3-3-1-35-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-35-15

Määruse kuupäev

16. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton, Indrek

Koolmeister, Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

L. O. kaebus Maksu- ja Tolliameti 4. novembri 2013. a

vastutusotsuse nr 13-7/381-8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja L. O., esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2015. a määrus haldus-

asjas nr 3-14-50128

Menetluse alus Riigikohtus

L. O. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 4. novembri 2013. a vastutusotsusega nr 13-7/381-8 L. O.-d

tasuma Lumar Invest OÜ maksuvõla 18 737 eurot ja 28 senti.

2. L. O. esitas halduskohtule kaebuse MTA vastutusotsuse tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 27. oktoobri 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50128 kaebuse

rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

4. L. O. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud.

Kaebaja esitas 11. detsembril 2014 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest täielikult

vabastamiseks rahaliste vahendite mittepiisavuse tõttu. Vastuseks ringkonnakohtu määrusele, millega

jäeti taotlus käiguta, esitas kaebaja 29. detsembril 2014 korrektse menetlusabi taotluse, teatise enda ja

oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning arvelduskonto väljavõtte

ajavahemiku 11. august kuni 11. detsember 2014 kohta.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. veebruari 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-14-50128

L. O. menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis

L. O.-le 562 euro ja 11 sendi suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse resolutsiooni p 1

jõustumisest arvates. Määrust põhjendas ringkonnakohus järgmiselt:

1) kaebaja on saanud taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu jooksul töötasu, riigi- ja kohaliku oma-

valitsuse toetusi ning töövõimetushüvitist kokku 2335 eurot ja 87 senti. Lisaks on tema arveldus-

kontole kantud raha nelja eraisiku arveldusarvetelt. Kokku on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele

eelnenud 4 kuu jooksul olnud 3183 eurot ja 82 senti. Taotluse esitamise hetkel oli kaebaja arveldus-

arve lõppsaldo 42 eurot ja 21 senti. Kaebaja tasub iga kuu väikelaenu makseid 60 eurot ja 43 senti.

Taotluse kohaselt on kaebaja kaasomandis korter, millel lasub hüpoteek 144 093 eurot ja 90 senti.

Kaebajaga koos elab tema alaealine laps. Kaebaja on igakuise eluasemekuluna märkinud 200 eurot,

millele lisandub Danske Bank Eesti filiaalilt võetud laenu tagasimakse 285 eurot, kuid neid

laenumakseid tasub kinnistu teine kaasomanik. Kaebaja igakuised kulutused toidule on 300 eurot,

lisanduvad lapse koolikohustuse täitmisega seotud kulutused 100 eurot ning muud vältimatud

püsikulutused 50 eurot;

2) järgides halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 toodud valemit, on kaebaja

4 kuu sissetulek 3183 eurot ja 82 senti, millest ühe kuu keskmine sissetulek on 795 eurot ja 96 senti.

Sellest on võimalik maha arvestada kommunaalkulud 200 eurot ja lapse ülalpidamise kohustuse

täitmiseks kuluv summa 150 eurot. Seega on kaebaja kuusissetulek pärast mahaarvamisi 445 eurot ja

96 senti. Kahe kuu keskmine sissetulek on järelikult suurem kui riigilõiv 562 eurot ja 11 senti. Isegi

kui tõlgendada väikelaenu eluasemega seonduva kulutusena, ei jää kaebaja kahe kuu keskmine

sissetulek alla riigilõivu. Seega pole menetlusabi andmine lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. L. O. esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse

menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta ning rahuldada uue lahendiga menetlusabi taotlus ja

vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel või alternatiivselt saata asi

uueks lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

1) kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaebaja vältimatud igakuised kulud toidule. Lisaks

alaealise lapse ülalpidamisele on kaebajal ka enese ülalpidamise kohustus. On mõeldamatu, et kaebajat

peetakse menetluskulude kandmise võimeliseks tema söögiraha arvelt. Seda seisukohta toetab ka

täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1, mille kohaselt ei arestita isiku sissetulekuid ühe kuu eest

ettenähtud palga alammäära suurusele vastavas osas. Kaebaja igakuised toidukulud ei ületa seda

summat;

2) kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kaebaja lapse ülalpidamise kohustuse seadusest

tulenevas ulatuses. Kaebaja arvestas oma sissetulekute piiratusest lähtudes lapse ülalpidamiskuluks

150 eurot, kuid perekonnaseaduse § 101 lg 1 järgi ei või alaealise lapse ülalpidamiseks igakuine elatis

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle järgi on kaebaja

ülalpidamiskohustus lapse ees 195 eurot.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et HKMS § 228 lg 1 p 3 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse (PSJKS) § 3 lg 3 teise lause alusel tuleb asi anda lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

