3-2-1-111-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-111-15

Määruse kuupäev

Tartu, 4. november 2015. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik

Kohtuasi

Jaan Rüütmanni (pankrotis) pankrotihalduri Urmas

Ustavi hagi Osaühingu Vitale-XD vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-61699

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiia Rüütmanni ja Jaan Rüütmanni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Jaan Rüütmanni (pankrotis) pankrotihaldur

vandeadvokaat Urmas Ustav

Kostja Osaühing Vitale-XD, esindaja vandeadvokaat Indrek

Leppik

Määruskaebuse esitaja Tiia Rüütmann, esindaja

vandeadvokaat Mart Angerjärv

Asja läbivaatamise kuupäev

5. oktoober 2015. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada Advokaadibüroole Angerjärv OÜ määruskaebuselt tasutud kautsjon.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Tiia Rüütmanni kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaan Rüütmanni (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav (hageja) esitas 30. detsembril 2013

Osaühingu Vitale-XD (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt 17. oktoobri 2009. a

konsultatsioonilepingu alusel konsultatsiooniteenuse osutamise, s.o osaühingu osa müügil abistamise

ja müügi korraldamise eest pankrotivõlgniku kasuks välja tasu 320 000 eurot ja viivise.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest pankrotivõlgnik ei ole kostjat

osakute müügil abistanud ega müüki korraldanud.

3. Pooled teatasid 12. novembril 2014 maakohtule, et on saavutanud vaidlusküsimuses kompromissi,

edastasid kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu ja palusid kohtul selle kinnitada.

4. Harju Maakohus kinnitas 12. novembri 2014. a määrusega kompromissilepingu, mille kohaselt

pooled loobusid 17. oktoobri 2009. a konsultatsioonilepingust tulenevatest nõuetest vastastikuste

järeleandmiste teel, lugesid konsultatsioonilepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks ja

leppisid kokku, et kompromissilepingu alusel kohustub kostja tasuma pankrotivõlgnikule

15 000 eurot. Maakohus lõpetas kompromissilepingu kinnitamise tõttu asjas menetluse, jättis

menetluskulud poolte enda kanda ja tagastas pankrotihaldurile pool tasutud riigilõivust. Maakohus

märkis, et määruse peale võib vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebuse kolme päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

tegemisest.

5. Jaan Rüütmann (pankrotivõlgnik) ja Tiia Rüütmann (pankrotivõlgniku abikaasa) esitasid

17. novembril 2014 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu 12. novembri

2014. a määruse tühistada. Ühtlasi esitas pankrotivõlgniku abikaasa taotluse lugeda ta menetluses

kaashagejaks või kaasata ta menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna ja lugeda pankrotihalduri

esitatud hagi ka tema hagiks või kaasata ta menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja

poolel.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pankrotivõlgnik ja tema abikaasa 1982. aastal abielu,

mis kestab praeguseni. Seetõttu kuulub 2009. a konsultatsioonilepingust tulenev nõue kehtiva

perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 ja enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi abikaasade

ühisvara hulka.

Harju Maakohus kuulutas 27. septembri 2011. a määrusega välja pankrotivõlgniku pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Pankrotihaldur oli pankrotivõlgniku abielust teadlik. Seega

teadis ta ka seda, et praeguses menetluses esitatud nõue kuulub abikaasade ühisvara hulka. PKS § 26

lg 1 järgi võivad abikaasad teha ühisvaraga tehinguid ja pidada õigusvaidlusi ühiselt või teise

abikaasa nõusolekul. Pankrotihaldur sõlmis kompromissilepingu pankrotivõlgnikku ja tema abikaasat

sellest teavitamata, kuigi peab tegutsema pankrotivõlgniku huvides. Kuna pankrotihaldur sõlmis

kostjaga kompromissilepingu pankrotivõlgniku abikaasa nõusolekuta, on see PKS § 31 lg 1 järgi

tühine. Pankrotihaldurile ei saa kehtida abikaasa nõusoleku eeldus.

Kohus ei saanud kompromissilepingut kinnitada, sest ühisvara käsutamine ilma teise abikaasa

nõusolekuta on tühine ning tühist kompromissilepingut ei tohi kohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 430 lg 3 järgi kinnitada, kuna see on seadusega vastuolus. Samuti ei ole pooled

kompromissilepingut allkirjastanud, mistõttu ei saanud kohus seda ka seetõttu kinnitada, et

kompromissi ei ole sõlmitud.

Kuna pankrotihaldur esitas kohtule abikaasade ühisvara hulka kuuluva nõude, tuleb pankrotivõlgniku

abikaasa lugeda asjas TsMS § 207 lg 1 mõttes kaashagejaks hoolimata sellest, et ta ei ole senini

menetluses osalenud ja menetlustoiminguid teinud. TsMS § 207 lg 3 järgi saab lugeda pankrotihalduri

tehtud toimingud ka pankrotivõlgniku abikaasa tehtud toiminguteks.

Kui kohus ei pea võimalikuks kaasata abikaasat kaashagejana, tuleb ta menetlusse kaasata iseseisva

nõudega kolmanda isikuna TsMS § 212 mõttes, kellel on hageja õigused ja kohustused, või iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna TsMS § 213 mõttes. Kui kohus ei pea ka seda võimalikuks, tuleb abikaasa

kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna määruskaebuse esitamiseks TsMS § 213 lg 2

järgi, et abikaasa saaks kaitsta oma õigusi ja huve olukorras, kus pankrotihaldur on jätnud

pankrotivõlgniku huvid kaitseta ning on kohtumenetluses loobunud abikaasade ühisvara hulka

kuuluvast nõudest. Abikaasa huviks on igal juhul nõude maksmapanek võimalikult suures ulatuses, et

võlausaldajate nõuded saaksid selle arvel võimalikult suures ulatuses rahuldatud ja säiliks

perekonnale kuuluv hüpoteegiga koormatud vara.

6. Hageja vaidles määruskaebusele ja selles esitatud taotlustele vastu ning palus jätta need

rahuldamata ning menetluskulud pankrotivõlgniku abikaasa kanda.

Vastuse kohaselt ei ole pankrotivõlgnikul ega tema abikaasal õigust esitada määruskaebust, sest nad

ei ole asjas menetlusosalisteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust astuda

menetlusse kaashagejana. Iseseisva nõudega kolmas isik ei saa menetlusse astuda pärast asja sisulise

arutamise lõppemist. Avalduse kolmanda isiku kaasamiseks saab esitada üksnes pool kuni

eelmenetluse lõppemiseni. Abikaasa menetlusse kaasamine tooks kaasa menetluse põhjendamatu ja

pahatahtliku venitamise. Abikaasa on avaldanud soovi menetlusse astuda alles siis, kui pooled on

juba jõudnud kompromissini. Selliselt käitudes venitab abikaasa põhjendamatult menetlust ning

väldib menetluskulude kandmist. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul

menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja

või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Seega ei saa

abikaasa jätkata menetlust, kui pooled seda ei soovi. Hageja ei soovi vaidlustada määrust, millega

kinnitati kompromiss. Õige ei ole väide, et hageja ja kostja ei ole kompromissilepingut allkirjastanud.

7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle menetlusse võtmata või rahuldamata.

Samuti palus kostja jätta abikaasa taotlused rahuldamata.

Kompromissilepingu allkirjastasid nii hageja kui ka kostja esindaja ja selle kohta on toimikus

digitaalallkirjade kinnitusleht. Ühisvara hulka kuuluva õiguse käsutamisel eeldatakse teise abikaasa

nõusolekut. Pankrotihaldur on võlgniku seadusliku esindajana pädev otsustama nõudest loobumise

üle. Pankrotihalduri olemasolu ei võimalda pankrotivõlgnikul isiklikult menetluses osaleda.

Pankrotivõlgniku abikaasa ei taotlenud enda menetlusse kaasamist menetluse toimumise ajal, kuigi ta

oli menetlusest teadlik. Samuti ei teinud ta menetluse kestel tahteavaldusi selle kohta, et ei ole nõus,

et pankrotihaldur nõuet käsutab. Abikaasa käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

8. Harju Maakohus jättis 2. detsembri 2014. a määrusega pankrotivõlgniku abikaasa taotlused

rahuldamata ja määruskaebuse menetlusse võtmata.

Kuna pankrotivõlgniku abikaasa ei ole hagi esitanud, tuleb jätta rahuldamata tema taotlus käsitada

teda menetluses kaashagejana. Mitu isikut võivad TsMS § 207 lg 1 p 1 järgi esitada ühise hagi ja hagi

võib esitada ühiselt mitme kostja vastu, kui menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus.

Pankrotivõlgniku abikaasa viited kaashagejaid puudutavale regulatsioonile ei ole asjakohased, sest

abikaasa ei ole asjas hagi esitanud. Nähtuvalt 30. detsembri 2013. a hagiavaldusest on selle esitanud

pankrotihaldur. TsMS § 207 lg 3 kohaldamine eeldab, et hagi on esitanud mitu isikut ühiselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust osaleda menetluses nähtamatul kujul.

Abikaasat ei saa enam menetlusse kaasata ka iseseisva nõudega kolmanda isikuna, sest kui kolmas

isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta TsMS § 212 lg 1

järgi kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema

poole vastu. Kuna kohus on asjas teinud lõpplahendi 12. novembril 2014 kompromissi kinnitamisega,

siis on asja sisuline arutamine lõppenud ja menetlusse kaasamine iseseisva nõudega kolmanda

isikuna ei ole enam võimalik, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.

Põhjendatud ei ole ka pankrotivõlgniku abikaasa kaasamine menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna hageja poolel. Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on

õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib TsMS § 213 lg 1 järgi astuda

menetlusse hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS §-s 216 sätestatud

alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. Iseseisva nõudeta kolmas isik saab TsMS § 213

lg 2 järgi menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas

kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mh kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul

lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. Pankrotivõlgniku abikaasa

palub kaasata end menetlusse hageja poolel, soovides esitada menetluse lõpetanud määruse peale

määruskaebuse. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib TsMS § 214 lg 2 järgi teha kõiki

menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, mh saab ta asjas tehtud

lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik

tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või

toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Hageja on kohtule teatanud, et ta ei soovi

kompromissi kinnitanud määruse peale määruskaebust esitada. Mõlemad pooled soovivad jätkuvalt,

et menetlus lõppeks ja kompromiss jõustuks. Seega ei oleks pankrotivõlgniku abikaasa

määruskaebusel õiguslikku tähendust, sest see läheks vastuollu hageja tahtega. Iseseisva nõudeta

kolmas isik ei saa jätkata menetlust, kui pooled seda ei soovi. Seetõttu tuleb jätta ka see

pankrotivõlgniku abikaasa taotlus rahuldamata.

Kuna pankrotivõlgniku abikaasa taotlused tuleb jätta rahuldamata, tuleb asjas esitatud määruskaebus

jätta TsMS § 660 lg 1 alusel menetlusse võtmata, sest pankrotivõlgnik ega tema abikaasa ei ole asjas

menetlusosalisteks, kes saaksid maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse. Pankrotivõlgniku

asemel on pankrotivara puudutavas kohtumenetluses menetlusosaliseks pankrotihaldur.

9. Pankrotivõlgnik ja tema abikaasa esitasid 17. detsembril 2014 määruskaebuse, milles palusid

maakohtu määruse tühistada, saata asja maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks ja pankrotivõlgniku abikaasa menetlusse kaasamiseks ühel eelnevas määruskaebuses

taotletud alternatiivsel viisil.

10. Hageja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, määruskaebuses esitatud taotlused

rahuldamata ja määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud pankrotivõlgniku abikaasa kanda.

11. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata või menetlusse võtmata ja maakohtu määruse

muutmata ning jätta rahuldamata Tiia Rüütmanni avalduse kaashagejana menetlusse sisenemiseks ja

alternatiivse avalduse kolmanda isikuna menetlusse astumiseks.

12. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

13. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

Harju Maakohtu 2. detsembri 2014. a määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus õigesti rahuldamata pankrotivõlgniku

abikaasa taotlused. Maakohus leidis õigesti, et kuna abikaasa ei ole kohtule esitatud hagiavaldusest

nähtuvalt hagi esitanud, tuleb tema taotlus käsitada teda kaashagejana jätta rahuldamata.

Põhjendamatu on määruskaebuse väide, et asja sisuline arutamine ei ole lõppenud ja seega on

menetlusse kaasamine iseseisva nõudega kolmanda isikuna TsMS § 212 lg 1 järgi võimalik ja taotlus

tuleb rahuldada. Asja sisuline arutamine on lõppenud Harju Maakohtu 12. novembri 2014. a

kompromissi kinnitava lõpplahendiga, mistõttu ei ole abikaasa menetlusse kaasamine iseseisva

nõudega kolmanda isikuna hageja poolel TsMS § 212 lg 1 järgi võimalik. Lisaks ei ole

pankrotivõlgniku abikaasa pankrotivõlgniku ja kostja vahel 17. oktoobril 2009 sõlmitud

konsultatsioonilepingu pooleks, mistõttu ei ole tal ka lepingust tulenevat nõuet kostja vastu.

Nõudeõigus kostja vastu on pankrotivõlgnikul, kelle pankroti väljakuulutamisega on õigus osaleda

tema asemel kohtumenetluses menetlusosalisena läinud pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 alusel

üle pankrotihaldurile. Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka taotluse kaasata abikaasa menetlusse

iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Olukorras, kus eelnimetatud taotluse rahuldamisel

puuduks abikaasa määruskaebusel vastuolu tõttu hageja tahtega TsMS § 214 lg 2 teisest lausest

tulenevalt õiguslik tähendus, ei ole põhjendatud määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt tuleb

formaalsete eelduste täidetuse ja õigusliku huvi põhistamise korral isik kolmanda isikuna menetlusse

kaasata.

Väär on kaebuse väide, et kohtuasja toimikus ei ole poolte allkirjastatud kompromissilepingut ja

seega ei oleks kohus saanud kompromissi kinnitada. Hageja ja kostja esindaja vandeadvokaat Indrek

Leppiku allkirjastatud kompromissilepingu esitasid pooled kohtule 12. novembril 2014 ja see

sisaldub ka kohtutoimikus (III kd, tl 132–134).

Maakohus jättis õigesti määruskaebuse menetlusse võtmata. Maakohtu määruse peale võib

määrusega puudutatud menetlusosaline esitada TsMS § 660 lg 1 järgi määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433

lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Viidatud sätetest

tulenevalt võis Harju Maakohtu 12. novembri 2014. a kompromissi kinnitamise kui menetlust

lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse määrusega puudutatud menetlusosaline. TsMS § 198

ja § 205 järgi on hagimenetluses menetlusosalisteks hageja, kostja ja kolmas isik. Pankrotivõlgniku

pankroti väljakuulutamisega läks PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi pankrotihaldurile üle võlgniku vara

valitsemise õigus ja õigus olla tema asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis

puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega ei saa pankrotivõlgnik

osaleda ise menetlusosalisena kohtuvaidluses, mis puudutab pankrotivara. Menetlusosaliseks on tema

asemel pankrotihaldur, kes on ka praeguses asjas hagejaks. Menetlusosaliseks ei ole praeguses asjas

ka pankrotivõlgniku abikaasa, kelle taotluse käsitada teda menetluses kaashagejana või kaasata

menetlusse kolmanda isikuna jättis maakohus põhjendatult rahuldamata. Seega keeldus maakohus

õigesti menetlusse võtmast pankrotivõlgniku ja tema abikaasa määruskaebust, sest neil ei ole

TsMS § 660 lg 1 järgi määruskaebuse esitamise õigust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Pankrotivõlgnik ja tema abikaasa esitasid Riigikohtule määruskaebuse, milles palusid maa- ja

ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Samuti palusid nad lahendada ringkonnakohtus lahendamata taotlused ja tunnistada

tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseaduse §-ga 32 ja §-dega 11–15 vastuolus olevaks osas, milles

see ei näe ette ühisomaniku menetlusse astumise võimalust selliselt, et ühisomanik saaks

kompromissi kinnitamise määruse vaidlustada, et välistada selle tema suhtes jõustumine ja tema

omandiõiguse kahjustamine, samuti osas, milles see ei näe ette kohtu kohustust tuvastada

kompromissilepingut kinnitades, et kompromissilepingus ei käsutata ühisomandis olevat vara teise

ühisomaniku teadmata ja nõusolekuta, ja osas, milles seadus ei näe ette ühisomaniku õigust esitada

samal alusel ja sama esemega hagi sama kostja vastu juhul, kui üks ühisomanik on sellise menetluse

kompromissiga lõpetanud. Menetluskulud palusid määruskaebuse esitajad jätta pankrotihalduri

kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus vastamata määruskaebuse väitele, et

tsiviilkohtumenetluse seadustik on vastuolus põhiseadusega, kuna jätab mehe ja naise huvid kaitseta,

kui neil ei ole õigust esitada määruskaebust kompromissi kinnitamise määruse peale.

Maakohus ei saanud 12. novembri 2014. a määrusega kompromissilepingut kinnitada, sest hagis

esitatud nõue kuulus abikaasade ühisvara hulka ja kompromissilepingu sõlmimiseks oli vaja ka

pankrotivõlgniku abikaasa nõusolekut. Pankrotihaldur ei saa tugineda pankrotivõlgniku abikaasa

nõusoleku eeldusele. Kohus ei või kinnitada tühist kompromissilepingut ega otsustada menetlusse

kaasamata isiku (pankrotivõlgniku abikaasa) varaliste õiguste üle. Pankrotihaldur ei arutanud nõudest

loobumist pankrotivõlgniku ega tema abikaasaga ning jättis võlgniku huvid kaitseta. Pankrotihaldur

ja kostja ei olnud maakohtu määruse tegemise ajaks lepingut allkirjastanud.

Pankrotivõlgniku ja tema abikaasa huvid on jäänud pankrotimenetluse tõttu praeguses

kohtumenetluses kaitseta ja see ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kuna kohtumenetlus puudutab ka

pankrotivõlgniku abikaasa varalisi õigusi, tuleb abikaasa lugeda menetluses kaashagejaks. Abikaasa

kaashagejaks lugemise korral ei oleks saanud pankrotihaldur sõlmida kompromissilepingut ilma

pankrotivõlgniku abikaasat kaasamata. Pankrotihaldur ei või kahjustada kohtumenetluses

pankrotivõlgniku ega tema abikaasa õigusi ja huve.

15. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle menetlusse võtmata, sest kaebuse

esitajatel ei ole määruskaebuse esitamise õigust. Menetluskulud palus hageja jätta pankrotivõlgniku

abikaasa kanda. Hageja jäi kõigi varem menetluses esitatud vastuväidete juurde.

16. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning

maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta määruskaebuse esitajate

kanda. Maa- ja ringkonnakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud. Asjas ei ole alust tunnistada

tsiviilkohtumenetluse seadustikku põhiseaduse vastaseks. Abikaasa õigused on kaitstud

pankrotimenetluses, kus ta saab nõuda ühisvara jagamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 695

läbi vaatamata, sest määruskaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna selle esitajatel ei ole

õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust.

18. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu, et kuigi Riigikohtule esitatud määruskaebusele on märgitud

määruskaebuse esitajaks nii pankrotivõlgnik kui ka pankrotivõlgniku abikaasa, on määruskaebuse

digitaalselt allkirjastanud üksnes võlgniku abikaasa lepinguline esindaja. Sellest saab kolleegiumi

hinnangul järeldada, et määruskaebuse on Riigikohtule esitanud üksnes pankrotivõlgniku abikaasa.

Isegi kui lugeda, et pankrotivõlgniku abikaasa lepinguline esindaja on ühtlasi ka pankrotivõlgniku

lepingulise esindajana määruskaebuse allkirjastanud, ei oleks kolleegiumil alust tema määruskaebust

läbi vaadata, sest PankrS § 35 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku

varast pankrotivara ja võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse, läheb üle haldurile. Seega osaleb praeguses asjas pankrotivõlgniku asemel

kohtumenetluses pankrotihaldur ja pankrotivõlgnik ei saa iseseisvalt kohtumenetluses osaleda, sh

esitada määruskaebust Riigikohtule.

19. Kolleegiumi hinnangul ei saa Riigikohtule esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust

ka pankrotivõlgniku abikaasa.

Praeguses asjas esitas pankrotihaldur hagi pankrotivõlgnikule võlausaldajalt raha saamiseks.

Menetlus maakohtus lõppes sellega, et maakohus kinnitas määrusega poolte kompromissi.

Pankrotivõlgniku abikaasa ei osalenud mingil viisil maakohtu menetluses, kuid esitas määruskaebuse

maakohtu määruse peale ja palus alternatiivselt lugeda end asjas kaashagejaks või kaasata menetlusse

iseseisva nõudega või iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Harju Maakohus jättis 2. detsembri

2014. a määrusega taotlused rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2015. a

määrusega maakohtu määruse muutmata.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 järgi üksnes juhul, kui selle

esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada

määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kolleegiumi hinnangul ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusosalise ega muu

isiku õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata isiku taotlus

käsitada teda kohtumenetluses kaashagejana, ega ka ringkonnakohtu määruse peale, millega

maakohtu määrus jäi muutmata. Seetõttu tuleb selles osas jätta esitatud määruskaebus TsMS § 682

lg 1 alusel läbi vaatamata.

Kolleegiumi hinnangul ei ole pankrotivõlgniku abikaasal õigust esitada Riigikohtule määruskaebust

ka osas, milles jäi rahuldamata tema taotlus kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna. TsMS § 216 lg 6

järgi võib küll kolmas isik esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega maakohus jättis

ta menetlusse kaasamata, kuid maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seega tuleb ka selles osas jätta

määruskaebus TsMS § 682 lg 1 alusel läbi vaatamata.

20. Ühtse kohtupraktika kujundamiseks ja vastuseks määruskaebuse väitele, et pankrotivõlgniku ja

tema abikaasa õigused ja huvid jäävad kaitseta, kui pankrotivõlgnik ja tema abikaasa ei saa

pankrotihalduri hagi alusel algatatud kohtumenetluses osaleda, märgib kolleegium järgmist.

Olukorras, kus kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, moodustub võlgnikust abikaasa

varast PankrS § 35 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi pankrotivara ning pankrotihaldurile läheb PankrS § 35

lg 1 p 2 järgi üle võlgnikust abikaasa vara valitsemise õigus ning õigus olla tema asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidlustes, mis puudutavad pankrotivara või vara, mille võib

arvata pankrotivarasse. Seejuures saab haldur arvata pankrotivara hulka üksnes võlgnikule kuuluva

vara. Kui vara kuulub abikaasade ühisvara hulka, tuleb see esmalt PankrS § 122 järgi jagada.

Eelkõige peab pankrotihaldur nõudma PankrS § 122 lg 1 järgi ühisvara jagamist ja võlgniku osa

eraldamist ega või arvata pankrotivara hulka abikaasade ühisvara. Kui haldur on seda siiski teinud,

saab võlgniku abikaasa esitada PankrS § 122 lg 4 järgi hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa

välistamiseks pankrotivarast. Juhul, kui abikaasade ühisvara hulka peaks kuuluma kas enne 1. juulit

2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 või kehtiva PKS § 26 järgi abikaasade ühine nõudeõigus kolmanda

isiku vastu, saab võlgniku abikaasa nõuda PankrS § 122 lg 4 järgi ka sellise nõudeõiguse jagamist ja

oma osa välistamist pankrotivarast, kui nõue on arvatud ekslikult võlgniku pankrotivara hulka (vt ka

Riigikohtu 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 10; 6. veebruari 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-103-07, p-d 23–24; 3. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-06, p 20).

Seega oleks sellisel juhul pankrotivõlgniku abikaasa kohaseks õiguskaitsevahendiks ühisvara

jagamine, mitte osalemine koos pankrotihalduriga pankrotivarasse kuuluva nõude täitmiseks

(PankrS § 37) alustatud kohtumenetluses.

Ka pankrotivõlgnikul ei ole pankrotiseaduse järgi õigust nõuda enda kaasamist sellisesse

kohtumenetlusse, sest pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle tema vara valitsemise õigus

(PankrS § 35 lg 1 p 2) ning pankrotiseadusest ei tulene, et võlgnik võiks sarnaselt ühisvara jagamisele

osaleda koos halduriga sellises kohtumenetluses. Seejuures peab haldur kaitsma pankrotimenetluses

mh ka võlgniku huve ning täitma oma kohustusi korralikule ja ausale haldurile omase hoolega

(PankrS § 55 lg-d 1–2). Kui haldur rikub võlgniku vara valitsedes oma kohustusi, saab võlgnik

PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate

üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Samuti saab võlgnik nõuda PankrS § 63

järgi kahju hüvitamist haldurilt, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud võlgnikule süüliselt

kahju.

Eeltoodud põhjendustel ei ole pankrotivõlgniku ega tema abikaasa õigused ja huvid kaitseta, kui neid

ei kaasata halduri alustatud kohtumenetlusse, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda

pankrotivõlgniku abikaasa kaashagejana kohtumenetlusse kaasamise ja ilma tema osaluseta

kompromissilepingu sõlmimise ning kinnitamise küsimust.

21. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb sellelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 viimase

lause järgi tagastada.

Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Villu Kõve, Ants Kull, Malle Seppik