3-3-1-36-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-36-15

Otsuse kuupäev

3. november 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive

Ligi

Kohtuasi

R. R. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevusega tekitatud

varalise ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja R. R.

Vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2015. a otsus asjas

nr 3-12-481

Menetluse alus Riigikohtus

Politsei- ja Piirivalveameti ning R. R. kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2015. a otsuse asjas nr 3-12-481

resolutsiooni punkt 3, millega mõisteti Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja

6. juulil 2011. a-l kaebaja korteri läbivaatuse ajal kõrvaliste isikute korterisse sisenemise ja selle

fotografeerimise tõkestamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis 150 eurot.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et Politsei- ja Piirivalveameti tegevusetus,

mis seisnes kõrvaliste isikute kaebaja eluruumi sisenemise ja selle pildistamata takistamata

jätmises, oli õigusvastane.

4. Jätta kaebaja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ülemkonstaabli 15. juuli 2011. a kirja kohaselt sai

Kesklinna politseijaoskonna autopatrull 6. juulil 2011 väljakutse, kuna majanaaber kahtlustas, et

korteris võib olla inimese surnukeha, sest korterist levis ebameeldivat lõhna. Politseipatrull saabus

sündmuskohale ning kutsus Päästeameti ja kiirabi ekipaaži. Päästeameti töötajad avasid korteri ukse.

Korter vaadati visuaalselt üle, surnukeha ei avastatud, läbiotsimist korteris ei toimunud. Politsei-

patrull pitseeris korteri ukse ja informeeris juhtumist korteriühistu juhatuse liiget.

2. R. R. (kaebaja) esitas halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Päästeameti

6. juuli 2011. a tegevuse (s.o kaebaja korterisse sisenemise, kõrvalise mitteõigustatud isiku kaasamise

ning korteris pildistamise) õigusvastasuse tuvastamiseks, varalise kahju 91 526 euro 34 sendi ja kohtu

äranägemisel mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja leidis järgmist:

1) päästmistoimingu aluseks ei saa olla üksnes naabri kahtlus;

2) politsei sisenes kaebaja eluruumi õigusvastaselt, kuna ta ei taotlenud halduskohtu luba. Politsei

tegutses õigusvastaselt, kui ta lubas korterisse kõrvalised isikud. Eluruumi võib valdaja teadmiseta

siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada;

3) korteriühistu ei ole kaebaja korterist tuleneva väidetava ebameeldiva lõhna pärast kaebajale kunagi

pretensioone esitanud;

4) korterisse tungimise tegelik põhjus oli korterühistu soov hankida tõendeid kaebaja vastu tsiviil-

asjas esitatud haginõude põhjendamiseks;

5) rikutud on kaebaja korteriukse lukk. Kaebaja tervis muutus pärast juhtumit halvaks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 14. mai 2014. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused

olid järgmised:

1) korteriühistu esimees kutsus politseipatrulli, kuna ta polnud pensioniealist korteriomanikku kaua

aega näinud, korterist tuli ebameeldivat lõhna ja isik kahtlustas, et korteriomanik on surnud. Nii

politseil kui ka Päästeametil oli alust arvata, et korteris võib olla surnud inimene;

2) politsei uuris enne sisenemist andmebaasidest kaebaja sugulaste ja kontaktide olemasolu kohta,

kuid ta ei leidnud neid. Uksele koputamisele vastust ei järgnenud;

3) korterisse sisenemine oli seaduslik ning halduskohtu luba polnud vajalik. Ilma sisenemata ei olnud

võimalik veenduda, et kahtlused on alusetud;

4) tõenditest ei nähtu, et politseinikud oleksid viibinud kaebaja korteris kauem, kui see oli vajalik

visuaalselt tuvastamaks, kas seal on abitus seisundis isik või surnukeha;

5) tõendatud ei ole, et korterisse oleksid sisenenud päästjad;

6) tõendatud ei ole, et vastustajad lubasid või kutsusid korterisse kõrvalisi isikuid. Asjaolu, et keegi

omavoliliselt pildistas ukse pealt või esikust kaebaja korteri sisemust, on kahetsusväärne, kuid ei

muuda vaidlustatud toimingut õigusvastaseks. Mõistetav on, et politsei tähelepanu oli koondunud

võimaliku surnukeha otsimisele ning seetõttu ei jõudnud ta hoida silma peal koridoris viibijate

tegemistel;

7) kuigi PPA ja Päästeameti 6. juuli 2011. a toiming riivas kaebaja õigusi, oli riive proportsionaalne.