8. HKMS § 110 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ning

menetlusabina võib kohus isiku taotlusel muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse

täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või ta võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud

tähtaja jooksul. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui taotleja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa

eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa,

samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

9. Kaebaja on praeguses asjas kohustatud maksma riigilõivu 562 eurot ja 11 senti.

Tema igakuine töötasu oli menetlusabi taotluse esitamise ajal 535 eurot ja 33 senti, lisandus

lapsetoetus 19 eurot ja 18 senti. Lisaks nähtuvad kaebaja pangakonto väljavõttelt taotluse esitamisele

eelnenud aja jooksul järgmised ühekordsed sissetulekud: 12. augustil 2014 100 eurot K. K.-lt,

20. augustil 2014 90 eurot sularaha sissemaksena, 26. augustil 2014 20 eurot K. V.-lt selgitusega

"Skechers kingad", 15. septembril 2014 200 eurot sularaha sissemaksena, 16. septembril 2014 70 eurot

Harku Vallavalitsuselt, 28. oktoobril 2014 17 eurot ja 95 senti A. E.-lt selgitusega "skechers k/s saapad

32", 19. novembril 2014 200 eurot M. K.-lt, 29. novembril 2014 50 eurot sularaha sissemaksena,

3. detsembril 2014 50 eurot M. K.-lt, 4. detsembril 2014 100 eurot M. K.-lt, 10. detsembril 2014

20 eurot K. K.-lt. 2. septembril 2014 sai kaebaja puhkuseraha 206 eurot ja 62 senti ning 18. septembril

2014 Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitist 36 eurot ja 32 senti, kuid seejärel 30. septembril 2014

töötasu üksnes 330 eurot ja 14 senti. 15. oktoobril 2014 sai kaebaja töövõimetushüvitist 72 eurot ja

63 senti ning 31. oktoobril 2014 töötasu 472 eurot ja 78 senti. Kaebajal on kaasomandis endise elu-

kaaslasega (M. K.) korter, millel lasub hüpoteek 144 093 eurot ja 90 senti. Tema pangakonto jääk oli

taotluse esitamise hetkel 42 eurot ja 21 senti. Kaebajaga koos elab tema alaealine laps K. K.

Kaebajal on eluasemelaenu maksmise kohustus 285 eurot kuus (laenujääk taotluse esitamise hetkel

144 093 eurot ja 90 senti), kuid neid laenumakseid ta ise ei tasu. Kaebaja tasub väikelaenu makseid

60 eurot ja 43 senti kuus (laenujääk 1859 eurot ja 37 senti). Lisaks on igakuiste püsikuludena

menetlusabi taotlusesse märgitud eluasemekulu 200 eurot, kulutused toidule 300 eurot, lapse kooli-

kohustuse täitmisega seotud kulutused 100 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (riided,

hügieenitarbed jms) 50 eurot.

Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub kaebaja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud

summana arvestada seadusjärgset ülalpidamiskohustust (perekonnaseaduse § 101 lg 1), st 195 eurot.

10. Kui HKMS § 112 lg 1 p-st 1 lähtudes liita kokku kõik menetlusabi taotluse esitamisele eelne-

nud nelja kuu sissetulekud, nii püsivad kui ka ühekordsed, on kaebaja nelja kuu sissetulek 3183 eurot

ja 82 senti. Säte võimaldab sellest summast maha arvata eluasemekulud (200 eurot kuus) ning lapse

ülalpidamise kohustuse täitmiseks ettenähtud summa (195 eurot). Seega jääb kaebaja nelja kuu põhjal

arvutatud kahe kuu keskmiseks sissetulekuks (3183,82 – 4 × (200 + 195)) ÷ 4 × 2 = 801 eurot ja

91 senti.

11.1. Seetõttu ei võimalda HKMS § 112 lg 1 p 1 kaebajale menetlusabi anda. Halduskohtumenetluse

seadustikus ei ole ka teisi sätteid, mis võimaldaksid anda kaebajale menetlusabi.

Kolleegium kahtleb sellise olukorra põhiseaduspärasuses. Regulatsioon võib ebaproportsionaalselt

piirata põhiseaduse (PS) §-s 15 ja § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigusi. PS § 15 esimese lause kohaselt on

igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS § 24 lg 5 järgi on

igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata

kõrgemalseisvale kohtule.

11.2. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kaebajat isegi osaliselt vabastada riigilõivust, mis

on suurem kui tema igakuine püsiv sissetulek (kuupalk ja lapsetoetus). Kuigi sissetulekust saab maha

arvata maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa ning

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile, ei võimalda halduskohtumenetluse seadustik

vältimatuteks püsikuludeks pidada põhjendatud kulutusi toidule, ravimitele ja hügieenitarvetele.

