3-1-1-88-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-88-15

Määruse kuupäev

5. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kolmanda isiku L AS-i vara arestimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

1. juuni

2015.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-15-2967

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L AS-i esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. oktoober 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. mai 2015. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2015. a

määrus kolmanda isiku L AS-i vara arestimise asjas ja vabastada vara aresti alt.

2. Kolmanda isiku L AS-i esindaja määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 13. aprillil 2015 Harju Maakohtule taotluse kolmandale

isikule L AS-ile kuuluva vara, s.o 7 kullavalandi arestimiseks KarS § 83 lg 3 p 3 alusel

konfiskeerimise tagamiseks. Taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

2. Maksu- ja Tolliamet menetleb kriminaalasja, milles U OÜ-le (alates 5. veebruarist 2015 OÜ W)

esitati 28. mail 2014 kahtlustus KarS § 3891 lg 3 tunnustele vastava teo toimepanemises.

Kahtlustuse kohaselt kajastasid U OÜ faktiline tegevjuht A. T. koos osaühingu juhatuse liikme L.

L-i, ostujuhi A. O. ja direktor S. R-iga U OÜ huvidest lähtuvalt valeandmeid äriühingu

käibedeklaratsioonides maksustamisperioodil veebruar 2013 – mai 2014 maksukohustuse

vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav

summa.

3. OÜ D ja U OÜ lõid alusetu tagastusnõude tekitamiseks näilike tehingutega ostu- ja müügiahela,

kus U OÜ kajastas oma raamatupidamises käibemaksuga maksustatava kullamaterjali ehk

spetsiaalselt pöördmaksustamise vältimiseks valmistatud kullavalandite ostu erinevatelt

käibemaksukohustuslaseks registreeritud äriühingutelt. Kullavalandite puhta kulla sisaldus oli

vähem kui 325 tuhandikku kaaluosa. Need maksukuriteos kasutatud äriühingud soetasid

investeeringukulda, mis sulatati kokku teiste metallidega, et saada U OÜ-le müümiseks

kullavalandid. Sellisele kullamaterjalile ei rakendatud kuni 1. juulini 2014 pöördmaksustamist.

Kaubale lisandus 20% käibemaks, mille kauba ostja (OÜ U) tasus müüjale. Kulda müüval

ettevõttel tekkis käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus, mis jäeti täitmata. Selle asemel

võeti vastav summa sularahas välja ja maksti tagasi U OÜ-le ning teistele kuriteoskeemiga seotud

isikutele. U OÜ müüs kullavalandeid edasi OÜ-le D, L AS-ile ja teistele äriühingutele. OÜ D

müüs omakorda kullavalandeid edasi Ühendkuningriigi äripartnerile, tellides samal ajal ka n-ö

kulla puhastusteenuse. Kuna tegemist oli ühendusesisese käibega, tekkis OÜ-l D, kes oli

kullavalandi soetamisel U OÜ-st tasunud käibemaksu, võimalus küsida riigilt n-ö enammakstud

käibemaksu tagasi. Tegelikult müüdi kullavalandid hinnaga, mis lähtus nendes sisalduva puhta

kulla väärtusest. Eelnevast nähtub, et kullavalandite puhul ei olnud tegemist tavapärase

turukaubaga, vaid maksukuriteo toimepanemise vahendiga, mis oli spetsiaalselt kohandatud

maksukuriteo toimepanemiseks.

4. U OÜ ja L AS sõlmisid 31. jaanuaril 2014 kullavalandite müügilepingu, mille kohaselt pidi

omandiõigus ostjale üle minema kauba üleandmisel. L AS tasus väidetavasti U OÜ-le nende

kullavalandite eest 177 749 eurot 84 senti. Tehingu toimumist kinnitab 23. mai 2014. a

pangaülekanne. Kullavalandid võeti asitõendina ära 27. mail 2014 U OÜ läbiotsimisel. 17. juulil

2014 keeldus Maksu- ja Tollimet kullavalandite üleandmisest L AS-ile seoses kriminaalmenetluse

alustamisega. 8. detsembril 2014 sõlmiti U OÜ ja L AS-i vahel müügilepingu lisa, mille kohaselt

anti kullavalandite omandiõigus üle väljanõudeõiguse loovutamisega asjaõigusseaduse § 93

alusel. Kolmas isik oli seega teadlik sellest, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise

vältimiseks.

