3-1-1-96-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-96-15

Määruse kuupäev

16. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi J. K. süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi.

Menetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses

mõistliku menetlusaja möödumisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2015. a määrus kriminaalasjas

nr 1-15-2001

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanu A. P. esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Tartu

Ringkonnaprokuratuur,

ringkonnaprokurör

Marek

Vahing

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. oktoober 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada maa- ja ringkonnakohtu määrused osas, millega lõpetati kriminaalmenetlus J. K.

süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

2. Lõpetada kriminaalmenetlus J. K. süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi kuriteo aegumise tõttu.

3. Täiendada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni ja lugeda, et kohus jättis kannatanu A. P.

tsiviilhagi läbi vaatamata.

4. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu määrused muutmata.

5. Kannatanu A. P. esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttuse määruskaebus rahuldada

osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18. mail 2015 toimus Tartu Maakohtus eelistung kriminaalasjas nr 1-15-2001 J. K. süüdistuses

KarS § 201 lg 1 järgi. Süüdistusakti kohaselt pööras J. K. ajavahemikus 13. ̶ 14. juuli 2010 enda

kasuks temale usaldatud X-le kuuluva vara (4460 kg otra) ja tekitas X-le kahju 446 eurot. Kannatanu

A. P. taotles prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagis kahjuna tekitatud 6604,06 euro hüvitamist.

Eelistungile kutsuti süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör, kuid mitte kannatanut ega tema esindajat.

J. K. kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitas eelistungil taotluse menetluse lõpetamiseks, millega

ringkonnaprokurör Marek Vahing nõustus.

2. Tartu Maakohtu 19. mai 2015. a määrusega lõpetati kohtulikus eelmenetluses kriminaalmenetlus

KrMS § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Maakohus leidis, et KrMS § 262

kohaselt on kohtul eelistungil õigus lahendada ka kriminaalmenetluse mõistliku menetlusajaga

lõpetamise taotlust. Arvestades mõistliku menetlusaja rikkumise ulatust pidaski kohus mõistlikuks

lõpetada menetlus juba eelistungil, kuna see ei riku ühegi menetlusosalise õigusi.

3. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustas kannatanu A. P. esindaja vandeadvokaat

Brigitta Mõttus, kes taotles määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebuse kohaselt ei

edastatud määrust kannatanule ja ta sai lõpetamisest teada juhuslikult. Kannatanu õigusi rikuti

oluliselt sellega, et eelistungile kutsumata jätmise tõttu ei saanud A. P. esitada vastuargumente J. K.

kaitsja taotlusele kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamisel oleks maakohus

pidanud lisaks süüdistatava õigustele kaaluma ka kannatanu huve. A. P. peab esitama hagi eraldi

tsiviilkohtumenetluses, mis põhjustab talle täiendavaid kulutusi. Lisaks leitakse määruskaebuses, et

kriminaalmenetluse lõpetamine ei olnud põhjendatud, sest eeldatavasti oleks kriminaalasi saanud

lõpliku lahenduse juba 2015. a sügisel.

4. Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2015. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu lahend muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Apellatsioonikohus ei pidanud kannatanu istungile kutsumata jätmist

rikkumiseks, kuna KrMS § 259 lg 2 kohustab eelistungile kutsuma vaid prokuröri ja kaitsja.

Kohtumäärus saadeti A. P-le süüdistusaktis toodud aadressile ja kohus ei teadnud, et kannatanu seal

ei ela. A. P. õigusi aitab tagada ka määruskaebemenetlus, kus isik saab esitada kõik vajalikud

etteheited. Kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu pidas ka

ringkonnakohus põhjendatuks ja selgitas, et hagi läbi vaatamata jätmisest hoolimata on kannatanul

võimalik esitada see uuesti tsiviilkohtumenetluses.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse A. P. esindaja

vandeadvokaat B. Mõttus, kes palub tühistada maa- ja ringkonnakohtu määrused ja jätkata

kriminaalasja menetlust. Kuigi kohtud nõustusid kaitsjaga, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb

lisaks süüdistatava õigustele kaaluda ka kannatanu omi, ei ole seda tehtud. Kannatanult võeti üldse

võimalus oma vastuargumente esitada. Kaitseaktis taotles J. K. kaitsja menetluse lõpetamist mõistliku

menetlusaja ületamise tõttu ja seega oli maakohtule teada, et teema võib eelistungil aktualiseeruda.

Siiski ei pidanud kohus vajalikuks A. P-d istungi toimumisest teavitada. Lisaks ei kontrollinud

maakohus kannatanu kontaktandmeid ja edastas määruse koopia lihtpostiga valele aadressile. Lisaks

A. P. õiguste üldisele riivele kannab ta ka tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise tõttu olulist kahju, sest

tsiviilkohtumenetlus

nõuab

täiendavaid

kulutusi.

Kannatanu

esindaja

hinnangul

ei

ole

kriminaalmenetlus kestnud niivõrd kaua, et see KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Maakohus lõpetas 19. mai 2015. a määrusega kriminaalmenetluse J. K. süüdistuses KarS § 201 lg

1 järgi KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Süüdistuse järgi pani

J. K. talle etteheidetava teise astme kuriteo toime 13. ̶ 14. juulil 2010. KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et

teise astme süütegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse

jõustumiseni on möödunud viis aastat. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad KarS § 81 lg-test 5 ja 7

tulenevad kuriteo aegumise katkemise või peatumise alused. Seega on kuritegu, milles J. K.-d

süüdistatakse, Riigikohtu menetluse ajaks aegunud. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt on aegumine

kriminaalmenetlust välistav asjaolu ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Kriminaalmenetluse

jätkamist J. K. ei taotle.

7. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb kohtul alati võtta seisukoht ka esitatud tsiviilhagi osas.

Maakohus eksis selle nõude vastu, kuna lõpetamise määruses jäeti tsiviilhagi suhtes seisukoht

võtmata. Isegi kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatama, tuleb vastav järeldus esitada kohtulahendi

resolutsioonis ja KrMS § 2631 lg 3 kohaselt selgitada kannatanule, et KrMS § 274 lg 4 järgi on tal

võimalik esitada oma nõue tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus jättis

selgitamiskohustuse täitmata. Ringkonnakohus märkis määruse põhjendavas osas, et hagi jääb läbi

vaatamata, ning selgitas kannatanule võimalust esitada nõue tsiviilkohtumenetluses. Ringkonnakohtul

tulnuks aga maakohtu määrust ka vastavalt täiendada. Kuna ringkonnakohus on määruses tsiviilhagi

kohta siiski arvamust avaldanud leiab kolleegium, et Riigikohtul on võimalik kohtumääruse

resolutsiooni täiendada ja lugeda, et ringkonnakohus jättis A. P. tsiviilhagi läbi vaatamata.

8. Väljaspool kriminaalasja arutamise piire selgitab kolleegium KrMS § 2742 lg 1 alusel

kriminaalmenetluse

lõpetamise

menetluslikke

aspekte.

See

säte

võimaldab

sõnaselgelt

kriminaalmenetluse lõpetada üksnes kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal. Eelistungil saab KrMS

§ 258 lg 1 p 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada vaid KrMS § 199 lg 1 p-des 2–6 sätestatud

alustel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2015. a määrust asjas nr 3-1-1-33-15, p 13).

Seega

rikkus

maakohus

oluliselt

menetlusõigust,

kui

lõpetas

kohtulikus

eelmenetluses

kriminaalmenetluse seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. KrMS § 259 järgi peavad

eelistungil kohustuslikus korras osalema vaid kaitsja ja prokurör. Menetluse lõpetamine mõistliku

menetlusaja möödumise tõttu puudutab aga ka süüdistatavat ja kannatanut, mistõttu ei ole

põhjendatud menetluse lõpetamine enne kõigi menetlusosaliste ärakuulamist. Nagu ka käesolevas

asjas, võib kohtunik eelistungit planeerides juba teada, et tõusetub küsimus kriminaalmenetluse

lõpetamise kohta mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. KrMS § 259 lg 3 järgi võib vajadusel

korral kutsuda eelistungile ka teisi menetlusosalisi. Kutsudes eelistungile kõik menetlusosalised saab

kohus eelistungilt minna üle kohtulikule arutamisele ja otsustada seal kriminaalmenetluse lõpetamine

KrMS § 2742 lg 1 alusel.

9. Veel tuleb märkida, et KrMS § 2742 lg 1 järgi kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku

menetlusaja nõude rikkumise heastamisel n-ö viimane abinõu. Eelöeldu tähendab, et enne lõpetamise

kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada süüdistatava karistuse

kergendamisega (KrMS § 306 lg 1 p 61) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a

otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 659). Eelnevat arvestades tulnuks kohtul kasvõi põgusalt kaaluda

võimalust rikkumise heastamiseks kergendades süüdimõistmisel J. K-le mõistetavat karistust. Kuna

aga J. K-le etteheidetav kuritegu on aegunud ja kriminaalmenetluse jätkamine välistatud, ei ole

eelnevatel etteheidetel konkreetses kriminaalasjas enam sisulist tähendust.

10. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et KrMS § 344 lg 2 kohaselt on kannatanul

kassatsiooniõigus üksnes tsiviilhagisse puutuvas osas. Kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et

viidatud sättest tulenevalt võib kannatanu kasseerida kriminaalasjas tehtud ringkonnakohtu otsuse

eelkõige osas, milles see otsus välistab kannatanu tsiviilnõude rahuldamise nii kriminaal- kui ka

tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-

1-1-52-05, p 9.2). Küll aga ei saa kannatanu nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku

kriminaalkorras

süüditunnistamist

ja

karistamist

(vt

nt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi

22. juuni 2009. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-09, p 17). Kuna vastavalt KrMS § 389 lg-le 1

järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel Riigikohtus sama seadustiku 11. peatüki sätteid, on A. P-l

praegusel juhul kaebeõigus vaid osas, milles kohtud jätsid tema tsiviilhagi kohta seisukoha võtmata.

11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 2 ja 7, § 362 p-st 2, § 390 lg-st 1

tühistab Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu määrused kriminaalmenetluse lõpetamises KrMS § 2742

lg 1 alusel ja lõpetab menetluse J. K süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi KrMS § 274 lg 1 kohaselt

kuriteo aegumise tõttu. Samuti tuleb täiendada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni ja lugeda, et

kohus jättis kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Muus osas jäävad määrused muutmata. Kannatanu

esindaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)