõltumata PRIA seisukohast

tegevusalade kattuvuse kohta tuleks kaebus rahuldada, sest PRIA pole vaidlustanud esimese astme

kohtus tuvastatud asjaolu, et FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu ja OÜ Toosi talu ei ole samas

tegevuskohas tegutsevad ettevõtted.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kaebajad taotlesid "Eesti maaelu arengukavas 2007–2013" (MAK) põllumajandusettevõtete

ajakohastamiseks ettenähtud toetust erinevate põllumajandusmasinate soetamiseks. ELÜPS § 57 lg 1

kohaselt antakse maaelu arengu toetusi Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud MAK alusel ja

korras. MAK-i kohaselt on toetuse õiguslikuks aluseks Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu

Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artikkel 26

ja meetme üldeesmärgiks põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine

põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise, nõuetele vastava põllumajanduse edendamise ja

biomassi kasutuse edendamise kaudu. Üldeesmärgi saavutamiseks nägi MAK ette põllumajandus-

ettevõtete toetamise kolme alameetme kaudu, neist alameetme 1.4.1 (kaebajad taotlesid toetust just

selle alameetme kaudu) kaudu toetati mikropõllumajandusettevõtete arendamist. MAK nägi ette

üldtingimused toetuse taotlemiseks selle alameetme raames, täpsemad investeeringutoetuse

tingimused nägi ette ELÜPS § 58 lg 5, § 59 lg 5, § 60 lg 4 ja § 621 lg 2 alusel kehtestatud alameetme

rakendusmäärus. Põllumajandusministri 8. septembri 2010. a määruse nr 89 "Mikropõllumajandus-

ettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

täpsem kord" § 8 lg 10 kohaldamine ongi praeguse vaidluse põhjustanud.

Määruse nr 89 § 8 lg 10 sätestab, et kui ettevõtja suhtes omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat

mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja samal põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsev ettevõtja,

ei saa nimetatud ettevõtjad taotleda toetust rohkem kui 100 000 eurot programmiperioodil kokku.

Nimetatud säte näeb ette kolm koosseisuelementi, mis peavad esinema üheaegselt: 1) taotleja suhtes

omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teine toetust taotlev või toetust saanud ettevõtja; 2)

see ettevõtja tegutseb taotlejaga samas tegevuskohas ja 3) samal põllumajandussaaduste tootmise

alal.

9. Kassatsioonimenetluses ei vaielda enam selle üle, et määruse nr 89 § 8 lg 10 koosseis on valitseva

mõju osas täidetud: OÜ Toosi talu üle omab valitsevat mõju selle ainuosanik ja juhatuse liige

H. Sultsenberg, kes Viljandimaal Halliste vallas Raja külas asuvas Toosi talus füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsedes on saanud aastatel 2008-2011 samast alameetmest toetust (tl 108-115).

Valitsevat mõju kirjeldab KonkS § 2 lg 4 kui isiku võimalust mõjutada oluliselt teise ettevõtja

juhtorganite koosseisu või hääletamist või kasutada või käsutada teise ettevõtja vara. Kahtlust ei saa

olla, et H. Sultsenbergil oli taotluse esitamise ajal võimalus mõjutada OÜ-d Toosi talu eelkirjeldatud

viisil.

10. Kohtud ja pooled on olnud erinevat meelt küsimuses, mida mõista samas tegevuskohas ja samal

põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsemise all. Neid mõisteid määrus nr 89 ega selle aluseks

olevad õigusaktid täpsemalt ei defineeri. Äriseadustiku (ÄS) § 4 lg 5 näeb ette, et ettevõtja teatab

äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab äriühing tegevusalade

muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud

aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta

aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusala äriregistrisse teatamisel või majandusaasta

aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

Kolleegium peab põhjendatuks PRIA ja ringkonnakohtu seisukohta, et tulenevalt määruse nr 89 § 2

lg-st 1 ja § 3 lg 1 p-dest 1 ja 2 tuleb ettevõtja tegevusala kindlaks tegemisel lähtuda taotluse

esitamise aastale eelneva majandusaasta andmetest.

Eeltoodust selgub, et ettevõtja ise määratleb ja teatab äriregistrile oma tegevusalad. Seega pole

põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et PRIA oleks pidanud ettevõtja poolt majandusaasta

aruandes avaldatud põhitegevusala kahtluse alla seadma. Samuti ei ole põhjendatud ringkonnakohtu

väide, et taimekasvatus ei kuulu EMTAK 2008 selgitavate märkuste kohaselt segapõllumajanduse

alla (vt EMTAK 2008 – selgitavate märkustega; arvutivõrgus kättesaadav:

http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK%202008_0.pdf). Viidatud

selgitavates märkustes on koodiga 01501 tähistatud tegevusala kirjeldatud järgmiselt: "taime-

kasvatusega kombineeritud loomakasvatus, st tootmine ei ole spetsialiseeritud kummalegi tegevus-

alale. Põllumajandusliku üksuse suurus ei ole määrav tegur. Kui taimekasvatuse või loomakasvatuse

toodang moodustab standardsest brutomarginaalist 66% või enam, siis ei kuulu üksus segapõllu-

majanduse alla, vaid tuleb liigitada kas taime- või loomakasvatuse alla."

