3-1-1-82-15 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedAlari Toomele koostati väärteoprotokollid selle kohta, et ta juhtis 15. jaanuaril ja 19. jaanuaril 2015. a mootorsõidukit juhtimisõiguseta. A. Toomelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud
Legislator headnote
AI generated3-1-1-82-15 · Riigikohus: jaanuaril ja 19. jaanuaril 2015. a mootorsõidukit juhtimisõiguseta. A. Toomelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-82-15
Otsuse kuupäev
22. oktoober 2015
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos
Kohtuasi
Väärteoasi Alari Toome karistamises LS § 201 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a otsus asjas nr 4-
15-865
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alari Toome kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti, kassatsioon
Teised kassatsioonimenetluse
pooled
Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
23. september 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a otsus Alari Toome väärteoasjas ja
lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 2 alusel.
2. Kaitsja kassatsioon rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Alari Toomele koostati väärteoprotokollid selle kohta, et ta juhtis 15. jaanuaril ja 19. jaanuaril
2015. a mootorsõidukit juhtimisõiguseta. A. Toomelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud
8. detsembrist 2014 kuni 7. augustini 2016. Mõlema teoga rikkus A. Toome liiklusseaduse (LS) § 90
lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
2. Kohtuväline menetleja pidas vajalikuks karistada A. Toomet arestiga ja saatis väärteoasja
väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel arutamiseks Pärnu Maakohtule.
3. Pärnu Maakohus mõistis 25. veebruari 2015. a otsusega A. Toome süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja
mõistis talle karistuseks kaheksa päeva aresti. Maakohus tegi kindlaks, et karistusregistri väljavõtte
järgi on A. Toomet karistatud 11. novembril 2014 LS § 227 lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse
äravõtmisega 20 kuuks (8. detsembrist 2014 kuni 7. augustini 2016), see otsus on jõustunud ning
edasikaebuste kohta andmed puuduvad. 15. ja 19. jaanuari 2015 väärtegude puhul on mootorsõiduki
juhtimise õiguseta juhtimine tõendatud juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja tunnistaja ülekuulamise
protokolliga. Karistuse valikut põhjendades märkis kohus, et rahalise karistuse mõistmine
A. Toomele ei ole otstarbekas. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Toomel viis kehtivat
liiklusalast väärteokaristust. Seega ei ole kergemad karistused, s.o rahatrahvid ega juhtimisõiguse
äravõtmine menetlusalusele isikule mõju avaldanud ning isik on jätkanud väärtegude toimepanemist.
4. Maakohtu 25. veebruari 2015. a otsuse peale esitas apellatsiooni A. Toome kaitsja Heldur Otti.
Apellant leidis, et maakohus ei ole arvestanud väärteoasjas olulise õigusliku asjaoluga. Nimelt tegi
Pärnu Maakohus 26. jaanuaril 2015 kriminaalasjas nr 1-15-584 otsuse (jõustus 11. veebruaril 2015),
millega tunnistas A. Toome süüdi ja karistas teda tingimisi 3-kuu pikkuse vangistusega
karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi. Karistus mõisteti selle eest, et A. Toome juhtis 23. jaanuaril
2015 Pärnus sõiduautot, kuigi oli 15. ja 19. jaanuaril 2015 kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt
LS § 91 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, ning seega oli ta
KarS §-s 4231 märgitud isik. Apellandi arvates pidi maakohus lõpetama väärteomenetluse
põhiseaduse (PS) § 23 lg-st 3 ja ne bis in idem-põhimõttest lähtudes VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. aprilli 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja
A. Toome kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et praeguses väärteomenetluses
karistatakse A. Toomet 15. ja 19. jaanuaril 2015 juhtimisõiguseta juhtimise eest. Pärnu Maakohtu
26. jaanuari 2015. a otsusega karistati aga A. Toomet KarS § 4231 järgi 23. jaanuaril 2015
juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seega ei ole tegemist topeltkaristamise või -menetlemisega, vaid
süstemaatilisusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08,
p 10). KarS § 4231 järgi karistamisel viidati 15. ja 19. jaanuari 2015. a rikkumistele kui
süstemaatilisuse tunnusele, mis ei välista väärteo korras karistamist LS § 201 alusel. Kui kuriteos
süüdimõistmise ajal ei olnud isik veel kahe varasema episoodi eest süüdi mõistetud, kuid olid olemas
juba tõendid, mis kinnitasid süstemaatilist kuritegu, siis ei ole piirangut, mis välistaks pärast kuriteos
süüdimõistmist isiku väärteo korras karistamise varasema kahe episoodi eest. Süütegude
toimepanemise aeg ei lange kokku ja seega ei ole tegemist ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega
(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-10-14).
