3-1-1-86-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-86-15

Määruse kuupäev

6. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi Madis Metsise ja Ain Langeli süüdistuses KarS

§ 209 lg 2 p-de 2 ja 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg

2 p-de 3 ja 4) järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2015. a määrus

kriminaalasjas nr 1-15-3073

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Madis Metsise kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim ja Ain

Langeli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei

Voronin

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. oktoober 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2015. a määrus, millega jäeti Madis Metsise

kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu ja Ain Langeli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve ühine

määruskaebus läbi vaatamata, ning Harju Maakohtu 20. aprilli 2015. a määrus Madis Metsise

ja Ain Langeli kohtu alla andmise kohta ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule Ain Langeli

ja Madis Metsise kohtu alla andmise otsustamiseks.

2. Kaitsjate määruskaebus rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Madis Metsise kasuks välja 280,80 eurot (kakssada

kaheksakümmend eurot ja kaheksakümmend senti) Riigikohtu määruskaebemenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. aprillil 2015 saatis Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtule ning edastas Ain Langeli ja

Madis Metsise kaitsjatele süüdistusakti kriminaalasjas A. Langeli ja M. Metsise süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p-d 3 ja 4)

järgi. Samal päeval teavitas kohus kaitsjaid süüdistusakti saamisest ja palus teatada, kas neile sobib

eelistungi aeg 20. aprill 2015 kell 9.30.

2. Kaitsjad ei pidanud eelistungit kohtu pakutud ajal võimalikuks ja palusid määrata eelistungi aja nii,

et see võimaldaks järgida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 227 lg-s 1 sätestatud kaitseakti

esitamise tähtaega ja jätaks kaitsjatele ühtlasi mõistliku aja kaitseakti koostamiseks.

3. 16. aprillil 2015 teatas kohus kaitsjatele, et kriminaalasi aegub 21. aprillil 2015 ja seega toimub 20.

aprillil 2015 eelistung, kus põhiliseks küsimuseks on kohtu alla andmine. Kohtu määratud päev

kaitsjatele varem kavandatud tööülesannete tõttu ei sobinud ja nad taotlesid eelistungi määramist

menetlusseadustiku nõudeid järgides, mis võimaldaks kaitseaktide koostamist ja esitamist seaduses

ettenähtud korras.

4. 17. aprillil 2015 teavitas maakohus prokuröri ja kaitsjaid, et eelistung kõnealuses kriminaalasjas

toimub 6. mail 2015.

5. 20. aprillil 2015 anti A. Langel ja M. Metsis süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 (alates

1. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Harju

Maakohtu määrusega kohtu alla.

6. 29. aprillil 2015 esitasid A. Langeli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja M. Metsise kaitsja

vandeadvokaat Jaak Siim maakohtule kaitseaktid ning 6. mail 2015 toimus kaitsjate ja prokuröri

osavõtul ka eelistung.

7. 29. aprillil 2015 esitasid kaitsjad 20. aprilli 2015. a kohtu alla andmise määruse peale

määruskaebuse, milles taotlesid maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Harju

Maakohtule kohtu alla andmise küsimuse uuesti otsustamiseks eelistungil. Kaitsjate põhiseisukohad

olid kokkuvõtlikult järgmised.

7.1. Maakohus eiras A. Langeli ja M. Metsise kohtu alla andmisel ausa ja õiglase kohtumenetluse

põhimõtet, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses.

Kaitsjad ei saanud esitada enne süüdistatavate kohtu alla andmist kaitseakte ühes neis sisalduvate

taotlustega. Olukorras, kus kohtumäärus, mis ei ole küll formaalselt KrMS § 385 p 16 alusel

määruskaebe korras vaidlustatav, on sisuliselt õigustühine, kuivõrd selle tegemisel on kohus rikkunud

oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 tähenduses, on süüdistataval siiski kaebeõigus.