5. Harju Maakohtu 6. mai 2015. a määrusega arestiti kullavalandid konfiskeerimise tagamiseks.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2015. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

kolmanda isiku esindaja määruskaebus rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb kolmanda isiku L AS-i esindaja maa- ja

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vara vabastamist aresti alt. Neid taotlusi põhjendatakse

järgmiselt.

8. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus. Riigikohtu praktika

kohaselt peab omandiõiguse riive konfiskeerimisel olema proportsionaalne. Maa- ja

ringkonnakohus jätsid taotletava meetme proportsionaalsuse hindamata, kaalumata mh eseme

ohtlikkust ja sedagi, kas kullavalandeid võidakse ka tulevikus kasutada kuriteo toimepanemiseks.

L AS on tasunud U OÜ-le kullavalandite eest vastavalt turuhinnale, kuid võttes arvesse, et kõik

kahtlustatava kontod on arestitud, ei ole tal võimalik tasutud summat tagasi saada. Seejuures tuleb

arvestada, et ka müügilepingu lisa sõlmimise hetkel ei olnud vaidlusalune vara arestitud – see oli

üksnes asitõendina hoiule võetud. Juba vara arestimisel tuleb kaaluda võimaliku konfiskeerimise

põhjendatust.

9. Määruskaebuse vastuses leiab prokurör, et Harju Maakohtu vara arestimise määrus on seaduslik

ja põhjendatud. Seitse kullavalandit arestiti konfiskeerimise tagamiseks KarS § 83 lg 3 p 3 alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. KarS §-s 83 eristatakse kuriteo toimepanemise vahendi (lg 1) ja kuriteo ettevalmistamiseks

kasutatava eseme või aine ning kuriteo objekti (lg 2) konfiskeerimist. Kolleegiumi hinnangul

vajab esmajärjekorras lahendamist küsimus selle kohta, kas prokuratuuri taotluses nimetatud vara

ehk L AS-ile kuuluvad kullavalandid on käsitatavad kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83

lg 3 p 3 tähenduses. Oluline erinevus KarS § 83 kahe esimese lõike vahel on selles, et kuriteo

toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub

eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda

kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Kuriteo ettevalmistamiseks kasutatavat ainet

või eset ja kuriteo objekti võib seevastu konfiskeerida ainult seaduses (karistusseaduse eriosas)

sätestatud juhtudel, s.o seadusandja eraldi volituse alusel. Vastava kohustuse paneb kohtule

kuriteo ettevalmistamisel kasutatud eseme osas näiteks KarS § 191, seda KarS 12. peatüki 1. jaos

nimetatud süütegude puhul.

11. Riigikohtu praktikas on süüteo toimepanemise vahend defineeritud esemena, millega rünnatakse

süüteo objekti või mida süüdlane muul viisil oma teos kasutab. Vahend on seega ese, mis

tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist. Kolleegium on rõhutanud vahendi

erinevust süüteo toimepanemise vahetust objektist, milleks on aine või ese, mis on isiku käitumise

objekt, mille käitamisele või käitlemisele on koosseisus kirjeldatud tegu suunatud. Vahetu objekti

ja vahendi eristamine taandub sellele, kas tegu on sellele esemele suunatud või saab mingit tegu

selle eseme abil sooritada. (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07, p 16.)

