3-1-1-85-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-85-15

Määruse kuupäev

3. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Jüri Ilvest

Kohtuasi

Kahtlustatava X ja kolmanda isiku Y vara arestimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2015. a määrus kriminaalasjas

nr 1-15-3351

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kolmanda isiku Y esindaja vandeadvokaat Küllike Namm,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Viru Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Ave Arnim

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. oktoober 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2015. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-3351 muutmata ja

kolmanda isiku Y esindaja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-i kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) § 293 lg 2 p 1 (alates jaanuarist 2015 kvalifitseeritav

KarS § 294 lg 2 p 1) järgi pistise ja KarS § 294 lg 2 p 1 järgi altkäemaksu võtmises. Kokkuvõtlikult

heidetakse X-le ette, et töötades Maanteeameti A regiooni liiklusregistri B büroo C ametikohal,

kasutas ta ära enda ametiseisundit perioodil 2014. a novembrist kuni 2015. a jaanuarini. Ta võttis

vastu vara selle eest, et teavitas liikluseksami sooritajaid enne eksami toimumist nende sõidueksami

marsruudist, valis kokkulepitud teekonna ka eksamil ning luges sõidueksami positiivselt sooritatuks.

2. 23. aprillil 2015 esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ave Arnim taotluse

arestida võimaliku konfiskeerimise tagamiseks KarS § 832 lg 1 alusel X-i sõiduauto Volvo XC90

väärtusega 7835 eurot ja sularaha 20 eurot. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel taotles prokurör AS-

i Swedbank tähtajalisel hoiukontol olevate rahaliste vahendite (5840,14 eurot) arestimist. Samuti

taotles ringkonnaprokurör X-i abikaasa Y-i sularaha, s.o 200 euro arestimist KarS § 832 lg 2 alusel.

3. Viru Maakohtu 28. aprilli 2015. a määruses leiti, et X-ile on kahtlustus esitatud põhjendatult ja

esinevad vara arestimise alused. Kohus rahuldas vara arestimise taotluse täies ulatuses. Nii

kahtlustuse põhjendatust kui ka vara arestimise alust põhistas maakohus eelkõige X-i ja tema

perekonnaliikmete pangakontode väljavõtetega. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2010 kuni 21. jaanuarini

2015 laekus kontodele teadmata allikatest üle 25 000 euro ning seda raha käsitas kohus võimaliku

kriminaalse tuluna.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmanda isiku Y-i lepinguline esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm, kes taotles vara arestimise määruse osalist tühistamist. Esindaja palus

vabastada aresti alt sularaha 220 eurot ja sõiduauto Volvo XC90. Üheks määruskaebuse argumendiks

oli, et sõiduk on abikaasade ühisvara, kuna on soetatud abielu kestel.

5. Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2015. a määrusega tühistati Viru Maakohtu määrus osaliselt, s.o X-

i sõiduki arestimise osas, ja arestiti sõiduauto Volvo XC90 kui X-i ja Y-i ühisvara. Muus osas jättis

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse kolmanda isiku Y-i esindaja vandeadvokaat

K. Namm, kes taotleb ringkonnakohtu määruse osalist tühistamist ning 220 euro ja sõiduauto Volvo

XC90 aresti alt vabastamist.

7. Määruskaebuses osutatakse tähelepanu, et ringkonnakohus lähtus määruskaebemenetluses

ekslikest asjaoludest. Ringkonnakohtu määruse järgi võttis X pistist 14 korral, kuid 5 teo osas oli

kriminaalmenetlus juba lõpetatud. Selle kinnituseks edastas vandeadvokaat Riigikohtule

kriminaalmenetluse lõpetamise määrused. Praeguseks kahtlustatakse X-i 9 korral pistise võtmises

kokku summas 900 eurot.

8. Kaitsja peab ringkonnakohtu menetlust ka kokkuvõtlikult erapoolikuks ja hooletuks. Lisaks

sellele, et kohus ei vaevunud asja sisuga põhjalikumalt tutvuma, kestis kohtuistung üksnes 6 minutit.

Nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik asja sisuliselt arutada. Kuna maakohtus suulist istungit ei

toimunud ning Y kaasati menetlusse kolmanda isikuna alles pärast vara arestimise määruse

koostamist, pidanuks just ringkonnakohtu istung tagama Y-i õiguste kaitse.

9. Ringkonnakohtu määruse kohaselt sai X kuriteo toimepanemise tulemusel ebaseaduslikku tulu

5840,14 eurot ning kahtlustuse järgi sai ta pistist 900 eurot ja altkäemaksu 100 eurot. Eelneva

valguses jääb määruskaebuse esitajale selgusetuks, miks on arestitud kahtlustatava ja tema abikaasa

vara kokku 13 895,14 euro väärtuses.