Põhjendamatu on kaebaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Kaebaja väited kahju

tekitamisest on tõendamata.

4. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus

tühistada ja kaebus rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20. veebruari 2015. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt,

tühistas halduskohtu 14. mai 2014. a otsuse osas, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja

nõude Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, ning mõistis Politsei- ja

Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja kõrvaliste isikute korterisse sisenemise ja selle

fotografeerimise tõkestamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 150 eurot.

Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised:

1) korteriühistu esindajate ja naabrite käitumine, sh väidetav pahatahtlikkus, ei mõjuta vastustajate

toimingute õiguspärasust, kui see ei saanud politsei- ja päästeametnikele olla äratuntav;

2) Päästeamet avas PPA taotlusel kaebaja korteri ukse ja politseiametnikud sisenesid kaebaja

korterisse surnud või abitus seisundis oleva kaebaja leidmiseks;

3) vastustaja tegevuse õiguspärasust tuleb hinnata politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 738 alusel,

mis reguleeris valduse läbivaatust. PPA tegevus korteri läbivaatamisel oli õiguspärane. Nimetatud

sätte eeldused korteri läbivaatuseks olid täidetud. Olukorras, kus naabrite kinnitusel ei olnud kaebajat

(70-aastane isik) pikemat aega nähtud ning koridoris levis hais, oli politseiametnikel põhjendatud alus

arvata, et korteris võib olla inimese surnukeha või isik võib olla seal abitus seisundis. Kahtluse korral,

et korteris viibib abitus seisundis isik, on tegemist vahetu kõrgendatud ohuga inimese elule või

tervisele;

4) ebameeldivalt lehkava surnukeha jätmine korterisse oleks samuti vastuolus nõudega tagada surnu-

keha väärikas kohtlemine ja naabrite õiguste kaitse, arvestades sündmuse toimumist juulikuus.

Surnukeha jätmine eluruumi ei oleks sellise kaaluka avaliku korra normi täitmist taganud piisavalt

kiiresti. Seega esines ka seetõttu vahetu oht;

5) kaebaja väidetest nähtub, et korteris olid ruumid, mis ei olnud täiel määral aknast vaatamise korral

nähtavad, sest need olid liigendatud ning täidetud suures koguses asjadega, mille tagant ei oleks

pruukinud olla surnukeha või abitus seisundis isik näha. Fotod kinnitavad, et aken ei olnud ka

sedavõrd puhas, et sellest vaadates oleks valgustamata ruumis olnud võimalik surnukeha või abitut

inimest tingimata näha. Avatud akna kasutamine eluruumi sisenemiseks lukustatud ukse avamise

asemel ei olnud nõutav, arvestades eriti seda, et politseiametniku ettekandest nähtub, et ukselukku ei

lõhutud;

6) kui registritest ja naabritelt saadud teabest ei nähtunud ühtegi kiiret võimalust kaebaja või tema

lähedastega kontakti saada, ei olnud nõutav toiminguga viivitamine. Ette ei saa heita kaebaja ja nende

isikute vaheliste halbade suhete ning kaebajat puudutavate kohtuasjade olemasolu ja sisu välja

selgitamata jätmist, kuna politseil tuli tegutseda viivitamatult;

7) kuna politseiametnikud tuvastasid vahetu kõrgendatud ohu, ei olnud PPVS § 738 lg 2 teise lause

kohaselt vaja eelnevat halduskohtu luba;

8) PPA ei rikkunud menetlusnorme, kui ta jättis toimingu juurde kutsumata kohaliku omavalitsuse

ametiisiku;

9) usutav ei ole, et kõrvalised isikud viibisid korteris politsei kutsel. Samas kõrvaliste isikute

sisenemine kaebaja valdusesse ja nende poolt kaebaja valduste pildistamine oli lubamatu. Politseil

tuli tagada valduse puutumatus ja välistada kõrvaliste isikute lubamatu käitumine. Seeläbi rikkus

politsei valduse läbivaatuse nõudeid;

10) õigusvastane oli ka toimingu protokollimata jätmine, kuid see ei tekitanud kaebajale kahju;

11) Päästeameti poolt ametiabi osutamine oli õiguspärane;

12) kõrvaliste isikute korteris viibimise ja selle pildistamise takistamata jätmisega ei tekitanud PPA

kaebajale varalist kahju. PPA on kõrvalistele isikutele J. Sägile ja P. Kaaretile (suulise) ettekirjutuse

tegemata ja vajaduse korral muude riikliku järelevalve meetmete kohaldamata jätmisel tegutsenud

hooletult, s.t süüliselt. Usutav on, et kaebajale tekitati väärikuse alandamise ja kodu puutumatuse

rikkumisega mittevaraline kahju 150 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Politsei- ja Piirivalveamet taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas,

millega kaebus rahuldati osaliselt, ja halduskohtu otsuse jõusse jätmist või asja tagasisaatmist

ringkonnakohtusse uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) korterisse oli vaja siseneda viivitamatult;

2) turvalisuse huvides oli vaja korterisse siseneda kahekesi. Korter oli tihedalt asju täis. Taolises

olukorras ei olnud võimalik jätta kedagi ukse juurde ega märgata, mis toimub ukse juures. Kuna

politseinikud ei olnud teadlikud korteri pildistamisest ega sinna hetkeks sisenemisest, ei saanud nad

teha isikutele ettekirjutust. Korteri ust ei saanud enda järel ka lukustada, kuna neil puudus võti,

samuti oleks võinud see ohustada politseinikke ning takistada neil vajaduse korral väljumast.

Politseinikud ei olnud teadlikud kaebaja ja majaelanike vahelisest konfliktist. Teise patrulli kutsumine

oleks nõudnud lisaaega. Mõistlikult tegutsedes ei olnud võimalik praegusel juhul takistada eluruumi

loata pildistamist ning sellesse hetkeks sisenemist;

3) vastustaja ei ole alandanud kaebaja väärikust;

4) ringkonnakohtu otsus oli üllatav.

7. Kaebaja on vastuses seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebaja taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kuna ringkonnakohus

kohaldas valesti materiaal- ja menetlusõigust.

9. Päästeamet vaidleb kaebaja kassatsioonkaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kassatsiooniastmes on vaidlus esmalt selle üle, kas vastustaja tegutses õiguspäraselt, kui ta

sisenes kaebaja korterisse. Teiseks vaieldakse selle üle, kas vaidlustatud tegevuse muudab õigus-

vastaseks see, et pärast politseinike korterisse sisenemist nende teadmata sisenes üks kõrvaline isik

samuti hetkeks kaebaja korterisse ning teine kõrvaline isik pildistas üle ukse kaebaja korterit.

11. Kohtud tuvastasid, et korteriühistu esimees kutsus politsei, kuna kaebajat kui toimingu ajal 70-

aastast inimest ei oldud pikemat aega nähtud ning elumaja koridoris levis ebameeldiv lõhn. Enne

toimingu tegemist oli nii politseinikel kui ka päästjatel kahtlus, et korteris võib olla abitus seisundis

inimene või surnukeha. Registri andmete ja naabritelt saadud teabe kohaselt ei olnud võimalik

kaebaja lähedastega kontakti saada. Pärast korteri uksele koputamist ust ei avatud. Korteris olid

ruumid, mis ei olnud täiel määral aknast nähtavad. Omavoliliselt ja ilma politseinike teadmata sisenes

üks kõrvalistest isikutest kaebaja korterisse ja teine isik pildistas üle ukse kaebaja korterit.

Kolleegium võtab kohtute tuvastatud asjaolud oma otsuse aluseks (halduskohtumenetluse seadustik

(HKMS) § 158 lg 2).

12. Kuigi politsei kaasas Päästeameti, kelle ametnikud nihutasid tööriista abil lukuosa ja avasid

ukse, ei ole vaidlustatud tegevus (s.o valdusesse sisenemine) omistatav Päästeametile, vaid politseile.

Valdusesse sisenemiseks avati uks politsei taotlusel tema ülesande täitmiseks ametiabi korras

(halduskoostöö seadus § 17 lg 1).

13. Ringkonnakohus käsitas politsei tegevust, mis seisnes korterisse sisenemises ning selle

visuaalses vaatlemises, kaebaja valduse läbivaatusena PPVS § 738, mitte tema valdusesse

sisenemisena PPVS § 737 tähenduses.

13.1. Valdusesse sisenemine on riikliku järelevalve meede, mille kohaselt siseneb politsei valdaja

nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi,

sh hõlmab see uste ja väravate avamist või muude takistuste kõrvaldamist (PPVS § 737 lg 1).