7.2. KrMS § 258 lg 1 p 4 ei võimalda süüdistatava üldmenetluses kohtu alla andmist ilma eelistungit

korraldamata. Samuti on menetlusõiguslikult lubamatu olukord, kus kohtuniku poolt ainuisikuline ja

kirjalik kohtu alla andmine ja eelistung kohtuliku arutamise planeerimiseks on ajaliselt teineteisest

lahutatud. Süüdistatavaid seaduses sätestatud korras kohtu alla antud ei ole. Seetõttu ei vasta kohtu

alla andmise määrus ka KrMS § 263 nõuetele.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2015. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata ja

tagastati. Ringkonnakohtu põhjendused määrusekaebuse läbi vaatamata jätmisel olid lühidalt

järgmised.

8.1. Maakohus ei järginud A. Langeli ja M. Metsise kohtu alla andmisel menetlusõigust. Kohtu alla

andmise määrus tehti 20. aprillil, kuid eelistung toimus alles 6. mail 2015. Seega rikkus maakohus

KrMS § 258 lg 1 p 4 nõudeid. Samuti ei nähtu kohtu alla andmise määrusest KrMS §-s 263 loetletud

andmed, välja arvatud süüdistatavate andmed.

8.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08, et kaebeõigust kohtu alla

andmise määruse peale tuleb jaatada, kui tuvastatakse KrMS § 339 lg 1 p 1 nõuete rikkumine, mis on

ilmne ka edasise kohtumenetluseta. Erinevalt eelnimetatud olukorrast tuginevad kaitsjad käesoleval

juhul KrMS § 339 lg 1 p-le 12, väites, et kohus rikkus kohtu alla andmise määruse tegemisel ausa ja

õiglase kohtupidamise põhimõtet. Kaitsjate selle seisukohaga ringkonnakohus aga ei nõustu.

Vaatamata maakohtu rikkumistele ei jäetud süüdistatavaid ja nende kaitsjaid ilma võimalusest

mõjutada kohtuotsuse tegemist, kuivõrd kaitsjad said 29. aprillil 2015 esitada kaitseaktid ning 6. mail

2015 toimunud eelistungil ka taotlused. Järelikult on pooltele ausa ja õiglase kohtumenetluse

kontekstis tagatud võimalus olla kohtumenetluses teavitatud kõikidest kohtule esitatavatest tõenditest

ja seisukohtadest eesmärgiga mõjutada kohtuotsuse tegemist.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid ühise määruskaebuse A. Langeli kaitsja vandeadvokaat A.

Pilv ja M. Metsise kaitsja vandeadvokaat J. Siim, kes taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai

2015. a määruse ja Harju Maakohtu 20. aprilli 2015. a kohtu alla andmise määruse tühistamist ja

kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule kohtu alla andmise uueks otsustamiseks eelistungil.

Kaitsjad põhjendavad määruskaebust järgmiselt.

9.1. Maakohus rikkus süüdistatavate kohtu alla andmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses, kuna ei andnud enne kohtu alla andmise määruse tegemist

kaitsjatele võimalust taotluste esitamiseks. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb isegi juhul, kui

eelistung ei ole kohustuslik või kohus ei pea selle korraldamist vajalikuks, lahendada kohtu alla

andmise määrusega kõik kriminaalasja lahendamisega seotud taotlused. Üldmenetluses ei ole

võimalik otsustada süüdistatava kohtu alla andmist ilma selleks eelistungit korraldamata. KrMS § 258

lg 1 p 4 sõnastusest tulenevalt ei saa kohtuniku poolt ainuisikuline ja kirjalik kohtu alla andmine ning

eelistung kohtuliku arutamise planeerimiseks olla ajaliselt teineteisest lahutatud, kuna kohtu alla

andmise määrusest peab nähtuma kohtuistungi aeg. Maakohtu määrus ei vasta KrMS § 263 nõuetele.