12. Kuriteo toimepanemise vahendiks on kohtupraktikas loetud näiteks joobes autojuhi sõidukit

(Riigikohtu otsused kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07 ja nr 3-1-1-15-14); sõidukit, mida kasutati

varguse toimepanemisel (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-10); arvutit, mida kasutati

arvutikuriteo toimepanemiseks (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-14); arvuti

kõvaketast, millele oli talletatud säilitamiseks lapspornot (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-

1-57-12). Kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11 tehtud otsuses leidis Riigikohus, et maksukuriteo

toimepanemise vahendina on käsitatavad tegelikkusele mittevastavad arved sisendkäibemaksu

alusetu deklareerimise ja ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmise korral. Seda

seetõttu, et arvete olemasolu maksumaksja raamatupidamises võimaldab panna maksupettust

toime viisil, mis vähendab oluliselt selle ilmsikstuleku riski. Seega on tegelikkusele

mittevastavate arvete koostamine ja maksukohustuslasele (tema esindajale) edastamine – juhul,

kui see toimub enne maksudeklaratsiooni esitamist – käsitatav kuriteo toimepanemise vahendi

andmisena KrK § 17 lg 6 mõttes ja ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses (otsuse

punkt 13.3).

13. Praeguses kriminaalasjas esitati U OÜ-le kahtlustus KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. KarS §-s 3891 kirjeldatud kuritegu kujutab endast maksuhaldurile

andmete esitamata jätmist või valeandmete esitamist maksu- või kinnipidamiskohustuse

vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Seega seisneb tegu valeandmete

esitamises või andmete esitamata jätmises vastava kohustuse olemasolul. Kuriteokatse algab

Maksu- ja Tolliametile andmete edastamise alustamisega või nende esitamata jätmisega vastava

kohustuse tekkimisel. Praeguses kriminaalasjas esitatud kahtlustuse kohaselt esitas U OÜ

valeandmeid äriühingu käibedeklaratsioonides maksustamisperioodil veebruar 2013 – mai 2014

maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele

kahjule vastav summa.

14. Prokuratuuri taotlusest ja vastavalt ka maa- ning ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, mil viisil on

kullavalandid käsitatavad kuriteo toimepanemise vahendina. Kolleegiumi hinnangul on ese

käsitatav süüteo toimepanemise vahendina juhul, kui seda on kasutatud kuriteo käigus ehk pärast

teo vahetut alustamist, s.o vähemalt katse staadiumis. Teo toimepanemise ajal ehk alates

maksudeklaratsiooni esitamisest kullavalandeid enam kuidagi ei kasutatud ja isegi nende

olemasolu teo toimepanijal ei olnud enam määrav ega vajalik. Sisuliselt nähtub see ka

prokuratuuri taotlusest. Seejuures on ilmne kõnealuste kullavalandite erinevus Riigikohtu otsuses

kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11 nimetatud tegelikkusele mittevastavatest arvetest. Need arved pidid

kinnitama maksudeklaratsiooni õigsust ja allusid sellistena maksuhalduri võimalikule kontrollile.

Seega oli ka nende passiivne olemasolu teo toimepanemise ajal käsitatav nende kasutamisena

kuriteo toimepanemiseks.

15. Kolleegiumi hinnangul on kullavalandid käesolevas asjas käsitatavad kuriteo ettevalmistamiseks

kasutatud esemetena, sest nendega tehtud tehingud olid aluseks maksudeklaratsioonis

valeandmete esitamisele. KarS § 3891 puhul ei näe aga seadus ette võimalust konfiskeerida sellise

kuriteo toimepanemise ettevalmistamiseks kasutatud eset. Seega kohaldasid maa- ja

ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust, arestides kullavalandid konfiskeerimise tagamiseks.

Sellest lähtudes jätab kolleegium käsitlemata muud määruskaebuses esitatud väited vara

arestimise põhjendamatuse kohta.

16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab

Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu määruse ja vabastab vara, s.o kullavalandid, aresti alt.

(allkirjastatud digitaalselt)