3-3-1-34-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-34-15

Otsuse kuupäev

13. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld

Kohtuasi

OÜ Viru Mäebüroo kaebus Vaivara Vallavalitsuse

4. detsembri 2013. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja

valla kohustamiseks asja uueks otsustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Viru Mäebüroo

Vastustaja Vaivara vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2015. a otsus haldusasjas

nr 3-14-24

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Viru Mäebüroo kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Viru Mäebüroo kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-24 muutmata.

3. Mõista OÜ-lt Viru Mäebüroo Vaivara valla kasuks välja kassatsiooniastmes kantud

menetluskulud 273 eurot.

4. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Viru Mäebüroo esitas 28. septembril 2011 Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse.

Keskkonnaamet edastas taotluse Vaivara Vallavalitsusele seisukoha andmiseks. Vaivara Vallavalitsus

vastas 22. novembril 2011, et ei kooskõlasta uuringuloa väljastamist. Kaebaja teavitas

Keskkonnaametit kavatsusest vaidlustada valla seisukoht kohtus.

Keskkonnaamet palus 3. jaanuari 2013. a kirjas kaebajal esitada teave loamenetluse jätkamise kohta.

Kaebaja vastas, et soovib menetluse jätkumist. Keskkonnaamet pöördus 4. novembril 2013 Vaivara

valla poole palvega teavitada ametit valla seisukohast menetluse jätkamise kohta ja valla valmis-

olekust uuringuloa andmise kohta uue seisukoha kujundamiseks.

Vaivara Vallavalitsus esitas 4. detsembril 2013 Keskkonnaametile vastuse, milles selgitas, et ei ole

muutnud 22. novembri 2011. a kirjas väljendatud seisukohta. Vald tegi ametile ettepaneku keelduda

geoloogilise uuringu loa andmisest maapõueseaduse (MaaPS) § 20 lg 1 p 9 alusel.

2. OÜ Viru Mäebüroo esitas 8. jaanuaril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada

Vaivara Vallavalitsuse 4. detsembri 2013. a seisukoha õigusvastasus ja kohustada valda asja uueks

otsustamiseks.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 9. aprilli 2014. a otsusega kaebuse, tuvastas vaidlustatud toimingu

õigusvastasuse ja kohustas valda vaatama kaebaja loataotluse uuesti läbi. Kohus leidis, et kaebus on

tähtaegne ja lubatav, kuna valla vastus on menetlustoiming, mis võib iseseisvalt rikkuda kaebaja

õigusi. Vastustaja 22. novembri 2011. a kirjas on märgitud, et kooskõlastust ei anta Viru Maa-

parandusbüroo OÜ, mitte OÜ Viru Mäebüroo taotlusele. Valla 2011. a kiri on seega eksitav ja

ebakorrektne ning selles pole võetud seisukohta kaebaja taotluse kohta. Vastustaja 4. detsembri

2013. a toiming on õigusvastane, kuna selle on teinud pädevust ületades volikogu asemel vallavanem.

4. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse

rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli 4. detsembri 2013. a kiri informatiivne vastuskiri,

millega vald teatas, et jääb senise seisukoha juurde. Tegemist ei olnud MaaPS § 14 lg 2 kohase

arvamusega. Informatiivne kiri ei toonud kaasa muutusi õiguslikus olustikus, mistõttu ei saa selle

peale kaebust esitada. Vallavanema pädevuses on väljastada selliseid kirju. Kuna kaebaja ei

vaidlustanud 22. novembri 2011. a kirjas väljendatud seisukohta, on see kehtiv. Kirjas on ilmne viga

– ühes kohas on OÜ Viru Mäebüroo asemel nimetatud OÜ-d Viru Maaparandusbüroo. Kiri on aga

adresseeritud kaebajale ja kirja tekstis on mujal kasutatud õiget nime.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. jaanuari 2015. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus

leidis, et vastustaja 22. novembri 2011. a kiri oli MaaPS § 14 lg 2 kohane arvamus. Keskkonnaamet

ei teinud seejärel ettenähtud tähtaja jooksul otsust loa andmise või sellest keeldumise kohta, vaid

jätkas menetlust, pöördudes sama menetluse raames taas valla poole. Valla teine vastus ei ole

käsitatav MaaPS § 14 lg 2 kohase arvamusena, kuna vastav menetlustoiming oli sama haldus-

menetluse raames juba tehtud. Iseenesest ei ole välistatud, et aastaid kestva haldusmenetluse korral

kohaliku omavalitsuse seisukoht muutub. Menetluse uuendamine on siiski võimalik üksnes seaduses

sätestatud eelduste esinemisel, mida praeguses asjas ei olnud. Vastustaja 4. detsembri 2013. a kiri ei

andnud kaebajale uut alust kaebusega halduskohtusse pöördumiseks olukorras, kus ta oli valla algse

menetlustoimingu peale kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud. Ringkonnakohus märkis lisaks, et

kuigi vaidlustatud toimingu õiguspärasuse hindamine pole enam vajalik, ei nõustu ta halduskohtu

seisukohaga, et vallavanema pädevuses ei ole allkirjastada MaaPS § 14 lg 2 kohast arvamust.

Ringkonnakohus mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja õigusabikulud 1218 eurot ja riigilõivu 15

eurot. Ringkonnakohus leidis, et õigusabikulude väljamõistmine on õigustatud, kuna geoloogilise

uuringu loa taotluse kohta arvamuse andmine ei ole kohaliku omavalitsuse põhitegevus. Arvestada

tuleb selliste arvamuste küsimise harukordsust ja praeguse vaidluse eripära.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. OÜ Viru Mäebüroo esitas kassatsioonkaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu otsust osas,

millega kohus mõistis talt vastustaja kasuks välja menetluskulud. Kaebaja leiab, et vaidlus ei

väljunud valla igapäevase haldustegevuse raamidest, mistõttu ei ole kohtupraktika kohaselt valla

kasuks õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud. Kohalik omavalitsus lähtub MaaPS § 14 lg 2

kohase arvamuse andmisel temale teadaolevast informatsioonist, kohalikest oludest ja plaanidest ega

pea seejuures kasutama eriteadmisi. Kohtud on sarnaseid vaidlusi lahendanud väga mitmel korral (nt

haldusasjad nr 3-08-379, 3-12-873 ja 3-12-2075) ning kunagi pole peetud põhjendatuks haldusorgani

kantud menetluskulude kaebajatelt väljamõistmist. Oluline on ka see, et pooled vaidlesid kohtus

peaasjalikult kaebuse tähtaegsuse üle ja selle üle, kas valla kiri oli vaidlustatav menetlustoiming.

Need haldusmenetluslikud küsimused ei välju haldusorgani igapäevatöö raamidest. Kaebajale jääb

arusaamatuks, mida pidas ringkonnakohus silmas praeguse vaidluse eripära all. Vaivara vallal on

õigusteadmistega vallasekretär.

7. Vaivara Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles palub kassatsioonkaebuse

rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kohtuasi oli erandlik ja esmakordne. Asja keerukust näitab ka

see, et halduskohus ei suutnud asja õigesti lahendada ja tegi otsuse kaebaja kasuks. Kaebaja

väljatoodud kohtuasjades ei olnud vaidlust selle üle, kas kohaliku omavalitsuse teistkordne vastus

uuringuloa menetluses on vaidlustatav MaaPS § 14 lg 2 kohase menetlustoiminguna. Eduka

apellatsioonkaebuse esitamiseks niivõrd keerukas vaidluses vajas vastustaja professionaalset

õigusabi. Vaivara vald on suhteliselt väike omavalitsus, kellel pole ressurssi ega ka vajadust palgalise

juristi ametis pidamiseks. Vaidluse keerukust ja advokaadi abi kasutamise vajadust kinnitab ka see, et

kaebaja kasutas samuti advokaadi abi, kuigi vaidlus oli tihedalt seotud tema igapäevase

majandustegevusega. Vastustaja nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et geoloogilise uuringuloa

taotluse kohta arvamuse andmine ei ole kohaliku omavalitsuse põhitegevus, mida kinnitab kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse §-des 6 ja 22 sätestatu.

Vastustaja palub kaebajalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 273 eurot.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetlus-

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetlus-

kulud (HKMS § 109 lg 6).

9. Riigikohus on leidnud, et enamasti ei ole haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine

HKMS § 109 lg 6 alusel põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotamisel haldus-

kohtumenetluses tuleb arvestada põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusega. Kulude kandmise

risk ei tohi olla nii suur, et see sunniks oma õiguste või vabaduste kahjustamist kahtlustavat isikut

loobuma kohtusse pöördumisest. Eeltoodu ei välista aga täielikult haldusorgani kasuks

õigusabikulude väljamõistmist. Haldusorgani menetluskulude põhjendatuse hindamine peab tagama

üksikisiku kaitse liigsete kulude eest halduskohtumenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. mai

2001. a otsus asjas nr 3-3-1-11-01, p 2). Õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine võib olla

põhjendatud eelkõige juhul, kui kohtus arutatavad probleemid väljuvad haldusorgani igapäevase

põhitegevuse raamidest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-

63-10, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

10. Ringkonnakohus leidis, et õigusabikulude väljamõistmine vastustaja kasuks on selles asjas

põhjendatud, kuna geoloogilise uuringu loale kooskõlastuse andmine ei ole kohaliku omavalitsuse

põhitegevus.

Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga. Geoloogilise uuringu jaoks loa andmise menetluse

läbiviijaks oli praegusel juhul Keskkonnaamet. Vastustaja andis kooskõlastuse teise haldusorgani

läbiviidavas menetluses. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selgitanud, et maa-

varade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus, vaid on

põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Maavarade uurimise ja kaevandamise üle

otsustamine ei muutu kohaliku elu küsimuseks ka seetõttu, et mõni maardla on kohaliku tähtsusega

(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-

9-09, p 25). Eeltoodu põhjal ei saa kooskõlastuse andmist maavara geoloogilise uuringu loa

menetluses pidada kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks. Tegemist on kohaliku omavalitsuse kõrval-

funktsiooniga.

11. Kuna praeguses asjas on vaidlustatud kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest väljuvat

otsust, oli välise õigusabi kasutamine vastustaja poolt põhjendatud. Vastustaja taotletud õigus-

abikulude suurus – 1218 eurot apellatsiooniastmes (sh apellatsioonkaebuse koostamiseks) – ei ole ka

selline, et kahtluse alla sattuks äriühingust kaebaja põhiseadusliku kaebeõiguse kasutamise

võimalikkus. Seetõttu nõustub Riigikohus ringkonnakohtuga, et praeguses asjas oli vastustaja kantud

õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud.

12. Riigikohus jätab HKMS § 230 lg 5 p 1 alusel kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsuse muutmata.

Kassatsiooniastmes on vastustaja taotlenud, et kaebajalt mõistetaks välja õigusabikulud 273 eurot.

Vald on esitanud HKMS § 109 lg-s 1 nõutavad kuludokumendid (toimiku lehed 159–161). Riigi-

kohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb HKMS § 108 lg 1 esimese

lause alusel kaebajalt välja mõista.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause alusel

riigituludesse arvata.

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Jüri Põld