9.2. Isegi juhul, kui maakohus oleks korraldanud eelistungi 20. aprillil 2015, nagu esialgu

kavandatud, ei oleks kaitsjatel olnud võimalik järgida KrMS § 227 lg-s 1 sätestatud kaitseakti

esitamise tähtaega. Kui eelistung oleks toimunud 20. aprillil 2015, oleks tulnud kaitseakt kohtule

esitada hiljemalt 14. aprillil 2015. Prokuratuur koostas süüdistusakti, saatis selle kohtule ja edastas

kaitsjatele aga alles 15. aprillil 2015. Seetõttu ei olnud kaitsjatel võimalik järgida KrMS § 227 lg-st 1

tulenevat kohustust esitada kaitseaktis kõik taotlused kohtule vähemalt 3 tööpäeva enne eelistungit.

Tegemist on ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisega, kuna kaitseakti eesmärgiks on

tagada poolte võrdsus kohtumenetluses. Kriminaalasja menetlus ei ole veninud süüdistatavatest või

kaitsjatest tulenevatel põhjustel, vaid prokuratuuri passiivsuse tõttu. Seega ei saa võimalik kuriteo

aegumine olla argumendiks, mis annab õiguse kaitseõigust rikkuda. Kohtu hilisem tegevus, s.o

eelistungi määramine algselt plaanitust hilisemale ajale, samuti kaitsjate poolt kaitseaktide esitamine,

ei muuda kohtu alla andmisel toimepandud olulisi menetlusõiguslikke rikkumisi olematuks.

9.3. Olukorras, kus kohtumäärus, mis ei ole küll formaalselt vaidlustatav, on ilmselgelt õigustühine,

sest selle tegemisel on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1

tähenduses, tuleb määruskaebeõigust jaatada.

9.4. A. Langelit ja M. Metsist ei ole seaduses ettenähtud korras kohtu all antud, mistõttu Harju

Maakohtu 20. aprilli 2015. a kohtu alla andmise määruse tegemisega ei saa lugeda saabunuks KarS §

81 lg 5 p-s 2 nimetatud aegumise katkemise alust ja kuriteo aegumistähtaeg möödus 21. aprillil 2015.

Kriminaalasi on KarS § 81 lg 1 p 2 alusel aegunud.

10. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin leiab määruskaebuse vastuses,

et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, mis on väljendatud 4. detsembri 2008. a määruses

kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08 p-s 12, ei ole õige ja eelmenetlus ei kvalifitseeru veel katkemata

menetlusena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 8. novembri 2011. a määruses kriminaalasjas nr 3-

1-1-86-10 p-s 11.3 märkinud, et kuigi KrMS § 263 p 7 puhul märgitakse kohtu otsustus tõkendi

valimise või muutmise kohta, ei tulene viidatud sättest keeldu otsustada tõkendi kohaldamise või

muutmise küsimust lahutatult kohtu alla andmisest. Nimetatust johtuvalt võivad, aga ei pea kohtu alla

andmise küsimused olema lahendatud ilmtingimata eelistungi raames ja kajastuma kohtu alla

andmise määruses. Ka märgib prokurör, et KrMS § 258 lg-s 1 sisalduvas kataloogis ei ole lauset

„kohtu alla andmise küsimuse lahendamiseks“. Kohtu alla andmise küsimuse otsustamiseks

korraldatakse eelistung ainult siis, kui on vaja kriminaalmenetlus lõpetada või tagastada süüdistusakt

prokuratuurile. Muudel juhtudel on kohtu alla andmine kohtuniku ainupädevuses ja selleks aja

valimine on kohtuniku diskretsiooniõigus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. 20. aprillil 2015 anti A. Langel ja M. Metsis Harju Maakohtu määrusega kohtu alla. Tallinna

Ringkonnakohtu 21. mai 2015. a määrusega jäeti A. Langeli ja M. Metsise kaitsjate ühine

määruskaebus maakohtu määruse peale läbi vaatamata ja tagastati. Ringkonnakohus juhindus

seejuures KrMS § 385 p-st 16, mille kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtu alla andmise

määruse peale.

12. Jättes kaitsjate kaebuse läbi vaatamata, möönis ringkonnakohus, viidates seejuures Riigikohtu

lahendile asjas nr 3-1-1-69-08, et teatud juhul on kohtu alla andmise määrus siiski määruskaebekorras

vaidlustatav. Ringkonnakohus märkis, et viidatud asjas tehtud lahendis leidis Riigikohus, et

määruskaebeõigus kohtu alla andmise määruse peale on olukorras, kus KrMS § 339 lg-s 1, täpsemalt

aga selle p-s 1 sätestatud minetus – kohtulahendi tegi ebaseaduslik kohtukoosseis – on juba ilma

menetluse jätkumiseta ilmselge. Ringkonnakohus tõdes seejärel, et käesolevas asjas tuginevad

kaebajad KrMS § 339 lg 1 p-s 12, mitte aga p-s 1 märgitud rikkumisele, ja asus ühtlasi seisukohale, et

praeguses asjas ei ole ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet rikutud, kuna pärast süüdistatavate

kohtu alla andmist on neil õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele, kusjuures kohtumenetluse

pooltele on tagatud ka võrdsed tingimused.

13. Õige on ringkonnakohtu tähelepanek, et asjas nr 3-1-1-69-08 tehtud lahendis jaatas Riigikohus

määruskaebeõigust kohtu alla andmise määruse peale olukorras, kus selle määruse oli teinud

ebaseaduslik kohtukoosseis. Riigikohus tühistas kõnealuses asjas maakohtu määruse KrMS § 339

lg 1 p-s 1 märgitud rikkumise tõttu. Küll aga ei saa viidatud lahendi põhjal teha järeldust selle kohta,

et olukordades, mil kohe algselt on täiesti selge, et kogu kohtulikku arutamist määrava kohtu alla

andmise määruse tegemisel rikutakse oluliselt kriminaalmenetlusõiguse teisi nõudeid, peaks

kaebeõigus olema piiratum. Vastupidi – kolleegiumi hinnangul tuleb ka olukorras, kus

menetlusõiguse ilmselge olulise rikkumise tõttu ei ole süüdistatava kohtu alla andmist seaduses

sätestatud korras tegelikult toimunudki, samuti jaatada kohtu alla andmise määruse peale

määruskaebuse esitamise õigust. Vastasel korral rajaneks kogu järgnev kohtmenetlus õigustühisele

alusele.

14. Käesolevas asjas tõdes ringkonnakohus, et maakohtu tegevus A. Langeli ja M. Metsise kohtu alla

andmisel

ei

olnud

kooskõlas

menetlusõigusega.

Sarnaselt

ringkonnakohtuga

leiab

ka

kriminaalkolleegium, et süüdistatava kohtu alla andmine ei saa üldmenetluses toimuda lahutatuna

eelistungist ja sellel lahendatavatest küsimustest. Kuigi KrMS § 258 lg 1 ei sätesta otsesõnu

eelistungi korraldamise kohustust üldmenetluses kohtu alla andmise küsimuse lahendamiseks, tuleb

menetlusseaduses kohtulikku eelmenetlust reguleerivate sätete süstemaatilisel tõlgendamisel asuda

siiski seisukohale, et kohtu alla andmine ja eelistung nii kohtuliku arutamise planeerimiseks kui ka

muude küsimuste lahendamiseks ei saa olla teineteisest ajaliselt lahutatud. Seetõttu jääb kolleegium

samas küsimuses varasemas praktikas väljendatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid muuta

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-1-1-69-08 p-d 8-12). Kolleegiumi

hinnangul ei murenda neid seisukohti ka prokuröri poolt määruskaebuse vastuses tehtud viide

Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-86-10. Viidatud lahendi p-s 11.3 märkis kriminaalkolleegium

üksnes seda, et süüdistatava kohtu alla andmisel peab kohus kaaluma ka tema suhtes tõkendi

kohaldamist või muutmist ja seda ka määruses kajastama. Küll ei tulene viidatud sättest keeldu

otsustada tõkendi kohaldamise või muutmise küsimust lahutatult kohtu alla andmisest.

15. Ringkonnakohus tuvastas, et vaatamata asjaolule, et üldmenetluses ei saa kohtu alla andmine ja

eelistung olla ajaliselt lahutatud, andis maakohus süüdistatavad kohtu alla 20. aprillil, kuid eelistung

toimus alles 6. mail 2015. Samuti tõdes ringkonnakohus, et kohtu alla andmise määrusest ei nähtu

andmeid (välja arvatud süüdistatavate andmed), mis KrMS § 263 kohaselt peavad kohtu alla andmise

määruses sisalduma. Analüüsides üksikasjalikult kohtu ja kohtumenetluse poolte

e-kirjavahetust, märkis ringkonnakohus, et maakohus tegi ettepaneku eelistungi korraldamiseks

20. aprillil 2015, põhjendades seda kriminaalasja võimaliku aegumisega järgmisel päeval, s.o

21. aprillil 2015. Seejuures oli kohus teadlik asjaolust, et kohtu alla andmise küsimuse lahendamisel

eelistungil 20. aprillil 2015 ei ole kaitsjatel kuidagi võimalik järgida KrMS § 227 lg-st 1 tulenevat

kohustust esitada kaitseakti kohtule vähemalt kolm tööpäeva enne eelistungi toimumist.

16. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus tuvastanud seega A. Langeli ja M. Metsise

kohtu alla andmisel kriminaalmenetlusõiguse sedavõrd massiivse rikkumise, mis tuleb lugeda

oluliseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Aegumise regulatsiooni kohaldumise vältimiseks on

maakohus rikkunud erinevaid menetlusõiguse nõudeid, püüdes näidata A. Langelit ja M. Metsist

20. aprillil 2015 kohtu alla antutena olukorras, kus süüdistatavate kohtu alla andmist seaduses

sätestatud korras tegelikult toimunud ei ole. Maakohtu hilisem tegevus, s.o eelistungi määramine

algselt plaanitust hilisemale ajale (6. mai 2015), samuti kaitseaktide hilisem esitamine, ei muuda

kohtu alla andmisel toimepandud olulisi menetlusõiguse rikkumisi olematuks.

17. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 2 p-st 4, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsjate

määruskaebuse, tühistab nii Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2015. a kui ka Harju Maakohtu 20.

aprilli 2015. a määruse ning saadab kriminaalasja Harju Maakohtule A. Langeli ja M. Metsise kohtu

alla andmise küsimuse otsustamiseks.

18. M. Metsise kaitsja vandeadvokaat J. Siim esitas Riigikohtule taotluse hüvitada

kriminaalmenetluse lõpetamise korral oma kaitsealusele menetluse käigus valitud kaitsjale

õigusteenuse osutamise eest makstud tasu 2932,80 eurot, millest ringkonnakohtu määruse

vaidlustamisega seoses 280,80 eurot (sealhulgas käibemaks 46,80 eurot). Kolleegiumi hinnangul on

viimatimärgitud tasu mõistlik ja kuna Riigikohus rahuldab kaitsjate määruskaebuse, tuleb

määruskaebemenetluses ringkonnakohtu määruse vaidlustamisega kaasnenud valitud kaitsjale

makstud tasu 280,80 eurot KrMS § 187 lg 1 alusel M. Metsisele hüvitada. Riigikohus

kriminaalmenetlust ei lõpeta, mistõttu teeb menetluskulude ülejäänud osas lahendi asja lõplikult

lahendav kohus.

(allkirjastatud digitaalselt)