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. A. Toome kaitsja vandeadvokaat H. Otti taotleb kassatsioonis väärteomenetluse lõpetamist
VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel, sest A. Toome on karistatud sama teo toimepanemise eest. Kassaatori
arvates on vastuvõetamatu, et ehkki A. Toome kriminaalkorras karistamiseks ei olnud vajalik
varasemate süütegude eest eelnev karistamine, on lubatav varasemate tegude eest hilisem karistamine
väärteomenetluses. Apellatsioonikohtu poolt ne bis in idem-põhimõtte rikkumise eitamine ei ole
veenev ega põhistatud, sest ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu asjas nr 3-1-1-87-08
käsitletud juhtumil oli isikut varem kahel korral karistatud samaliigiliste süütegude eest väärteo
korras ja see ei avaldanud isikule loodetud preventiivset mõju ning kriminaalmenetluses
süstemaatilisuse matemaatilise kordajana käsitlemine ilma seda karistamisel preventiivse eesmärgiga
sidumata oleks nonsenss.
7. Kohtuväline menetleja märgib kassatsioonivastuses, et kuna kaitsja ei ole kassatsioonis
apellatsiooniga võrreldes uusi põhjendusi esitanud, jääb kohtuväline menetleja oma varasemate
seisukohtade juurde ja leiab, et ringkonnakohus on apellatsioonile vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2015. a määruses asjas nr 3-1-1-75-15 märgiti, et
1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS §-s 4231 sisalduvale koosseisutunnusele süstemaatilisus laieneb
mutatis mutandis süstemaatilise varguse kohta öeldu. Teisisõnu on ka sõiduki süstemaatilise
juhtimisõiguseta juhtimise mõiste seotud varem toimepandud juhtimisõiguseta juhtimistega.
KarS § 4231 järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta
juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 4231 (kuritegu)
või LS § 201 (väärtegu) alla. Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate
juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes
menetluses (faktiline retsidiiv).
9. Eelnevast järeldub, et KarS § 4231 järgi süüditunnistamisel tuleb tuvastada vähemalt kolm sõiduki
juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt, mis kõik peavad vastama süüteokoosseisule (LS § 201 või
KarS § 4231), olema õigusvastased ja toimepandud süüliselt (KarS § 2 lg 2). Kriminaalasjas nr 1-15-
584 on A. Toome kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras mõistetud süüdi 23. jaanuaril 2015
toimepandud süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises ja see kohtuotsus on jõustunud. Maakohtu
viidatud otsusest nähtub, et 23. jaanuaril 2015 toimepandud juhtimisõiguseta juhtimine oli kolmas
süütegu, kuna varem oli A. Toome kahel korral kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt sõiduki juhtimise
õiguse puudumise tõttu (faktiline retsidiiv). Seega andis kohus kriminaalasjas nr 1-15-584 õigusliku
hinnangu ka väärteomenetluse esemeks olevate, s.o 15. ja 19. jaanuaril 2015 toimepandud väärtegude
kohta. Samuti oli A. Toomel ja tema kaitsjal võimalik kriminaalmenetluses esitada kaitseväited kõigi
sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise osategude kohta. Asudes väärteomenetluses otsustama karistamist
15. ja 19. jaanuaril 2015 toimepandud tegude eest, tegelesid kohtud osaliselt sama teoga ja rikkusid
seetõttu ne bis in idem-põhimõtet.
