3-1-1-84-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-84-15

Otsuse kuupäev

5. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Saale Laos ja Paavo Randma

Kohtuasi

Kriminaalasi Sten Nugise süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2

ja 4, § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi;

Kaupo Jõe (Jõgi) süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning

L.F süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a otsus kriminaalasjas

nr 1-12-7190

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sten Nugise kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Katrin

Mikenberg

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

7. oktoober 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2015. a ja Harju Maakohtu 30. oktoobri 2014. a otsus osas,

millega otsustati kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõenditena äravõetud raamatupidamisdokumendid.

2. Kriminaalmenetluses asitõendina äravõetud raamatupidamisdokumendid tagastada järgmiselt:

2.1. Aadressilt Muraka 5, Tallinn äravõetud kaust "OST 2008", mis on plommitud klambriga 00553174, kaust

"MÜÜK 2008", mis on plommitud klambriga 00553179, L.F arvete kaust, mis on plommitud klambriga 00553182,

ning erinevate dokumentide kaust, mis on plommitud klambriga 00553186, tagastada L.F (pankrotis)

pankrotihaldurile;

2.2. Aadressilt Paljandi 2a–18, Tallinn äravõetud Rotal-Kaubanduse OÜ ja L.F arvete kaust, mis on plommitud

klambriga 00553187, tagastada Rotal-Kaubanduse OÜ seaduslikule esindajale.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Sten Nugise kasuks välja 288 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud

tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sten Nugisele esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4

järgi. L.F (pankrotis) süüdistati KarS § 209 lg 3 järgi.

2. Harju Maakohus tunnistas 30. oktoobri 2014. a otsusega S. Nugise süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi ning

karistas teda vangistusega 2 aastat 6 kuud ja KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel

mõistis kohus liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 aastat, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238

lg 2 alusel 1/3 võrra 2 aasta vangistuseni. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3

päeva ja lõplikuks ärakantavaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määras

kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Nugis ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut

kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel luges kohus katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 30. oktoobri 2014. Lisaks

tegi maakohus järgmised otsustused.

2.1. Maakohus tunnistas L.F (pankrotis) süüdi KarS § 209 lg 3 järgi ning mõistis rahalise karistuse 15 000 eurot, mida

vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes lõplikuks rahaliseks karistuseks 10 000 eurot. Maakohus tunnistas

K. Jõe süüdi KarS § 210 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning karistas teda vangistusega 2 aastat, mida vähendas KrMS § 238 lg 2

alusel 1/3 võrra 1 aasta 4 kuuni. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui K. Jõgi ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel luges kohus katseaja

alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 30. oktoobri 2014.

2.2. Maakohus jättis Danske Bank AS-i tsiviilhagi (kuriteoga tekitatud kahju 558 435 eurot ning viivis 182 604,42 eurot)

KrMS § 310 lg 1 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus rahuldas DNB Liising AS-i tsiviilhagi

74 342,44 eurot, mis mõisteti S. Nugiselt ja K. Jõelt solidaarselt välja DNB Liising AS-i kasuks võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja KrMS § 310 lg 1 alusel. Samuti rahuldas kohus DNB Liising AS-i tsiviilhagi 193 436,89 eurot,

mis mõisteti S. Nugiselt välja DNB Liising AS-i kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja KrMS § 310 lg 1 alusel.

2.3. Kohus mõistis süüdimõistetutelt välja menetluskulud, jättis S. Nugise vara aresti alla ja vabastas aresti alt L.F

(pankrotis) vara.

2.4. Kohus määras hävitamisele järgmised asitõendid: 15. septembril 2009 tehtud läbiotsimisel Tallinnas aadressil Muraka 5

ja Paljandi 2a–18 ära võetud raamatupidamisdokumendid, pakitud kasti nr 1 (kaust „OST 2008", plommitud klambriga

00553174, kaust „MÜÜK 2008", plommitud klambriga 00553179, L.F arvete kaust, plommitud klambriga 00553182,

kaust erinevate dokumentidega, plommitud klambriga 00553186, Rotal-Kaubanduse OÜ ja L.F arvete kaust, plommitud

klambriga 00553187) ja mis asuvad Põhja politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn).

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid S. Nugise kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, L.F (pankrotis) kaitsja

vandeadvokaat Jugans Grossmann, K. Jõe kaitsja vandeadvokaat Andres Simson ja kannatanu Danske Bank AS-i

lepingulised esindajad. Kaitsjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist. Kannatanu

esindajad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist Danske Bank AS-i tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas ja asja saatmist

maakohtule uueks arutamiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. märtsi 2015. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt, s.o Danske Bank AS-i poolt

S. Nugise vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas, ja saatis tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule teises

kohtukoosseisus. Süüküsimuses jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Kassatsioonis taotleb S. Nugise kaitsja vandeadvokaat A. Luberg kohtuotsuste tühistamist ja S. Nugise õigeksmõistmist,

tsiviilhagide läbi vaatamata ning menetluskulude riigi kanda jätmist.

6. Prokurör leiab kassatsioonivastuses, et ringkonnakohtu otsus on õige ja seaduslik ning kohtuotsuse tühistamiseks puudub

alus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kassaatori väitel tõlgendasid kohtud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava S. Nugise kahjuks, hindasid tõendeid

valikuliselt, jätsid tõendamata etteheidetavate kuritegude objektiivse teokoosseisu (varalise kasu saamine kelmusega,

sõidukite valdus omastamise eeldusena) ning ei analüüsinud kuritegude subjektiivset koosseisu. Kolleegiumi hinnangul on

kassaatori seisukoht, et maa- ja ringkonnakohus rikkusid S. Nugist süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja

kohaldasid valesti materiaalõigust, ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegium leiab, et kohtud järgisid faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusnorme, samuti on kohtuotsuste põhistused veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse

lugejale jälgitav. Ringkonnakohtu otsuses on apellatsiooni väidetele vastatud ja kassaator taotleb valdavalt üksnes

faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu andmist. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus S. Nugise süüditunnistamises jätta

muutmata. Juhindudes KrMS § 363 lg 4 p-st 1, ei käsitle Riigikohus seetõttu kaitsja neid väited, milles vaidlustatakse

S. Nugise süüditunnistamist.

8. Väljudes KrMS § 3602 lg 3 alusel kassatsiooni piiridest, analüüsib kolleegium järgnevalt maakohtu otsustust hävitada

KrMS § 126 lg 4 alusel kriminaalmenetluses asitõendina äravõetud raamatupidamisdokumendid (vt eespool p 2.4).

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse selles osas muutmata.

9. Esmalt tuleb märkida, et KrMS § 126 lg 4 näeb ette eeluurimiskohtuniku pädevuse otsustada asitõendite üle, mille

omandisuhe ei ole selge. Kohtuotsusega asitõendite suhtes rakendatavate meetmete kohaldamise õiguslik alus tuleneb

KrMS § 126 lg-st 3. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse asitõend üldjuhul omanikule või seaduslikule valdajale. See

tähendab muu hulgas, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei

kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib

kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel

seniselt omanikult konfiskeerib (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-51-13, p-d 8–10).

Praeguses asjas ei ole asjasse puutuvaid raamatupidamisdokumente kohtuotsusega konfiskeeritud.

10. Otsustades KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt, kuidas toimida asitõenditega, peab kohus tuginema konkreetsele

seaduslikule

alusele

ja

otsustus

peab

olema

õiguslikult

ning

faktiliselt

põhistatud

(Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 29. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-51-13, p 8). Asjaõigusseaduse § 34 lg-st 2 ja § 35 lg-st 3 tulenev

valduse seaduslikkuse presumptsioon annab materiaalõigusliku aluse tagastada asitõend KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel isikule,

kellelt menetleja selle asitõendina ära võttis (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-

35-12, p 9).

11. Maakohtu otsuse järgi võeti hävitatavad dokumendid ära L.F toonase juhatuse liikme S. Nugise elukoha ja Rotal-

Kaubanduse OÜ toonase juhatuse liikme M. Alase elukoha läbiotsimisel 15. septembril 2009. a kui eraõiguslike juriidiliste

isikute raamatupidamisdokumendid. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 järgi peab raamatupidamiskohustuslane säilitama

raamatupidamise algdokumente seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

Sama paragrahvi lõige 3 kohustab pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente säilitama seitse aastat pärast

kehtimistähtaja möödumist. Seega kuulub raamatupidamisdokumentide säilitamine raamatupidamiskohustuslase, antud

juhul L.F (pankrotis) ja Rotal-Kaubanduse OÜ kohustuste hulka.

12. Süüdistatava L.F pankrot on välja kuulutatud ja pankrotimenetlus kestab. PankrS § 128 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on

raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest. PankrS § 60 lg 3 kohustab

haldurit säilitama pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teabekandjaid seitse aastat, arvates pankrotimenetluse

lõpetamisest või päevast, millal kohus pankrotihalduri tema kohustustest vabastas, kui see toimus pärast pankrotimenetluse

lõpetamist. Nendest sätetest võib järeldada, et pankroti korral tuleb raamatupidamisdokumendid anda üle pankrotihaldurile,

kes tagab nende säilimise. Lisaks on kriminaalkolleegium varem samas kriminaalasjas määruskaebust läbi vaadates

märkinud pankrotihalduri pädevuse kohta, et pankrotivara puudutava vaidlusena, mis võib mõjutada pankrotivõlgniku

varalisi huvisid, saab käsitada ka menetleja otsustust asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud

asjade suhtes võetud meetmete ning kriminaalmenetluse kulude kohta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri

2013. a määrus asjas nr 3-1-1-136-13, p 10).

13. Arvestades, et L.F (pankrotis) seaduslik esindaja on kohtuotsuse tegemise ajal pankrotihaldur ning Rotal-Kaubanduse

toonane juhatuse liige M. Alas on surnud, tuleb kõnesolevad raamatupidamisdokumendid tagastada järgmiselt:

13.1. Aadressilt Muraka 5, Tallinn äravõetud kaust "OST 2008", mis on plommitud klambriga 00553174, kaust "MÜÜK

2008", mis on plommitud klambriga 00553179, L.F arvete kaust, mis on plommitud klambriga 00553182, ja erinevate

dokumentide kaust, mis on plommitud klambriga 00553186, tuleb tagastada L.F (pankrotis) pankrotihaldurile;

13.2. Aadressilt Paljandi 2a–18, Tallinn äravõetud Rotal-Kaubanduse OÜ ja L.F arvete kaust, mis on plommitud klambriga

00553187, tuleb tagastada Rotal-Kaubanduse OÜ seaduslikule esindajale.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 3602 lg-st 3, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium maa- ja

ringkonnakohtu otsuse asitõendite hävitamise osas ja teeb selles osas ise uue otsustuse, raskendamata süüdimõistetu

olukorda. Riigikohus tagastab raamatupidamisdokumendid äriühingute seaduslikele esindajatele. Muus osas jätab

kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja kassatsiooni jätab kolleegium rahuldamata.

15. Kassaator taotleb hüvitada valitud kaitsjana kassatsioonimenetluses osutatud õigusteenuse eest 2600 eurot, millele

lisandub käibemaks 520 eurot. Valitud kaitsja esitas õigusteenuse osutamise arve advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 2 järgi

(kassatsioonis ekslikult märgitud § 62 lg 1) koondtasuna. Kuna kriminaalkolleegium teeb asjas KrMS § 361 lg 1 p-s 7

nimetatud lahendi, tuleb riigil KrMS § 175 lg 1 p-st 1 ja § 186 lg-st 1 tulenevalt hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu.

15.1. Kuna arvelt ei nähtu advokaadi tunnihinda, lähtub kolleegium õigusteenuse keskmisest turuhinnast. Kohtupraktika on

aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-37-14, p 26.3; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari

2015. a määrus asjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

15.2. Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse mh seda, millises

ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 2015. a

otsus asjas nr 3-1-1-64-15, p 73.) Käesolevas asjas moodustavad suurema osa kassatsioonist tõendite hindamist ja faktiliste

asjaolude tuvastamist puudutavad väited, mille kolleegium luges ilmselgelt põhjendamatuteks. Arvestada tuleb sedagi, et

suures osas kordavad kassatsiooniväited juba apellatsioonis kajastatud seisukohti ning et maa- ja ringkonnakohtu otsuse

muutmist seoses asitõendite suhtes võetavate meetmetega ei tinginud kaitsja kassatsioon. Eelöeldut arvesse võttes ning

arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, tuleb S. Nugise huvide kaitsmiseks lugeda vajalikuks ja põhjendatuks

õigusteenuse kulu kaks tundi keskmise tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 288 eurot. See summa

tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt S. Nugisele välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)