Kolleegium kahtleb sellise olukorra põhiseaduspärasuses, kus isik on sunnitud valima oma õiguste

kaitseks kohtusse pöördumise ja hädavajalikus ulatuses toidu, ravimite või hügieenitarvete ostmise

vahel. Praegusel juhul võib isiku kohustus riigilõiv täies ulatuses tasuda kahjustada ka lapse huve, sest

kuigi lapse ülalpidamiseks ettenähtud kulud on HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi mahaarvatavad, toob üle-

jäänud sissetuleku riigilõivuna tasumise kohustus kaasa vajaduse kasutada alles jäävat summat ka

kaebaja enda ülalpidamiseks, sh toidu ostmiseks.

11.3. Isegi kui püsiva sissetulekuga isik oleks pikema aja jooksul võimeline kogu riigilõivu tasuma, ei

pruugi ta olla võimeline tasuma kogu summat korraga. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda

kaebajal aga riigilõivu tasumist ka osamaksetena, sest riigilõivu osamaksetena tasumise võimalus on

üks menetlusabi liike (HKMS § 110 lg 1 p 2) ja HKMS § 112 lg 1 p 1 välistab sellises olukorras

igasuguse menetlusabi andmise. Halduskohtumenetluse seadustik ei sisalda sätet, mis oleks

analoogiline tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg-ga 31, mis sätestab: "Kui menetlusabi

taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi

andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse

kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja

seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et hagiavalduselt

või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja

jooksul." Halduskohtumenetluse seadustikus puudub ka viide TsMS § 181 lg-le 31, mis oleks HKMS

§ 1 lg 3 kohaselt halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaldamiseks

vajalik. Kolleegium märgib siiski, et ka võimalus tasuda riigilõivu osamaksetena ei kõrvaldaks

probleemi, et isiku vältimatute püsikuludena ei ole võimalik arvestada toidu- jm vältimatuid kulutusi

(vt käesoleva määruse p 11.2).

11.4. Kohtupraktikas on välistatud võimalus tõlgendada HKMS § 112 lg 1 p 1 koostoimes HKMS

§ 116 lg-ga 2 ja TsMS §-ga 186. Riigikohtu halduskolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-82-13, et TsMS

§ 186 lg 1 on HKMS § 116 lg 2 alusel kohaldatav vaid juhul, kui isik vastab HKMS § 112 lg-s 1

sätestatud menetlusabi saamise tingimustele (määruse p 10). Halduskolleegium tugines seejuures

tsiviilkolleegiumi määrusele asjas nr 3-2-1-146-12, kus tsiviilkolleegium oli asunud seisukohale, et

menetlusabi asjaolusid tuleb kontrollida kahes osas: esmalt analüüsitakse taotleja enda sissetulekuid ja

muid asjaolusid TsMS § 182 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning seejärel, juhul kui pole alust TsMS § 182 lg 2

p-de 1, 2 ja 3 järgi menetlusabi andmisest keeldumiseks, arvestatakse TsMS §-s 186, sh lg-s 1

sätestatud asjaolusid (määruse p-d 8 ja 9).

12. HKMS § 111 lg 1 võimaldab anda menetlusabi üksnes juhul, kui on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul on see

eeldus täidetud. Kuigi halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ei saa apellatsioonkaebust pidada

perspektiivituks. Kaebaja vaidlustab apellatsioonkaebuses maksuhalduri ja halduskohtu teostatud

tõendite kogumist ja hindamist, mh küsimuses, kas maksunormide rikkumised olid tahtlikud. Samuti

heidab kaebaja ette maksuhalduri puudulikku tegevust maksuvõla sissenõudmisel äriühingult, mille-

kohased väited on halduskohus kaebaja sõnul jätnud hindamata. Ka ringkonnakohus ei keeldunud

menetlusabi andmisest apellatsioonkaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu.

HKMS § 112 lg 1 p 3 välistab menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud taotleja

majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi.

Kolleegium on seisukohal, et ka see säte ei välista praeguses asjas kaebajale menetlusabi andmist –

isegi kui äriühingu juhatuse liikmena tegutsemist käsitada majandus- või kutsetegevusena, mõjutab

vastutusotsusega määratud summa sissenõudmine otseselt kaebaja ja tema lapse toimetulekut,

puudutades seega kaebaja õigusi ka väljapool majandus- ja kutsetegevuse sfääri.

13. HKMS § 228 lg 1 p 3 sätestab, et haldusasi antakse halduskolleegiumi määrusega lahendada

Riigikohtu üldkogule, kui haldusasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu-

menetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. PSJKS § 3 lg 3 teise lause kohaselt

lahendab üldkogu Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui

kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva

õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses. Eeltoodud põhjustel

annab kolleegium asja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

14. HKMS § 175 lg 3 ja HKMS § 178 lg 3 alusel tuleb kaebaja ja menetlusväliste isikute nimed

avaldatavas määruses asendada initsiaalidega.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld