3-2-1-113-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-113-15

Määruse kuupäev

Tartu, 4. november 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Kohtutäitur Mati Kadaku avaldus kinnistusraamatusse

kinnisasja käsutamise keelumärke tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 2-14-63177

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja kohtutäitur Mati Kadak

Asja läbivaatamise kuupäev

12. oktoober 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63177

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

4. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kohtutäitur Mati Kadaku kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Mati Kadak (avaldaja, kohtutäitur) esitas 29. oktoobril 2014 Harju Maakohtu

kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kanda Ksenija Kravchukile (abikaasa I) ja

Dmitry Kravchukile (abikaasa II) kuuluvale kinnisasjale (kinnistusregistriosa nr 3370202)

kinnistusraamatu kolmandasse jakku keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti

Inkasso OÜ (sissenõudja I), InvestÕigus Osaühingu (sissenõudja II) ja kohtutäitur Mati Kadaku

kasuks.

Kinnistamisavalduse kohaselt on kohtutäitur alustanud sissenõudja I avalduse alusel täitemenetlust

abikaasa I vastu ja sissenõudja II avalduse alusel abikaasa II vastu. Abikaasad on kinnisasja

ühisomanikud.

2. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 11. detsembri 2014. a kandemäärusega

kinnistamisavalduse rahuldamata.

Kandemääruse põhjenduste kohaselt tuleneb täitemenetluse seadustiku (TMS) mõttest, et

ühisomandis olevale kinnisasjale saab pöörata sissenõude, kui on olemas kõikide ühisomanike kohta

kehtiv täitedokument. Sama põhimõte tuleneb TMS § 14 lg-st 1, mille kohaselt saab sissenõude

abikaasade ühisvarale pöörata võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või kui on olemas mõlemat

abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Praegusel juhul ei kohusta täitedokumendid

mõlemat abikaasat täitma mõlema sissenõudja nõuet, st täitedokumendid ei kehti samal ajal mõlema

ühisomaniku suhtes. Ühest täitedokumendist tuleneb ühe abikaasa kohustus ühe sissenõudja vastu ja

teisest teise abikaasa kohustus teise sissejõudja vastu.

Sissenõudjate nõuded saaks takistusteta rahuldada abikaasade lahusvara arvel, kuid praegusel juhul ei

kuulu kinnisasi abikaasade lahusvara hulka. Abikaasad ei ole ühisvara jaganud.

Nõude rahuldamiseks abikaasa ühisvara arvel tuleb arvestada TMS § 14 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 15

sätestatut, st vajalik on võlgnikuks mitteoleva ühisomaniku nõusolek (TMS § 14 lg 1). Samuti võib

sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist (TMS § 14

lg 2).

Kuna kohtunikuabi kohustas kohtutäiturit esitama 3. detsembriks 2014 kummagi abikaasa nõusolek

teise abikaasa sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse keelumärke kandmiseks, kuid kohtutäitur

nõusolekuid määratud tähtpäevaks ei esitanud, tuleb kohtutäituri avaldus jätta rahuldamata.

3. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus kandemääruse tühistada ja kinnistamisavalduse

rahuldada.

4. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 29. detsembril 2014 määruskaebuse

rahuldamata ja edastas selle Harju Maakohtu kohtunikule.

5. Harju Maakohus jättis 10. veebruari 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

kandemääruse muutmata ning edastas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kontrolli kohus, kas sissenõude pööramine võlgniku

varale on seadusega kooskõlas, kuid kohus peab selgitama, kas kinnistusraamatusse keelumärke

kandmine puudutab kellegi õigusi, st kas on puudutatud isikuid, kelle kinnistusregistriossa kantud

õigust kanne kahjustaks (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1).

TMS § 14 lg 1 kohaselt on võlgnikuks mitteolev abikaasa kohustatud alluma sundtäitmisele, kui ta on

andnud nõusoleku sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale või kui täitedokument kohustab

mõlemat abikaasat. Eeltoodust tulenevalt ei ole sissenõude pööramiseks nõusoleku andnud või

täitedokumendi järgi kohustatud võlgnikuks mitteolev abikaasa KRS § 341 lg 1 järgi puudutatud

isikuks, kellelt on vaja nõusolekut kande tegemiseks.

TMS § 14 lg-st 1 tuleneb, et täitedokumendi järgi peavad kohustatud olema mõlemad abikaasad,

st täitedokumendist peab tulenema mõlema abikaasa ühis- või solidaarkohustus sama võlausaldaja

vastu. Praeguses asjas on abikaasade vastu algatatud täitemenetlus erinevate täitedokumentide alusel,

millest nähtuvalt ei ole abikaasadel samad sissenõudjad, samuti ei tulene täitedokumentidest

abikaasade ühis- või solidaarkohustust.

Mõlemat abikaasat ei saa lugeda samal ajal ka võlgnikuks, sest võlgnike vastu on algatatud eraldi

täiteasjad. Abikaasa ei ole võlgnikuks tema abikaasa vastu algatatud täiteasjas. Seetõttu leidis

kohtunikuabi õigesti, et asjas puudub täitedokument, mis kohustab mõlemat abikaasat. Kuna

kohtutäitur ei ole esitanud kohtule abikaasa nõusolekut keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks,

jättis kohtunikuabi õigesti kinnistamisavalduse rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 järgi on määruskaebuse rahuldamata jätmise

õigus ringkonnakohtul. Kuna maakohus ei saa määruskaebust rahuldada ega keelduda selle

menetlusse võtmisest, tuleb määruskaebus edastada läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. märtsi 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega neid

kordamata.

Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus, et täitemenetluses toimub rahaliste nõuete

täitmine TMS § 52 lg 1 järgi varale sissenõude pööramisega, mille käigus vara arestitakse ja müüakse

ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Seega on vara arestimine

sissenõude pööramise üks osatoimingutest. Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur TMS § 142

lg 1 järgi kinnisasja üles, keelab selle käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnisasja

käsutamise keelumärke. TMS § 140 lg 1 järgi võib sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata

sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.

TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja osale pöörata sissenõude ainult siis, kui osa on kaasomaniku

mõtteline osa ühises asjas AÕS § 70 lg 3 mõttes, s.o kindlaks määratud osa. Praegusel juhul on

kinnisasi kantud kinnistusraamatusse abikaasade ühisomandina. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand

kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega

on mõlemad võlgnikud kinnisasja kindlaks määramata osa omanikud.

Sissenõude pööramise tingimusi abikaasade ühisvarale reguleerib TMS § 14, mille esimese lõike

järgi on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa

nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument.

Maakohtu kinnistusosakond kohaldas nimetatud sätet õigesti. TMS § 14 lg 1 mõtte kohaselt on

täitemenetlus teise abikaasa nõusolekuta lubatav, kui täitmisel olevast täitedokumendist tuleneb

mõlema abikaasa ühine (ühis- või solidaar-) kohustus sama võlausaldaja vastu. Praegusel juhul see nii

ei ole, sest täitmisele esitatud täitedokumendid ei kehti samal ajal mõlema abikaasa kohta –

abikaasa I on võlgu sissnõudjale I ja abikaasa II sissenõudjale II. Kummalgi abikaasal ei ole

kohustust täita teise abikaasa isiklikku kohustust oma ühisvara osa arvel. Sellist tõlgendust toetab

perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3, mille kohaselt vastutab kumbki abikaasa oma kohustuste eest

lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga ning võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta

tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Asjas ei esine PKS § 33 lg-s 1 sätestatud

aluseid, mille korral vastutab abikaasa kolmanda isiku ees kogu ühisvaraga.

Seega ei saa kohtutäitur pöörata sissenõuet abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjale, mistõttu ei ole

tal alust kinnisasja arestida ja nõuda kinnistusraamatusse keelumärke tegemist.

Sissenõudja saab nõuda TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 järgi ühisvara jagamist ja sissenõude

pööramist võlgniku osale ühisomandist. Selleks tuleb sissenõudjal esitada kinnisasja ühisomanike

vastu ühisvara jagamise hagi TMS § 14 lg-s 2 sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. Sellise hagi

esitamisel on võimalik taotleda hagi tagamise korras mh ka TsMS § 378 lg 1 p-s 2 sätestatud

abinõuna vara arestimist ja käsutamise keelumärke tegemist vararegistris. Kohtutäitur saab võlgniku

ühisomandis olevale varaosale pöörata sissenõude alles pärast ühisvara jagamise kohta tehtud

kohtulahendi jõustumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendasid kohtud vääralt TMS § 14 lg-t 1, kui leidsid, et

sissenõude pööramiseks on vaja ühte täitedokumenti mõlema abikaasa vastu. Viidatud sättest ei

tulene, et võlgnikest abikaasade vastu peab olema kohustuse täitmiseks üks täitedokument. Samuti ei

tulene viidatud sättest see, et juhul, kui on tegemist kahe erineva täitedokumendiga, ei saa ühisvarale

sissenõuet pöörata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata,

sest määruskaebuse väited ei anna alust TsMS § 701 lg 3 alusel ringkonnakohtu määrust tühistada.

Riigikohus järgib TsMS § 695 ja § 689 lg 5 kohaselt täielikult ringkonnakohtu määruse põhjendusi

ega pea vajalikuks neid korrata.

9. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et TMS § 14 lg 1 järgi saab kohtutäitur pöörata

sissenõude abikaasade ühisvarale üksnes juhul, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus või

kui täitmisel on mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Ringkonnakohus leidis

õigesti, et TMS § 14 lg 1 mõtte kohaselt saab teise abikaasa nõusolekuta ühisvarale sissenõude

pöörata üksnes siis, kui täitmisel olevast täitedokumendist või -dokumentidest tuleneb mõlema

abikaasa ühine kohustus sama võlausaldaja vastu.

Kolleegium märgib, et teise abikaasa nõusolekuta saab abikaasade ühisvara hulka kuuluvale esemele

pöörata sissnõude juhul, kui täitedokumendi järgi vastutab abikaasa oma kohustuse täitmise eest nii

oma lahusvara kui ka ühisvaraga täies ulatuses PKS § 33 lg 1 järgi. Muudel juhtudel, kus abikaasa

vastutab täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise eest oma lahusvara ja pooles väärtuses

ühisvaraga PKS § 33 lg 3 mõttes, peab sissenõudja teise abikaasa nõusoleku puudumise korral

nõudma TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi esmalt võlgniku ühisvara jagamist ja alles

seejärel saab pöörata sissenõude võlgnikule ühisvara jagamise käigus jäänud varale, sh võlgniku vara

arestida (TMS § 52) ning lasta teha omandi käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse käsutamise

keelumärke (TMS § 54 lg 3). Mh saab sissenõudja ka ühisvara jagamise nõuet esitades taotleda hagi

tagamise korras kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke tegemist (TsMS § 378 lg 1 p 2) (vt ka

Riigikohtu 29. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 17).

10. Praeguses asjas on abikaasad kantud kinnistusraamatusse kinnisasja ühisomanikena. Kohtutäitur

on alustanud sissenõudja I avalduse alusel täitemenetlust abikaasa I vastu ja sissenõudja II avalduse

alusel abikaasa II vastu, sh ei nähtu asjas esitatud asjaoludest, et kasvõi üks abikaasa vastutaks

täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise eest nii oma lahusvara kui ka kogu abikaasade

ühisvaraga. Seega saab kohtutäitur pöörata kummagi sissenõude ühisvara hulka kuuluvale

kinnisasjale üksnes teise abikaasa nõusolekul. Nõusoleku puudumisel tuleb aga ühisvara hulka

kuuluvale kinnisasjale sissenõude pööramiseks kinnisasi esmalt jagada.

11. Eeltoodud põhjendustel on õige ka kohtute järeldus, et asjas ei saa kanda kinnistusraamatusse

abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja kohta käsutamise keelumärget ilma teise abikaasa

nõusolekuta.

Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on KRS § 341 lg 1 järgi üldjuhul nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, sh on KRS § 341 lg 2 p-de 5 ja 7

järgi märke ja käsutuspiirangu kinnistusraamatusse kandmiseks vaja üldjuhul kinnisasja omaniku

nõusolekut. Kinnisasja omaniku nõusolekut ei ole KRS § 341 lg 7 p 2 järgi vaja siiski juhul, kui

kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

Kuna kohtutäitur saab ülalmärgitu kohaselt pöörata sissenõude abikaasade ühisomandis olevale

kinnisasjale teise abikaasa nõusolekul või juhul, kui täitedokumendist või erinevatest dokumentidest

tuleneb abikaasade ühine kohustus, saab neil juhtudel kohtutäitur taotleda ka TMS § 54 lg 3 ja § 145

lg 1 järgi kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist oma ülesannete täitmise korras

KRS § 341 lg 7 p 2 järgi, sh viimasel juhul ilma abikaasa(de) nõusolekuta. Muudel juhtudel saab

abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale kanda KRS § 341 lg 2 p-de 5 ja 7 järgi

kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke üksnes teise abikaasa nõusolekul. Alternatiivselt saab

sissenõudja taotleda TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi hagi tagamise korras mõlema abikaasa ühisomandis

olevale kinnisasjale kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist ühisvara jagamist nõudes.

Sellisel juhul ei ole käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks KRS § 341 lg 7 p 1 järgi

kummagi abikaasa nõusolek vajalik.

12. Arvestades ülalmärgitut, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kuna kolleegium jätab

määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata kohtutäituri

määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätta TsMS § 171 lg 1

järgi määruskaebuse esitaja kanda.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik