3-1-1-82-15 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-82-15

Otsuse kuupäev

22. oktoober 2015

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos

Kohtuasi

Väärteoasi Alari Toome karistamises LS § 201 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a otsus asjas nr 4-

15-865

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alari Toome kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

23. september 2015, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a otsus Alari Toome väärteoasjas ja

lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 2 alusel.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alari Toomele koostati väärteoprotokollid selle kohta, et ta juhtis 15. jaanuaril ja 19. jaanuaril

2015. a mootorsõidukit juhtimisõiguseta. A. Toomelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud

8. detsembrist 2014 kuni 7. augustini 2016. Mõlema teoga rikkus A. Toome liiklusseaduse (LS) § 90

lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Kohtuväline menetleja pidas vajalikuks karistada A. Toomet arestiga ja saatis väärteoasja

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel arutamiseks Pärnu Maakohtule.

3. Pärnu Maakohus mõistis 25. veebruari 2015. a otsusega A. Toome süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja

mõistis talle karistuseks kaheksa päeva aresti. Maakohus tegi kindlaks, et karistusregistri väljavõtte

järgi on A. Toomet karistatud 11. novembril 2014 LS § 227 lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 20 kuuks (8. detsembrist 2014 kuni 7. augustini 2016), see otsus on jõustunud ning

edasikaebuste kohta andmed puuduvad. 15. ja 19. jaanuari 2015 väärtegude puhul on mootorsõiduki

juhtimise õiguseta juhtimine tõendatud juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja tunnistaja ülekuulamise

protokolliga. Karistuse valikut põhjendades märkis kohus, et rahalise karistuse mõistmine

A. Toomele ei ole otstarbekas. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Toomel viis kehtivat

liiklusalast väärteokaristust. Seega ei ole kergemad karistused, s.o rahatrahvid ega juhtimisõiguse

äravõtmine menetlusalusele isikule mõju avaldanud ning isik on jätkanud väärtegude toimepanemist.

4. Maakohtu 25. veebruari 2015. a otsuse peale esitas apellatsiooni A. Toome kaitsja Heldur Otti.

Apellant leidis, et maakohus ei ole arvestanud väärteoasjas olulise õigusliku asjaoluga. Nimelt tegi

Pärnu Maakohus 26. jaanuaril 2015 kriminaalasjas nr 1-15-584 otsuse (jõustus 11. veebruaril 2015),

millega tunnistas A. Toome süüdi ja karistas teda tingimisi 3-kuu pikkuse vangistusega

karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi. Karistus mõisteti selle eest, et A. Toome juhtis 23. jaanuaril

2015 Pärnus sõiduautot, kuigi oli 15. ja 19. jaanuaril 2015 kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt

LS § 91 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, ning seega oli ta

KarS §-s 4231 märgitud isik. Apellandi arvates pidi maakohus lõpetama väärteomenetluse

põhiseaduse (PS) § 23 lg-st 3 ja ne bis in idem-põhimõttest lähtudes VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. aprilli 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

A. Toome kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et praeguses väärteomenetluses

karistatakse A. Toomet 15. ja 19. jaanuaril 2015 juhtimisõiguseta juhtimise eest. Pärnu Maakohtu

26. jaanuari 2015. a otsusega karistati aga A. Toomet KarS § 4231 järgi 23. jaanuaril 2015

juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seega ei ole tegemist topeltkaristamise või -menetlemisega, vaid

süstemaatilisusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08,

p 10). KarS § 4231 järgi karistamisel viidati 15. ja 19. jaanuari 2015. a rikkumistele kui

süstemaatilisuse tunnusele, mis ei välista väärteo korras karistamist LS § 201 alusel. Kui kuriteos

süüdimõistmise ajal ei olnud isik veel kahe varasema episoodi eest süüdi mõistetud, kuid olid olemas

juba tõendid, mis kinnitasid süstemaatilist kuritegu, siis ei ole piirangut, mis välistaks pärast kuriteos

süüdimõistmist isiku väärteo korras karistamise varasema kahe episoodi eest. Süütegude

toimepanemise aeg ei lange kokku ja seega ei ole tegemist ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-10-14).

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. A. Toome kaitsja vandeadvokaat H. Otti taotleb kassatsioonis väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel, sest A. Toome on karistatud sama teo toimepanemise eest. Kassaatori

arvates on vastuvõetamatu, et ehkki A. Toome kriminaalkorras karistamiseks ei olnud vajalik

varasemate süütegude eest eelnev karistamine, on lubatav varasemate tegude eest hilisem karistamine

väärteomenetluses. Apellatsioonikohtu poolt ne bis in idem-põhimõtte rikkumise eitamine ei ole

veenev ega põhistatud, sest ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu asjas nr 3-1-1-87-08

käsitletud juhtumil oli isikut varem kahel korral karistatud samaliigiliste süütegude eest väärteo

korras ja see ei avaldanud isikule loodetud preventiivset mõju ning kriminaalmenetluses

süstemaatilisuse matemaatilise kordajana käsitlemine ilma seda karistamisel preventiivse eesmärgiga

sidumata oleks nonsenss.

7. Kohtuväline menetleja märgib kassatsioonivastuses, et kuna kaitsja ei ole kassatsioonis

apellatsiooniga võrreldes uusi põhjendusi esitanud, jääb kohtuväline menetleja oma varasemate

seisukohtade juurde ja leiab, et ringkonnakohus on apellatsioonile vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2015. a määruses asjas nr 3-1-1-75-15 märgiti, et

1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS §-s 4231 sisalduvale koosseisutunnusele süstemaatilisus laieneb

mutatis mutandis süstemaatilise varguse kohta öeldu. Teisisõnu on ka sõiduki süstemaatilise

juhtimisõiguseta juhtimise mõiste seotud varem toimepandud juhtimisõiguseta juhtimistega.

KarS § 4231 järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta

juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 4231 (kuritegu)

või LS § 201 (väärtegu) alla. Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate

juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes

menetluses (faktiline retsidiiv).

9. Eelnevast järeldub, et KarS § 4231 järgi süüditunnistamisel tuleb tuvastada vähemalt kolm sõiduki

juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt, mis kõik peavad vastama süüteokoosseisule (LS § 201 või

KarS § 4231), olema õigusvastased ja toimepandud süüliselt (KarS § 2 lg 2). Kriminaalasjas nr 1-15-

584 on A. Toome kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras mõistetud süüdi 23. jaanuaril 2015

toimepandud süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises ja see kohtuotsus on jõustunud. Maakohtu

viidatud otsusest nähtub, et 23. jaanuaril 2015 toimepandud juhtimisõiguseta juhtimine oli kolmas

süütegu, kuna varem oli A. Toome kahel korral kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt sõiduki juhtimise

õiguse puudumise tõttu (faktiline retsidiiv). Seega andis kohus kriminaalasjas nr 1-15-584 õigusliku

hinnangu ka väärteomenetluse esemeks olevate, s.o 15. ja 19. jaanuaril 2015 toimepandud väärtegude

kohta. Samuti oli A. Toomel ja tema kaitsjal võimalik kriminaalmenetluses esitada kaitseväited kõigi

sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise osategude kohta. Asudes väärteomenetluses otsustama karistamist

15. ja 19. jaanuaril 2015 toimepandud tegude eest, tegelesid kohtud osaliselt sama teoga ja rikkusid

seetõttu ne bis in idem-põhimõtet.

10. Ringkonnakohus põhjendas A. Toome kaitsja apellatsiooni rahuldamata jätmist sellega, et

väärteomenetluses on A. Toomele mõistetud karistus 15. ja 19. jaanuari 2015. a rikkumiste eest,

kriminaalasjas nr 1-15-584 karistati A. Toomet aga üksnes 23. jaanuaril 2015 toimepandud, ehk

kolmanda samaliigilise rikkumise eest. Seejuures viitas ringkonnakohus Riigikohtu lahendile nr 3-1-

1-87-08. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et Riigikohtu viidatud lahendis oli tegemist olukorraga,

mil isikul oli karistatus varem jõustunud väärteootsusest tulenevalt ning seega saigi

kriminaalmenetluses süstemaatilisuse sedastamisel kõne alla tulla vaid viimase samaliigilise süüteo

eest karistamine. A. Toome suhtes jõustus esmalt aga kohtuotsus süstemaatilise juhtimisõiguseta

juhtimise eest KarS § 4231 järgi.

11. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kriminaalkorras süüdimõistmine KarS § 4231 järgi ei lähe

vastuollu ne bis in idem-põhimõttega siis, kui isik on varasemates samaliigilistes süütegudes süüdi

mõistetud ja karistatud. Ekslik on aga järeldus, et ka A. Toome karistamine LS §-s 201 sätestatud

väärtegude eest pärast süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises süüdimõistmist on kooskõlas

Riigikohtu praktikaga ja et puudub õiguslik piirang isiku väärtegude eest karistamiseks, kui

kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtuvalt ei ole isikut nende varasemate väärtegude eest

karistatud.

12. Vähemalt kolmanda LS §-le 201 vastava väärteo toimepanemisel subsumeeritakse tegu kooskõlas

KarS § 3 lg-ga 5 kuriteona KarS § 4231 järgi. Kui isikut on enne seda sõiduki juhtimisõiguseta

juhtimise eest karistatud, on varasemad väärteod toimepanijat iseloomustav eriline isikutunnus (KarS

§ 24 lg 1), mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud

regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2015. a otsus

asjas nr 3-1-1-75-15, p 8). Sellisel juhul karistatakse isikut üksnes selle viimase teo eest. Nagu

eespool märgitud, ei tõusetu sellises olukorras ka küsimust ne bis in idem-põhimõtte rikkumise kohta.

13. Kui isikut ei ole sarnaselt A. Toomele varasemate samaliigiliste süütegude eest karistatud

(faktiline retsidiiv), on karistuspoliitiliselt põhjendatud menetleda ühtset süsteemi moodustavaid

süütegusid (kõiki osategusid) samas menetluses. Sellist tõlgendust toetab ka kolleegiumi seisukoht

väärteo kvalifitseerimise kohta: kui ühte väärteoasja liidetud kolmest isikule etteheidetud väärteost

kaks vastasid kvalifitseeritud koosseisule, hõlmab kvalifitseeritud koosseis ka põhikoosseisule

vastava rikkumise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. septembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-38-07,

p 19). Koosmõjus KarS § 2 lg-st 3 tuleneva topeltkaristamise ja -menetlemise keeluga (ne bis in

idem-põhimõte) laieneb see kolleegiumi hinnangul ka juhtimisõiguseta juhtimise subsumeerimisele

kuriteona, kuivõrd süstemaatilisus KarS §-s 4231 eeldab samaliigiliste süütegude toimepanemist.

Teisisõnu, olukorras, kus isikut ei ole enne süstemaatilisuse tunnust täitvat vähemalt kolmandat

juhtimisõiguseta juhtimist (kuritegu) jõustunud otsusega väärtegudes süüdi tunnistatud, neelduvad

LS §-le 201 vastavad väärteod KarS § 4231 järgi menetletava ja karistatava kuriteo koosseisus ja

nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos

(vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-22-11 p 13.3 ja 7. mai

2007. a otsus asjas nr 3-1-1-124-06, p 7).

14. A. Toome pani 23. jaanuaril 2015 toime kolmanda juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise, mis tõi

kaasa kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalkorras süüdimõistmise, kuid osaliselt samasid

sõiduki juhtimisõiguseta juhtimisi puudutav väärteomenetlus jätkus. Kriminaalasjas nr 1-15-584

jõustus A. Toome kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus 11. veebruaril 2015. Seetõttu tuleb

väärteomenetlus A. Toome 15. ja 19. jaanuaril 2015 sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise suhtes

lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel (isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest).

15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 150 lg 1 p-st 1, § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2, tühistab

kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a otsuse A. Toome väärteoasjas ja lõpetab

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada. Kaitsja ei ole

esitanud taotlust kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)