Nagu ringkonnakohtu otsusest nähtub, märkis OÜ Toosi talu 2011. aasta majandusaasta aruandes

osaühingu põhitegevusalana segapõllumajanduse (EMTAK kood 01501). Ka PRIA-le esitatud

taotluses kinnitas OÜ Toosi talu, et tegeleb segatootmisega, kasvatab teravilja ja rapsiseemet ning

veiseid. Segapõllumajandust põhitegevusalana on kinnitanud ka FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu.

Seega võis PRIA järeldada, et ettevõtjad tegutsevad samal põllumajandussaaduste tootmise alal.

Praegu pole vaja arutleda küsimuse üle, kas OÜ Toosi talu on majandusaasta aruandes määranud

tegevusalad EMTAK koode kasutades õigesti. Kaebaja on jäänud PRIA-le esitatud dokumentides

selle juurde, et tegeleb segatootmisega. Kui taotluses esitatud andmed peamiste tegevusalade kohta

kattuvad äriregistrile esitatud andmetega, puudub PRIA-l vajadus küsida lisaselgitusi või analüüsida

majandusaasta aruande lisades näidatud tuluallikaid.

11. Kaebajate väide, et vastustaja pole tegevuskoha erinevusele kassatsioonimenetluses enam vastu

vaielnud, ei ole õige. Vaidluse ese (HKMS § 41) on määratletud halduskohtule esitatud kaebuse ning

apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse taotlustega, mitte väidetega. Kaebuses taotleti PRIA otsuse

tühistamist ja PRIA kohustamist uue otsuse tegemiseks. Halduskohus rahuldas esitatud kaebuse.

PRIA vaidlustas halduskohtu otsuse tervikuna, leides, et on kõik kolm koosseisulist asjaolu õigesti

kindlaks teinud. Ringkonnakohus kontrollis apellatsioonimenetluses üksnes kahe asjaolu (valitsev

mõju ja sama tegevusala) esinemist ja leidis, et otsuse tühistamise tingib juba see, et PRIA pole

kindlaks teinud taotleja tegevusala. Kuna ringkonnakohtu seisukoht tegevusala kohta osutus

ekslikuks, on kassatsioonimenetluses vaidluse all ka apellatsioonkaebusega vaidlustatud sama

tegevuskoha käsitlus. Vaidluse ese kandus tervikuna kassatsiooniastmesse üle.

12. Äriseadustik ei nõua ettevõtja tegevuskoha äriregistrisse kandmist. ÄS § 75 lg 2 p 1 ja § 138 lg 2

p 1 kohaselt kantakse registrikaardile ettevõtja asukoht ja aadress. Äriregistri kaardile kantud

andmetest seega isiku tegevuskoht ei nähtu ning halduskohus on ekslikult lugenud äriregistri kaardile

kantud asukoha aadressi ettevõtja tegevuskohaks. Isiku tegevuskoha mõiste on määratletud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 16 järgmiselt: "Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja

kestva majandus- või kutsetegevuse koht." TsÜS § 29 teeb vahet juriidilise isiku asu- ja tegevuskohal:

juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, tegevuskoht aga tema

püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Kui asukoht on seotud

juriidilise isikuga, siis tegevuskoht on seotud isiku faktilise püsiva tegevusega mingis kohas.

FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu ja OÜ Toosi talu on põllumajandusettevõtted, mis vastavalt

avaldatud põhitegevusalale tegelevad nii looma- kui ka taimekasvatusega. Seega toimub mõlema

ettevõtja majandustegevus nii loomakasvatushoonetes kui ka põldudel, mis tähendab, et püsiva ja

kestva majandustegevuse kohti on raske, kui mitte võimatu, konkreetse aadressiga siduda. OÜ Toosi

talu on avaldanud PRIA-le esitatud taotluses, et kasutab rendilepingu alusel 64,8 ha maad.

Kui põllumajandusettevõtte tegevuskohta pole võimalik siduda konkreetse talu või muu tegevuskoha

nime ja liigiga (nt Toosi talu) ning majandustegevus toimub laial maa-alal asuvatel põldudel, mille

asukoht võib sõltuvalt rendilepingute kehtivusest olla ajas kiiresti muutuv, on põhjendatud

põllumajandusettevõtja tegevuskoht määrata kohaliku omavalitsuse täpsusega, kasutades äriühingu

asukoha kohta äriregistrisse esitatud andmeid. Isikul on võimalik tõendada ka seda, et tema

tegevuskoht asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kui tema äriregistrijärgne asukoht.