10. Kolmanda isiku esindaja arvates on kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et arestitud vara

hulka kuuluv sularaha 220 eurot ei ole kuritegelik tulu. Raha pärineb X-i ja Y-i seaduslikest

sissetulekutest ning 150 eurot sellest on saadud kingitusena kolmanda isiku emalt. Sõiduauto Volvo,

mille väärtus oli soetamise hetkel 8000 eurot, on ostetud Y-i emalt kingituseks saadud sularaha (7000

eurot) ja abikaasade seadusliku sissetuleku eest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolmanda isiku esindaja määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid menetlus- või

materiaalõiguse rikkumisi, mis tingiksid vara arestimise määruse tühistamise. Kohtud on kolmanda

isiku sisulistele väidetele juba ammendavalt vastanud. Küll aga ei olnud ringkonnakohtule teada, et

kriminaalmenetlus on 5 pistise võtmise teo osas lõpetatud. Arvestades eelnevat, esitab kolleegium

seisukoha üksnes selle kohta, kas ja kuidas mõjutab kriminaalmenetluse osaline lõpetamine Y-i vara

arestimist.

12. X-i kahtlustatakse üheksal korral pistise võtmises 2014. aastal ja ühel korral altkäemaksu

võtmises 2015. aastal. Ringkonnakohus lähtus ekslikult teadmisest, et X-i kahtlustatakse pistise

võtmises 14 korral, kuna prokuratuur ei teavitanud kohut, et viie teo osas oli selleks ajaks X-i suhtes

menetlus lõpetatud. Ringkonnakohtu viga ei saa aga pidada oluliseks, sest käesolevas asjas ei muuda

kriminaalmenetluse osaline lõpetamine vara arestimise aluseid.

13. Y-i vara on arestitud laiendatud konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks. Vara

arestimine KarS § 832 järgi eeldab, et isikut kahtlustatakse vähemalt ühes kuriteos, mis sätestab

laiendatud konfiskeerimise kohaldamise. X-i puhul on selleks teoks ainult KarS § 294 lg 2 p-s 1

sätestatud altkäemaksu võtmine, kuna enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 293 vara laiendatud

konfiskeerimist ei võimaldanud. Eelnevast tuleneb, et vara arestimiseks laiendatud konfiskeerimise

või selle asendamise tagamiseks on käesolevas kriminaalasjas tähtis vaid X-ile KarS § 294 lg 2 p 1

järgi esitatud kahtlustus, mille osas menetlust lõpetatud ei ole. Üksnes see kahtlustus loob

materiaalsed eeldused vara arestimiseks laiendatud konfiskeerimise tagamiseks.

14. Laiendatud konfiskeerimise kohaldamine ei eelda, et kogu konfiskeeritav vara pärineks

kuriteost, milles isik süüdi tunnistatakse. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude

kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise

tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab

kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest

kuritegudest. KarS § 832 lg 1 teise lause kohaselt peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-76-13, p 8).

Praeguses asjas on kohtud teinud kindlaks perekond X ja Y elatustaseme erinevuse legaalsest

sissetulekust. Maakohus nentis, et leibkond on alates 2010. aasta algusest omandanud teadmata

allikatest üle 25 000 euro. X ja Y omakorda ei ole suutnud veenvalt tõendada, et nimetatud vara on

legaalset päritolu. Seega on 13 895,14 euro väärtuses vara arestimine põhjendatud.

15. Kolleegium selgitab ka KarS § 5 lg-st 3 tulenevat raskema seaduse tagasiulatuva kohaldamise

keeldu praeguse vara arestimise menetluse kontekstis. Kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimine on võimalik vaid juhul, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos, mille toimepanemise

eest on laiendatud konfiskeerimine karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis ette nähtud. Kui

isiku poolt toimepandu kvalifitseerus toimepanemise ajal kuriteona, mis ei võimaldanud laiendatud

konfiskeerimist (näiteks pistis), kuid pärast 1. jaanuari 2015 on karistatav mõne teise eriosa

paragrahvi järgi, mis sellist konfiskeerimist võimaldab (näiteks altkäemaks), tuleb lähtuda raskema

seaduse tagasiulatuva kohaldamise keelust ning laiendatud konfiskeerimine on välistatud. Kui aga

kasvõi üks tegudest võimaldas toimepanemise ajal ja võimaldab ka praegu laiendatud konfiskeerimist

kasutada, tuleb seda KarS § 832 muude eelduste olemasolul teha.

16. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2015. a määruse muutmata ja kolmanda isiku

esindaja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)