3-3-4-4-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-4-15

Määruse kuupäev

5. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Hannes Kiris,

Indrek Koolmeister ja Paavo Randma

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Aleksei Bobrovnitski riigi õigus-

abi taotluse lahendamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 29. septembri 2015. a määrus

haldusasjas nr 3-15-2426

Asja läbivaatamine

3. november 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. septembri 2015. a määrus asjas nr 1-15-7805.

2. Saata Aleksei Bobrovnitski riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla karistas 15. novembri 2013. a käskkirjaga nr 1631-d Aleksei Bobrovnitskit

vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest kartserisse

paigutamisega 26 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav toime distsipliinirikkumise, mis

seisnes üldtunnustatud viisakusreeglite eiramises vanglateenistusega suhtlemisel. A. Bobrovnitski

vaidlustas käskkirja esmalt vaidemenetluses. Seejärel esitas ta kaebuse Tallinna Halduskohtule, kes

jättis 16. septembri 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50005 kaebuse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 29. mai 2015. a otsusega A. Bobrovnitski apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Riigikohus jättis 10. septembri 2015. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-3-451-15 A. Bobrovnitski

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2. A. Bobrovnitski esitas 23. septembril 2015 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja palus

määrata endale advokaat kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtule. Taotleja on seisukohal,

et Tallinna Vangla karistas teda käskkirjaga nr 1631-d põhjendamatult. Alusetu kartserisse

paigutamisega on rikutud talle inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 3 tulenevat

õigust.

3. Harju Maakohus edastas 24. septembri 2015. a määrusega asjas nr 1-15-7805 A. Bobrovnitski

taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Kohus leidis, et A. Bobrovnitski taotleb riigi õigus-

abi haldusasjas, mistõttu tuleb õigusabi andmine otsustada halduskohtul.

4. Tallinna Halduskohus keeldus 29. septembri 2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2426

A. Bobrovnitski taotluse menetlusse võtmisest ja saatis asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks.

Halduskohus leidis, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-te 1 ja 2 ning § 10 lg 3 koosmõjust

tuleneb, et riigi õigusabi andmise seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega otsustab

maakohus. Kaebaja on Tallinna Vangla 15. novembri 2013. a käskkirja nr 1631-d tühistamise

vaidluses edasikaebevõimalused ära kasutanud. Riigikohtu 10. septembri 2015. a määrusest

tulenevalt jäi käskkiri lõplikult jõusse. Asjaolu, et kaebaja soov pöörduda Euroopa Inimõiguste

Kohtusse on seotud haldusasjaga, ei anna alust järelduseks, et halduskohus on riigi õigusabi taotluse

lahendamiseks pädev kohus. RÕS § 37 ei erista riigi õigusabi taotlusi kohtuasja liigi alusel, milles

soovitakse Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks abi saada. Seega on taotluse lahendamine

taotleja asukohajärgse maakohtu, s.o Harju Maakohtu pädevuses.

ERIKOGU SEISUKOHT

5. RÕS § 37 lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik saada riigi

õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni

taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhi-

vabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide

väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 2 kohaselt esitatakse riigi õigusabi

taotlus sellisel juhul RÕS § 10 lg 3 kohaselt. RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi

saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtu-

välises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena

taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei

oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

6. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et A. Bobrovnitski taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda

kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna ta on Tallinna Vangla 15. novembri 2013. a käskkirja

nr 1631-d vaidlustamiseks halduskohtuliku kaebevõimaluse ära kasutanud. Riigi õigusabi seadusest

tulenevalt lahendab sellisel juhul riigi õigusabi taotluse maakohus. Kuna A. Bobrovnitski viibib

Tallinna Vanglas, tuleb taotlus lahendada Harju Maakohtul.

7. Eeltoodu tõttu tühistab erikogu Harju Maakohtu 24. septembri 2015. a määruse asjas nr 1-15-7805

ja saadab taotluse lahendamiseks Harju Maakohtule.

8. Justiitsministri määruse "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord" § 55 lg 2 kohaselt

kasutatakse asja registreerimiseks kohtute infosüsteemis kriminaalasjades tähist 1 ja tsiviilasjades

tähist 2. Riigikohtu erikogu märgib väljaspool käesoleva asja lahendamise piire, et maakohtu

24. septembri 2015. a määrus kannab kriminaalasja numbrit algusnumbriga 1. Sisuliselt on taotlus

enim seotud halduskohtumenetlusega – taotleja soovib EIK poole pöörduda haldusmenetlusest

võrsunud vaidlusega olukorras, kus ta on ammendanud riigisisesed kaebevõimalused halduskohtu-

menetluses. RÕS § 15 lg 2 kohaselt otsustab maakohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse

alusel riigi õigusabi andmise tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras.

Olukorras, kus asjal pole ei sisulist ega menetluslikku seost kriminaalmenetlusega, võib asja

registreerimine kriminaalasjana olla eksitav.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Paavo Randma