3-1-1-91-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-91-15

Määruse kuupäev

13. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Saale Laos

Kohtuasi

Sergey Mokrinchukile Harju Maakohtu 30. aprilli 2013. a

otsusega

mõistetud

karistuse

vähendamise

või

tema

vangistusest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2015. a määrus

kriminaalasjas nr 1-12-9660

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergey Mokrinchuki kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi

Vaske, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

14. oktoober 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2015. a määrus ja saata Sergey Mokrinchuki

määruskaebus Harju Maakohtu 28. jaanuari 2015. a määruse peale uueks läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. aprilli 2013. a otsusega tunnistati Sergey Mokrinchuk süüdi KarS § 255 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Samuti

tunnistati S. Mokrinchuk süüdi KarS § 184 lg 21 p 2 järgi ja teda karistati 8 aasta pikkuse

vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 8 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 9. septembri 2011. a kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva võrra ning lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 9 aastat 11 kuud ja 28 päeva.

2. 2. jaanuaril 2015. a esitas Viru Vangla Harju Maakohtule KrMS § 431 lg-st 3 lähtuvalt andmed

kinnipeetava S. Mokrinchuki kohta, temale mõistetud karistuse vähendamise või tema karistuse

kandmiselt vabastamise otsustamiseks.

3. Harju Maakohtu 28. jaanuari 2015. a määrusega jäeti S. Mokrinchukile Harju Maakohtu 30. aprilli

2013. a otsusega mõistetud karistus muutmata ning S. Mokrinchuk vangistusest vabastamata.

Maakohus leidis, et KarS § 255 lg 1 redaktsioon ei ole sisuliselt muutunud ning samuti on KarS § 184

lg 21 p 2 järgi kvalifitseeritud tegu jätkuvalt karistatav KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Samuti kontrollis

kohus liitkaristuse mõistmise aluseks olnud varasemat, Harju Maakohtu 9. septembri 2011. a

kohtuotsusega mõistetud karistust ning leidis, et KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu on

jätkuvalt kuriteona karistatav. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et S. Mokrinchuki karistuse

vähendamiseks või tema vangistusest vabastamiseks ei ole alust.

4. Maakohtu määruse sai S. Mokrinchuk kätte 30. jaanuaril 2015, määruse tõlke aga 12. veebruaril

2015. 5. veebruaril 2015 esitas ta Harju Maakohtule taotluse, milles palus pikendada määruskaebuse

esitamise tähtaega ja määrata talle riigi õigusabi korras advokaat määruskaebuse koostamiseks. Harju

Maakohus selgitas 16. veebruari 2015 kirjas määruskaebe tähtaega ja teatas, et riigi õigusabi korras

advokaadi määramiseks tuleb esitada taotlus Tallinna Ringkonnakohtule.

5. 17. veebruaril 2015 esitas S. Mokrinchuk uue taotluse, milles palus Harju Maakohtul pikendada

määruskaebuse esitamise tähtaega ja määrata talle riigi õigusabi korras advokaat määruskaebuse

koostamiseks. Taotluse esitas S. Mokrinchuk Tallinna Ringkonnakohtule, kes edastas selle

vastamiseks Harju Maakohtule põhjendusel, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 1 kohaselt

lahendab kohtumenetluses esitatud riigi õigusabi taotluse asja menetlev kohus.

6. Harju Maakohus selgitas 25. veebruari 2015 kirjas S. Mokrinchukile veelkord määruskaebe

tähtaega ja teatas, et riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks tuleb esitada taotlus Tallinna

Ringkonnakohtule.

7. S. Mokrinchuk esitas 21. aprillil 2015 Harju Maakohtule veel ühe taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Harju Maakohtu 30. aprilli 2015. a määrusega S. Mokrinchuki see taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldati ning talle määrati riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Nimetatud

määruse sai S. Mokrinchuk kätte 5. mail 2015. Riigi õigusabi määrus edastati ka Eesti Advokatuurile

advokaadi määramiseks. 20. mail 2015 kl 15.10 on advokatuur riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel

määranud riigi õigusabi korras kaitsjaks vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske.

8. 27. mail 2015 esitas S. Mokrinchuk Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Harju Maakohtu

28. jaanuari 2015. a määrusele. Määruskaebuses palutakse ümber vaadata talle KarS § 184 alusel

mõistetud karistuse vähendamata jätmine.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2015. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata.

Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, kaebetähtaja ennistamist

ei ole taotletud ning määruskaebuses ei ole esitatud ka kaebeõiguse tähtaegse esitamise võimatuse

põhjuseid. Kuivõrd S. Mokrinchuk sai vaidlustatava Harju Maakohtu määruse tõlke kätte

12. veebruaril 2015 ning kaebetähtaja alguseks tuleb lugeda 13. veebruar 2015, oli määruskaebust

võimalik esitada kuni 23. veebruarini 2015. Ringkonnakohus oli seisukohal, et kuna asjas taotleti riigi

õigusabi määramist, tuleb KrMS § 319 lg-t 5 arvestades, lugeda kaebetähtaja alguseks 5. mai 2015

s.o päev, mil S. Mokrinchuk on riigi õigusabi andmise määruse allkirja vastu kätte saanud. Kaebuse

esitamise viimane tähtpäev oli seega 20. mai 2015. Ringkonnakohus leidis, et Viru Vanglast 28. mail

2015 välja saadetud ja Harju Maakohtus 2. juunil 2015 registreeritud määruskaebus on esitatud pärast

kaebetähtaja möödumist ning seejuures ei ole määruskaebuse esitaja taotlenud kaebetähtaja

ennistamist ega ära näidanud ka põhjendusi, mis takistasid tal määruskaebuse õigeaegset esitamist.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

10. S. Mokrinchuki kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske, esitas 27. juunil 2015

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2015. a määrusele. Selles leitakse, et ebaõige on

ringkonnakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitamise tähtaja alguseks tuleb lugeda 5. mai 2015,

kuivõrd kaitsja võttis riigi õigusabi taotluse vastu alles 20. mail 2015. Seega tuleb määruskaebuse

esitamise tähtaega arvestada alates 20. maist 2015 ning selle esitamise viimaseks päevaks lugeda

6. juuni 2015. Nimetatust lähtuvalt tuleb ka S. Mokrinchuki poolt 27. mail 2015 esitatud ja 2. juunil

2015 Tallinna Ringkonnakohtusse jõudnud määruskaebus lugeda esitatuks tähtaegselt. Kaitsja taotleb

tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2015. a määrus, ennistada määruskaebuse esitamise

tähtaeg ning teha asjas uus otsustus, millega saata kriminaalasi Tallinna Ringkonnakohtule uueks

sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus jättis S. Mokrinchuki 27. mai 2015 määruskaebuse läbi vaatamata, leides, et

KrMS § 319 lg-st 5, § 387 lg-st 1 ja §-st 171 tulenevalt oli määruskaebuse esitamise viimaseks

tähtpäevaks 20. mai 2015. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu.

12. S. Mokrinchuk esitas maakohtule 5. veebruaril 2015 eestikeelse taotluse, milles palus pikendada

määruskaebuse esitamise tähtaega ja määrata talle riigi õigusabi korras advokaat määruskaebuse

koostamiseks. Seega mõistis S. Mokrinchuk maakohtu 28. jaanuari 2015. a määrust piisaval määral

juba enne selle tõlke kättesaamist ja kaebetähtaja algust tuleb arvestada alates 30. jaanuarist 2015, mil

ta sai vaidlustatava määruse kätte. KrMS § 390 lg 1 kohaselt tuleb määruskaebuse läbivaatamisel

kõrgema astme kohtus järgida KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatüki erisusi.

KrMS § 319 lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega ning sellisel

juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse

kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Nimetatud põhjusel peatus

määruskaebuse esitamise tähtaeg alates 5. veebruarist 2015 ja sel ajal kehtinud KrMS § 387 lg-s 1

sätestatud 10-päevasest määruskaebetähtajast oli S. Mokrinchukil kulunud 6 päeva.

13. Käesoleval juhul ei teinud maa- ega ringkonnakohus S. Mokrinchuki poolt esitatud taotlusega

kuni 30. aprillini 2015 ühtegi seaduses ettenähtud toimingut. Selle ajani ei antud isikule riigi

õigusabi, samuti ei keeldutud selle andmisest ega edastatud taotlust pädevale kohtule lahendamiseks.

Maa- ja ringkonnakohus pidasid S. Mokrinchukiga üksnes kirjavahetust, mis tõi kaasa tema poolt

uute samasisuliste taotluste esitamise, kuid taotlus riigi õigusabi saamiseks lahendati alles Harju

Maakohtu 30. aprillil 2015. a määrusega. Advokatuuri poolt määratud kaitsja, vandeadvokaadi

vanemabi Talvi Vaske, sai riigi õigusabi määruse kätte 20. mail 2015. KrMS § 319 lg 5 kohaselt

hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema seega alates 20. maist 2015. Kuna 29.

märtsil 2015 jõustus KrMS § 387 lg 1 muudatus, millega nähti ette senise 10-päevase määruskaebe

esitamise tähtaja asemel ette 15-päevane tähtaeg, tuleb lähtuda menetlustoimingu ajal kehtinud 15-

päevasest kaebetähtajast. Seetõttu oli 20. mail 2015 kaebetähtaja uuesti kulgema hakkamisel S.

Mokrinchukil veel 9 päeva aega määruskaebuse esitamiseks. S. Mokrinchuk esitas määruskaebuse

27. mail 2015. a ning seega tähtaegselt.

14. Ringkonnakohus asus ekslikult seisukohale, et kaebetähtaeg hakkas uuesti kulgema alates

5. maist 2015, mil S. Mokrinchuk sai kätte riigi õigusabi määruse. Sellise KrMS § 319 lg 5

tõlgendusega

välistas

ringkonnakohus

alusetult

S. Mokrinchuki

määruskaebuse

sisulise

läbivaatamise, kuigi tegelikkuses ei olnud kaebetähtaeg möödunud. Seetõttu on tegemist

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa

ringkonnakohtu määruse tühistamise.

15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-

st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ja saadab

määruskaebuse uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

(allkirjastatud digitaalselt)