10. Ringkonnakohus põhjendas A. Toome kaitsja apellatsiooni rahuldamata jätmist sellega, et
väärteomenetluses on A. Toomele mõistetud karistus 15. ja 19. jaanuari 2015. a rikkumiste eest,
kriminaalasjas nr 1-15-584 karistati A. Toomet aga üksnes 23. jaanuaril 2015 toimepandud, ehk
kolmanda samaliigilise rikkumise eest. Seejuures viitas ringkonnakohus Riigikohtu lahendile nr 3-1-
1-87-08. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et Riigikohtu viidatud lahendis oli tegemist olukorraga,
mil isikul oli karistatus varem jõustunud väärteootsusest tulenevalt ning seega saigi
kriminaalmenetluses süstemaatilisuse sedastamisel kõne alla tulla vaid viimase samaliigilise süüteo
eest karistamine. A. Toome suhtes jõustus esmalt aga kohtuotsus süstemaatilise juhtimisõiguseta
juhtimise eest KarS § 4231 järgi.
11. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kriminaalkorras süüdimõistmine KarS § 4231 järgi ei lähe
vastuollu ne bis in idem-põhimõttega siis, kui isik on varasemates samaliigilistes süütegudes süüdi
mõistetud ja karistatud. Ekslik on aga järeldus, et ka A. Toome karistamine LS §-s 201 sätestatud
väärtegude eest pärast süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises süüdimõistmist on kooskõlas
Riigikohtu praktikaga ja et puudub õiguslik piirang isiku väärtegude eest karistamiseks, kui
kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtuvalt ei ole isikut nende varasemate väärtegude eest
karistatud.
12. Vähemalt kolmanda LS §-le 201 vastava väärteo toimepanemisel subsumeeritakse tegu kooskõlas
KarS § 3 lg-ga 5 kuriteona KarS § 4231 järgi. Kui isikut on enne seda sõiduki juhtimisõiguseta
juhtimise eest karistatud, on varasemad väärteod toimepanijat iseloomustav eriline isikutunnus (KarS
§ 24 lg 1), mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud
regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2015. a otsus
asjas nr 3-1-1-75-15, p 8). Sellisel juhul karistatakse isikut üksnes selle viimase teo eest. Nagu
eespool märgitud, ei tõusetu sellises olukorras ka küsimust ne bis in idem-põhimõtte rikkumise kohta.
13. Kui isikut ei ole sarnaselt A. Toomele varasemate samaliigiliste süütegude eest karistatud
(faktiline retsidiiv), on karistuspoliitiliselt põhjendatud menetleda ühtset süsteemi moodustavaid
süütegusid (kõiki osategusid) samas menetluses. Sellist tõlgendust toetab ka kolleegiumi seisukoht
väärteo kvalifitseerimise kohta: kui ühte väärteoasja liidetud kolmest isikule etteheidetud väärteost
kaks vastasid kvalifitseeritud koosseisule, hõlmab kvalifitseeritud koosseis ka põhikoosseisule
vastava rikkumise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. septembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-38-07,
p 19). Koosmõjus KarS § 2 lg-st 3 tuleneva topeltkaristamise ja -menetlemise keeluga (ne bis in
idem-põhimõte) laieneb see kolleegiumi hinnangul ka juhtimisõiguseta juhtimise subsumeerimisele
kuriteona, kuivõrd süstemaatilisus KarS §-s 4231 eeldab samaliigiliste süütegude toimepanemist.
Teisisõnu, olukorras, kus isikut ei ole enne süstemaatilisuse tunnust täitvat vähemalt kolmandat
juhtimisõiguseta juhtimist (kuritegu) jõustunud otsusega väärtegudes süüdi tunnistatud, neelduvad
LS §-le 201 vastavad väärteod KarS § 4231 järgi menetletava ja karistatava kuriteo koosseisus ja
nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos
(vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-22-11 p 13.3 ja 7. mai
2007. a otsus asjas nr 3-1-1-124-06, p 7).
14. A. Toome pani 23. jaanuaril 2015 toime kolmanda juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise, mis tõi
kaasa kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalkorras süüdimõistmise, kuid osaliselt samasid
sõiduki juhtimisõiguseta juhtimisi puudutav väärteomenetlus jätkus. Kriminaalasjas nr 1-15-584
jõustus A. Toome kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus 11. veebruaril 2015. Seetõttu tuleb
väärteomenetlus A. Toome 15. ja 19. jaanuaril 2015 sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise suhtes
lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel (isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest).
15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 150 lg 1 p-st 1, § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2, tühistab
kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a otsuse A. Toome väärteoasjas ja lõpetab
väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada. Kaitsja ei ole
esitanud taotlust kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)