ÄS § 62 lg-d 3 ja 4 näevad ette, et füüsilise isiku elukohana ja juriidilise isiku asukohana esitatakse

registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta vastavalt kas elab või asub.

ELÜPS § 59 lg 3 näeb ette, et PRIA kontrollib taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse vastavust

nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate

dokumentide ja andmekogude alusel. Kuna asukoha andmed on äriregistrist kergesti leitavad,

võimaldab määruse nr 89 § 8 lg 10 selline tõlgendus tõhusa kontrolli toetusetaotluste üle. Tegevus-

koha määramine kohaliku omavalitsuse täpsusega täidab ka eelviidatud normi eesmärki – tagada, et

toetussummad ei koguneks ühte piirkonda üksteise suhtes valitsevat mõju omavate isikute kätte ega

kahjustaks või ähvardaks kahjustada seeläbi konkurentsi. Kolleegiumi arvates ei välista sellist

määratlust asjaolu, et erinevate valdade pindalad varieeruvad. Kaebajad on lähtunud tegevuskoha

määramisel isiku asukoha aadressis sisalduvast küla nimest, kuid küla võib jääda taimekasvatusega

tegeleva isiku puhul faktilise majandustegevuse koha määratlemisel kitsaks. Eeltoodust tulenevalt

pole PRIA eksinud, kui leidis, et OÜ Toosi talu suhtes valitsevat mõju omav Helmuth Sultsenberg

tegutseb ettevõtjana samal tegevusalal ja samas tegevuskohas, mistõttu ületab ühistaotlejate taotletud

toetusesumma lubatud toetuse suurust ning taotlus ei vasta seetõttu nõuetele.

13. Kaebajad on PRIA-le veel ette heitnud, et PRIA jättis nad ära kuulamata ega selgitanud võimalust

vähendada taotletud summat. Ära kuulamata jätmist väideti ka analoogilises haldusasjas nr 3-3-1-37-

11, milles Riigikohtu halduskolleegium tegi otsuse 17. juunil 2011. Selle lahendi punktis 13 selgitas

Riigikohus, et juhul, kui PRIA ei kaldu kõrvale taotluses esitatud andmetest ning puudub vajadus

lisaandmete küsimiseks, võib PRIA jätta toetuse taotlejad ära kuulamata, sõltumata sellest, et taotlus

jäetakse rahuldamata. Ka praeguses asjas järgis PRIA taotlejate esitatud andmeid ning taotlejatelt

lisaandmete küsimiseks puudus vajadus. Seega pole PRIA menetlusnorme rikkunud.

Kaebajad on juba vaides teinud PRIA-le etteheiteid, et PRIA pole neile selgitanud ELÜPS § 62

lg-s 4 sätestatud võimalust taotleda toetussumma vähendamist. Seega pole küsimus selles, et

kaebajad poleks olnud teadlikud võimalusest taotlust muuta. ELÜPS § 62 lg 4 võimaldab toetust

määrata taotletust väiksemas summas üksnes siis, kui see ei kahjusta võimalust saavutada taotluses

nimetatud tegevuse eesmärke ning taotlejad on nõus taotlust muutma. Praegusel juhul oleks OÜ Toosi

talu toetuseosa tulnud vähendada ca 5000 euroni taotletud 30 609 euro asemel. Sellise määrani

vähendatud toetussummast eraldivõetuna ei oleks ühistaotlejatele piisanud soovitud tehnika

ostmiseks ning tegevuse eesmärgi saavutamine olnuks kaheldav. Kui taotlejad nägid võimalust

taotluse eesmärkide täitmiseks ka vähendatud toetuse korral, oleks tulnud hiljemalt vaides sellest

PRIA-le teada anda. Kuna kaebajad pole ka kohtumenetluses näidanud, et neil oleks olnud tõsine

toetustaotluse muutmise kavatsus, ei too ka see menetlusnormide rikkumine kaasa otsuse tühistamist,

sest ei saanud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58).

14. Eelnevast tulenevalt tühistab kolleegium halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja jätab uue

otsusega kaebuse rahuldamata.

15. HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või

teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. PRIA-lt on kaebajate

kasuks välja mõistetud menetluskulude katteks halduskohtu otsusega 615 eurot ja ringkonnakohtu

otsusega 312 eurot. PRIA ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kuna kaebus jääb

rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).

Tõnu Anton, Viive Ligi, Ivo Pilving