Seevastu valduse läbivaatus on riikliku järelevalve meede, mille kohaselt vaatab politsei valdaja

nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi, sh hõlmab

see seal asuva asja läbivaatamist ning uste ja väravate avamist või muude takistuste kõrvaldamist

(PPVS § 738 lg 1).

13.2. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on oma eesmärgilt ja olemuselt, tagajärgedelt ning

põhiõiguste riive intensiivsuselt kaks erinevat meedet. Valdusesse sisenemise korral on tegemist

valdusesse sisenemise, seal olemise ja üksnes selle visuaalse vaatlemisega, mille eesmärgiks on mh

selgitada ega ei esine ohuolukorda. Kuna valdusesse sisenemise meede riivab isiku õigusi väiksema

intensiivsusega, ei nõua see õiguse kohaselt eelnevat halduskohtu luba.

Valduse läbivaatus riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse sisenemine, kuna see hõlmab

lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele vaatlemisele ka seal asuvate asjade

läbivaatamist ja uurimist (nt kappide ja sahtlite avamist jmt). Valduse läbivaatuse eesmärk on

üldjuhul leida varjatav ja peidetud asi või isik, mida või keda valdaja ise vabatahtlikult ei näita.

Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma loaga

(PPVS § 738 lg 2 esimene lause).

13.3. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus praegusel juhul politsei tegevuse ekslikult

kvalifitseerinud valduse läbivaatusena PPVS § 738 tähenduses. Halduskohus märkis oma otsuses, et

politseinikud sisenesid kaebaja korterisse, et visuaalselt tuvastada, kas seal oli abitus seisundis isik

või surnukeha. Seda seisukohta ei ole ringkonnakohus ümber lükanud ega tuvastanud, et lisaks

korteri visuaalsele vaatlusele oleksid politseinikud seal olevaid asju läbi vaadanud ja uurinud.

Eelnevast tulenevalt jagab kolleegium halduskohtu seisukohta, et politsei tegevus oli kvalifitseeritav

valdusesse sisenemisena.

14. Valdusesse võib siseneda: 1) kui on alust arvata, et valduses viibib isik, kellelt võib võtta

seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust

seisundist ohustatud; või 2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks (PPVS § 737 lg 1).

Kõrgendatud oht on oht mh isiku elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele vabadusele (PPVS

§ 73 lg 3). Politsei võib eespool nimetatud tingimustel siseneda valdusesse ka ohu väljaselgitamiseks

või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut

oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik (PPVS § 737 lg 2).

14.1. Praeguses asjas oli politseil tekkinud alus arvata, et eluruumis võib olla abitus seisundis isik,

kelle elu või tervis on ohus, või surnukeha. Aluse selleks andis naabritelt saadud teave, et tegemist on

eaka inimesega, keda ei oldud pikemat aega nähtud, eluruumi ust koputamise peale ei avatud ning

elamu koridoris levis ebameeldiv lõhn.

Kolleegiumi hinnangul olid praeguses asjas täidetud PPVS § 737 lg 1 nii p-s 1 kui ka p-s 2 sätestatud

valdusesse sisenemise eeldused. Politseinike tuvastatud asjaolud andsid neile aluse arvata, et korteris

võib viibida abitus seisundis inimene, kelle elu või tervis võib olla ohus. Kui isiku elu, tervis või

kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohus, on see käsitatav ka kõrgendatud ohuna

PPVS § 73 lg 3 mõttes.

Kuigi PPVS § 737 lg 1 ei näe ette selget alust valdusesse sisenemiseks juhul, kui on kahtlus, et seal

võib olla surnukeha, oli praegusel juhul ka PPVS § 737 lg 2 eeldused valdusesse sisenemiseks

täidetud, kuna ebameeldiva lõhna tõttu levis korterist teisi elanikke oluliselt häiriv mõjutus.

14.2. Kohaldatud meedet ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks, kuna vähem koormavamat meedet

polnud. Aknast vaatamine ei oleks aidanud välja selgitada, kas korteris on abitus seisundis inimene

või surnukeha (vt käesoleva otsuse punkti 11). Lisaks märkis halduskohus, et politseinikud ei

viibinud korteris kauem, kui see oli vajalik selgitamaks välja, kas eluruumis viibib abitus seisundis

inimene või surnukeha.

14.3. Kuigi PPVS § 737 lg 4 kohaselt tohib eluruumi valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei

ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik vahetu kõrgendatud ohu

tõrjumiseks, ei takistanud lõige 4 praegusel juhul valdusesse sisenemist, sest politsei kahtlustas, et

just eluruumi valdaja ise on enda eluruumis abitus seisundis või surnud. Sellises olukorras ei ole

võimalik nõuda, et enne valdusesse sisenemist teavitatakse eluruumi valdajat.

14.4. Asjaolu, et pärast valdusesse sisenemist abitus seisundis inimest ega surnukeha ei leitud, ei

muuda kohaldatud meedet õigusvastaseks. Kohaldatud meetme õiguspärasuse hinnangu aluseks tuleb

võtta need asjaolud, mis olid politseile teada meetme kohaldamise otsustamisel (nn ex ante

vaatlusviis) (HKMS § 158 lg 2 teine lause, vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. veebruari 2014. a

otsus asjas nr 3-3-1-1-14, p 13).

15. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kuigi meetme protokollimata jätmine oli

õigusvastane (PPVS § 737 lg 7), ei saanud see kaebajale kahju põhjustada. Protokolliga fikseeritakse

nt menetlustoimingu asjaolud, menetluse käik, menetlustoimingu tulemus ja muud haldusmenetluse

seaduse § 18 lg-s 2 sätestatud asjaolud ning sellel on tõenduslik tähendus. Ringkonnakohus pidas

võimalikuks tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid PPA kirjalike dokumentide ning Päästeameti

koostatud kirjaliku protokolli ja stenogrammide alusel.

16. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna politsei ei tõkestanud kõrvalise isiku sisenemist

kaebaja valdusesse ega selle pildistamist, on politsei tegutsenud õigusvastaselt.

Kolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et politseil lasub kohustus kaitsta isiku õigusi

kolmanda isiku ründe eest, sh hõlmab see kohustus praeguses asjas kõrvaliste isikute kaebaja

eluruumi sisenemise ja selle pildistamise takistamist (põhiseaduse (PS) §-d 13, 26 ja 33, PPVS § 737

lg 5 teine lause). Asjaolu, et politseinikud pidid sisenema kaebaja eluruumi kahekesi, ei võtnud

politseilt kohustust tagada kaebaja eluruumi kaitse kolmandate isikute rünnete eest, nt kõrvaliste

isikute eelneva hoiatamisega. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuna politsei oli

kaebaja õiguste kaitsel tegevusetu ega võtnud kasutusele meedet kõrvaliste isikute kaebaja eluruumi

sisenemise ja selle pildistamise takistamiseks, rikkus ta kaebaja õigust kodu (PS § 33) ja eraelu (PS

§ 26) puutumatusele.

17. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha küsimuses, kas politsei põhjustas õigusvastase

tegevusetusega kaebajale mittevaralist kahju.

17.1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist mh kodu ja eraelu puutumatuse rikkumise korral. Kuna praeguses asjas rikkus

politsei oma tegevusetusega kaebaja eespool nimetatud õigusi, on tegemist RVastS § 9 lg-s 1

sätestatud õigusrikkumisega. Eelduslikult tekitas see kaebajale hingelist valu ja kannatusi. Praeguses

asjas pole kolleegiumil alust kahelda ka PPA süüs (RVastS § 9 lg 2).

17.2. Kuid iga põhiõiguste rikkumine ei pruugi kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb

asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning mh kohtu hinnangust rikkumise raskusele

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. oktoobri 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-43-11, p 18).

Kolleegium on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustaks RVastS

§ 9 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist rahas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. märtsi

2014. a otsus asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

Ringkonnakohus ei ole ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et üks kõrvaline isik sisenes kaebaja

valdusesse ning teine pildistas üle ukse kaebaja valdust omavoliliselt ning politsei teadmata. Asjas on

tuvastatud, et korter oli liigendatud ning täidetud suures koguses asjadega. Kõrvaline isik viibis

korteris üksnes hetke.

18. Kolleegium rahuldab eeltoodu tõttu PPA kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab ringkonna-

kohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja

hüvitise mittevaralise kahju eest 150 eurot. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega tuvastab,

et Politsei- ja Piirivalveameti tegevusetus kaebaja eluruumi kaitsmata jätmisel oli õigusvastane

(HKMS § 41 lg 5). Kolleegium jätab kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving