3-2-1-34-15 · Riigikohus

Riigikohtunike Peeter Jerofejevi ja Tambet Tampuu eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15

Me ei nõustu tsiviilkolleegiumi enamuse seisukohaga, et ulatuses, milles pandipidaja nõue jääb

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete mahaarvamise tõttu esimese järgu nõudena rahuldamata,

tuleb tema nõue rahuldada PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi koos muude tähtaegselt esitatud tunnustatud

nõuetega ehk teise järgu nõuetega (vt otsuse p 13). Jääme kolleegiumi varasema seisukoha juurde,

mille järgi ei tule pandipidaja nõuet rahuldada teise järgu nõudena ulatuses, milles pandipidaja osaleb

pankrotimenetlusega seotud väljamaksetes PankrS § 153 lg 2 järgi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

11. mai 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-05, p-d 15 ja 16; 13. oktoobri 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-85-14, p 10). Märgime, et kolleegium ei ole viidatud lahendites avaldanud

seisukohta, et pandipidaja nõue lõppeb PankrS § 153 lg 2 järgi rahuldamata jäävas osas (nagu

ekslikult leidis ringkonnakohus).

Leiame jätkuvalt, et PankrS § 153 lg 4 esimeses lauses mõeldakse üksnes seda olukorda, kus

pandieseme müügist saadakse vähem raha kui oli pandipidaja nõue (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

11. mai 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-05, p ja 16). Seega ei tähenda pandipidaja

rahuldamisele kuuluva nõude PankrS § 153 lg-st 2 tulenev vähenemine meie arvates pandipidaja

nõude rahuldamata jäämist PankrS § 153 lg 4 esimese lause mõttes.

Kolleegiumi enamuse kõnealune seisukoht toob meie arvates kaasa ebaõiglase olukorra, kus

pandipidaja hakkab kandma pankrotimenetluse kulusid võrreldes teiste teise järgu nõuet omavate

võlausaldajatega vähem, kui ta peaks võrdeliselt kandma oma nõude suurust arvestades. Pärast

esimese järgu nõude rahuldamiseks pandipidajale väljamakse (vähemalt 85% ulatuses) tegemist saab

pandipidaja kolleegiumi enamuse tõlgendusest tulenevalt kasutada sisuliselt sama raha

(st pandieseme müügist saadud raha osa, mis juba arvatakse PankrS § 153 lg 2 järgi

pankrotimenetluse kulude katteks) teistkordselt pankrotimenetluse kulude katmiseks enne teise järgu

nõuete rahuldamiseks väljamaksete tegemist ja seda võrdeliselt järelejäänud teise järgu nõude

suurusele. See ei ole meie arvates õiglane teiste teise järgu nõudeid omavate võlausaldajate suhtes,

kes ei saa oma nõuet rahuldada pandieseme müügi saadud tulemi arvel ning peavad kandma

pankrotimenetluse kulusid võrdeliselt oma nõude suurusele.

Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu